Jõuluaeg

Tahtsin veel enne, kui Tartust ära sõidan, tulla siit ka läbi. Semester on ilusti läbi, tänane KT oli ka okei. Jõulud võivad tulla.

Pikka juttu ei teegi.

Hoidke üksteist, kallikesed. Ilusat jõuluaega kõigile ja et vana-aasta ikka meeldejäävalt ära läheks ;)

Uuel aastal näeme :) Pai

Reedepäev on tore päev

Ahaa, nädalake veel ja hakkabki vaheaeg. Tõsi, vaheaeg on sisustatud koolitööga, aga no ikkagi :)
Ükspäev just arutasime Kristiga, kui jubepalju meil ikka vaja teha on ja see oli minu meelest nii armas, et jõudsime ühisele otsusele, et peame üksteisele toeks olema. Meil selline vahva tublide tulevaste õpetajate gäng ja nii peame koos vapralt lõpuni vastu pidama..
Mjah, tänasel kontrolltööl ma tundsin end küll kõige rumalamana, aga see pisiasi ei tohiks küll häirida.. Mis sest, et ma poole ööni üleval istusin ja koos kanadega ärkasin, et matemaatikaülesannetesse süveneda, seekord oli neid ülesandeid lihtsalt biljontriljonmiljon korda rohkem kui mul aega. Mhmh, ajast jäi puudu. Aga läksin kohale ikka ja andsin isegi töö ära, kuigi kahtlesin viimase hetkeni. Eks näis, mis sealt tuleb ja kas tuleb..

Vot niiviisi.

Lõpusirge paistab ja mõned-paljud asjad on veel teha. Kättevõtmise asi, nagu ikka.
Alustasin rõõmsates koolitoonides taaskord.

Aga tegelt on selle nädala teema hoopis elektrijuhtmed. Ei kujuta ettegi, kui mitu närvirakku ja pabistamissoont Mannikesel sel nädalal lõhkes, aga loodame, et tekivad asemele uued.
Nimelt, olen juba varemgi kunagi maininud meie kärssavaid juhtmeid. Nüüd neil sai ilmselt villand ja nad hakkasid meiega plõksima. Tõsiselt kohe, pildusid sädemeid ja särisesid nagu jõuluvorstid :) Üks õhtu istusime nagu koopaelanikud siin (Manni õeraas veedab oma praktikaaja ka meiega). Eile loobusime külmkapi tööst, et juhtmetele meelejärele olla..
Aga pilved lükkas päikese eest elektrimees, kes täna käis. Ei tea, kas ta tegelt ka meie paanikast aru sai, pistis vaid plastmassplönni kahe juhtme vahele ja läks minema. Mõnda aega ei pidavat nüüd kärssama enam :) No asi seegi, eksole.
Ma tegelt loodan, et see mõnda aega peab vastu kevadeni.. vana maja, vana süsteem, vanad juhtmed ja nii ta läheb...

Homme on taaskord tööpäev, nagu viimasel ajal laupäevadega ikka. Muuseas, pean mainima, et sündis suur jõuluime ja ma veendusin taaskord, et saatus tõepoolest eksisteerib. Tõsiselt hea meel on Kätrini üle :) Muud siia polegi vaja mainida..

Järgmisel reedel sõidan loodetavasti koju, vähe pikemaks ajaks.. Nädal tuleb kiire, nagu oli ka see nädal ja vot nii tahaks veel jõulusoove siia soovima tulla. Ehk õnnestub :)

Jõulukingid juba ostetud ja jõulurahu südames :D Aga vot päkapikud mul ei käi.. millega ma neid küll see aasta pahandasin :) Hihh..

Bäk ögen

Ei ole mingi ime, et aeg on imekiirelt möödunud ja mina pole saanud mahti oma tegemistest kirjutada.
Mis ma olen vahepeal välja mõelnud, on see, et tegelikult lähevad asjad lõpuks ikka nii, nagu on ette nähtud ja kõik, mis teed (hea või halb), tuleb endale tagasi. Haa, aga see pole ka mingi uudis, eksole.

Jälle on mul üks tore uudis, et egas ma polegi midagi pöörast korda saatnud. Teen tasapisi oma kooliasju, millele mõtlemine tuletab mulle meelde, et järgmine nädal saab olema .. ohhh.. kui jube :D Ma ei teagi, kuidas läks küll nii, et ma olen nii palju tööl ja mul on nii paljud tähtajad ja KT ja asjad.. aga tegelt, ma ootan päris huviga, mis saama hakkab :) Saan tehtud või ei saa? Näeme..

Eile käisin pealinnas ja veendusin taaskord, et minule see linn ei meeldi ning elada ma seal küll ei tahaks. Eks kõigega harjub, aga ega mul ei ole väga põhjust sellega harjuda ka. Ah et mis pealinnas? Müügikoolitus oli tublidel Tavidi töötajatel.. sellest ma küll muljetama ei hakka, aga sain teada, et Karupoeg Puhhi tegelastest olen mina kõige Notsum :)
Kolmest oli meie koolitus läbi ja siis hängisin linnapeal, kuni töömehed töölt koju said.. jubeväsitav oli terve see päev.

Tänane hommik algas taaskord jubevara. Sander, tubli poiss, toimetas mind kenasti rongi peale ja nüüd olen tagasi Tartus. Muuseas.. pean selle ka ära mainima, et tegelikult on II klassis vist palju parem sõita kui äriklassis. Tulin seekord äriklassiga ja pidin terve tee vältima silmsidet enda vastas istuva mehega, kes arvas, et ta on ilmselt maailma kõige ärimehelikum üldse. Naine kudus tal terve tee.. enne muidugi pirtsutas, et oleks võinud vabalt teises klassis sõita, liiga palju rahvast olevat.. ja üleüldse.. minu meelest oleks nad tõesti võinud teises vagunis sõita (juba teist korda täna ma mõtlen, et olen õel??). Mitme sõnaga, polnud just kõige meeldivam sõit ja teenindus :)
Ah no mis pirtsutaja ma nüüd siis olen, onju. Tegelt on mul üsna ükskõik sellest, mulle meeldib, et ma viimasel ajal suudan paljude asjade suhtes nii mõelda. Ehk siis nende asjade, mis mulle korda ei tohiks minna...

Sain teada huvitavaid fakte inimeste kohta.. ei oskagi kommenteerida. Ma ootan põnevusega, mis on selle kõige lõpptulemus ja miks ma peaksingi toppima oma nina silmakirjalike inimeste ellu.

Vahva, et sai Annikest jälle näha.. naistejutte me muidugi puhuda ei saanud, sest mehed kuulasid pealt, kuid ehk saab seda teha veel enne aasta lõppu. Polegi ju enam palju jäänud seda semestriaega.. kaks nädalakest ja siis jalad seinale :)

Ma muidugi loodan, et jõuan enne seda veel siia ka. Nüüd aga olen rammunaine ja lähen puid tooma. Siis tuli ahju ja nina kooliasjadesse. Mõnna ju...

Mõtikesed

Tegin asju, mis ei olnud varem minulikud. Olen vist muutunud.. jah,kindlasti olen. Kui sellel on nukrad tagajärjed, siis olen need ära teeninud, aga enne ju ei tea, kui järgi ei proovi. Kõnnin õhukesel jääl, ma tean...

Segane jutt? Mhmh..
Praegu jääbki nii. On asju, millest ei räägita.. või kui, siis õigel ajal.

Aga ma elan endiselt, kui kedagi huvitab. Hakkan harjuma, et pööraselt asju on teha.. täna lisandus veel omajagu. Päris naerma ajab, mihuke hunnik tegemata tööd ootab.. enne 21. detsembrit mingit muud elu endale lubada ilmselt ei saa. Kui, siis ainult natukene ja eelnevalt tehtud pingutuste tasuks. Vahepeal peab ju ennast premeerima ka..

Laupäev oli nunnu, pühapäeval nii hea olla ei olnud :) Ma ei ole vahepeal mingeid erilisi seiklusi seigelnud, mida teiega jagada, ja sellest on kahju. Viimased nädalad seda semestrit lähevad kindlasti ka kibekiirelt ja ongi käes jõuluaeg, kui ehk saab näha VG kallikesi.

Mul oli plaan ikka enne jõule Vändras käia, kuid tundub, et pean selle plaani esialgu sahtlisse panema. Tahaks küll väga, aga midagi parata ka ei ole..

Täna lähen üle mõne aja jälle oma õpilast õpetama. Või tegelt, nüüd on mul neid juba kaks ühest perest :) Aga mõnus, kui klapp on hea ja lapsed pingutama hakkavad. Ega see põhikool ju kerge ole (kõigi jaoks).

Mis seal ikka. Ei veereta oma juttu enam pikemaks. Loodan siia mõne aja pärast jälle naasta või käia siis teiste blogides kommentaarikaste risustamas :)
Nägens..

Seiklused Soomemaal

Niinii, I am back. Kuidagi suur auk jälle sees minu käimistes, aga saan andeks äkki. Olen vahepeal usin olnud, juhtunud on ka üht-teist.. viimases teemas läbi jooksnud punastest bääd nujuusidest sai guud njuus ja kõik loksus nagu paika tagasi. Muidugi võib-olla oleks see teine suund olnud parem, kuid ma olen ikka arvanud, et asjad lähevad just nii, nagu minema peavad ja usun, et seekord pidid minema nii :)
Hea meel on, et sai armsaid Tartus laiali olevaid sõpru näha..

Aga oma nädalavahetuse ma veetsin taas Soomes. Eelmine kord ma oma käigust väga ei muljetanud, seekord isegi võiks. Sõit algas juba neljapäeva õhtul Tallinnasse sõiduga, bussiseltskond oli kirju nagu.. .... ei tule head sõna. Jõudsin hilja linna ja veel hiljem magama, ärgata tuli jälle oi kui vara. Laev sõitis hästi, põhja ei vajunud, nagu näha... uni oli väga suur, muud ma väga ei mäletagi (ei,ei,ma olin ikka kaine).

Oma reedepäeva ma detailselt kirjeldama ei hakkagi. Seda jäävad meenutama mõned fotod ja vahvad mälestused. Päev oli pikk ja enamuse sellest veetsin koolis, millel nimeks Isoniitun koulu. Tutvusin kooli, õpetajate ja õpilastega, vastasin paljudele küsimustele, mille nad minu jaoks valmis olid varunud, jagasin EESTI kommi ja olin lihtsalt ilus. Päris nunnu oleks teile kirjeldada, mis ja kuidas ma seal nägin, aga see on vist pigem kasulik info minu enda (kui tulevase pedagoogi :)) jaoks kui teiste jaoks. Ja ilmselt ei oleks teistele eriti huvitav ka..

Õhtul läksime osa saama pidustustest, mis avasid Soomes jõuluaja. Jõime klögi, sõime vorstikest ja nautisime ilutulestikku.
Muidu oli vahva, aga ilm oli jube külm ja seetõttu me seal kaua olla ei kannatanud. Hiljem ootasime Johanna (ongi see õpetaja :)) pool minu vanemate tulekut ja ühtlasi õpetasin talle ühe vahva kujundi voltimist (matemaatika võlud), mida nad õpilastega ehk kuuse kaunistamiseks tegema ka hakkavad.
Laupäeval tegelesime poetuuriga, veetsime aega perega ja oli niisama hea.
Pühapäev oli kojusõidu aeg ja umbestäpselt peale 22.00-li olin lõpuks ka Tartus. Mulle anti Tallinnas mingi 5-7 minutit, et vaadata üle mõned TTK ühika musulinnud. Jõudsin seda teha vaid Liinuska ja Kelluka näol, kuigi neid seal tegelikult palju rohkem on. Loodan, et teised ei olnud veel jõudnud ühikasse, sest muidu on küll kurb, et teistesse tubadesse ei saanud. Kuigi Liina arvas jah, et osa gängi Valloga alles Vändra poolt teel on. Aga ma mõtlesin kõigi peale, ausalt ja järgmine kord püüan juhtuda õigel ajal :)

Meie korter Tartus oli aga urrr kui külm, õudne :)

Täna kütsin ja vaikselt hakkab soojemat õhku ka liikuma siin. Pähh on mõelda, et kooliasju peab tegema, no üldse ei viitsi kohe. Oleks mu lebo kauem kestnud, siis ei suudaks end vist üldse käsile võtta.
Tõotab tulla töine ja kooline nädal. Aga selg sirgu ja ikka vapralt edasi :)

..Bad news... :(

M nagu mardipäev

Täna hommikul, kui tööle läksin ja omi mõtteid mõtlesin, kiskus mind mõtetest välja raamatukogu seinale kirjutatud "Vimm on sinu sõber".. mida veel, eks. Muide, kes treppidest alla Vallikraavi tänavale läheb, siis selle jaoks on seal ühe maja seina peal veel tige kloun, kes ütleb, et ära sodi plakateid :) Lihtsalt tuli idee see ära mainida juhuks, kui ma kunagi peaksin oma tööteed meenutama hakkama. Vahest on isegi hea teatud asju üles märkida, sest mõne aja pärast lugedes ei mäleta sellest pooltki ja siis on nii hea meenutada.. (ma ei pea hetkel silmas kõiki neid täis soditud seinu, millest ma mööda käinud olen ;))

Oma igas viimases postituses ma pean ikka mainima, et nädal on jälle läbi :D Aga on ju! Nädala sees ei teki kohe mitte ühtki hetke, kus oma mõtteid koondada ja kõik põnev kirja panna. Kui aga kirjutamise aeg tuleb, siis enam ei mäleta. Õnneks olen avastanud, et meie teised blogitajad ka enam iga päev postitusi ei tee.. mitte et see mulle meeldib, vaid siis ei tunne ma end ka nii kehvasti. Milleks muidu üldse see blogi, kui ma siia midagi ei kirjuta onju! Selleks ongi need nädala kokkuvõtted. Ausalt, mul ei olnud plaanis tänagi kirjutada, aga juhtusin ühte asja lugema ja siis tuli mõte, et ikka kirjutan.

Aga mis siis põnevat?
Praktikumid on antud, tagasiside on ka juba saadud ja täna lõpetasin viimaste tööde üle vaatamise. Neid tilgub kindlasti veel, kuid usun, et läheb ruttu.

Muuseas, täna on mardipäev, kuigi mardid vist jooksid eile. Ei tea, siia ei jooksnud keegi. Homme on aga isadepäev ja loodetavasti emme loeb ning küpsetab issile minu eest koogi näiteks :)

Uuel nädalal ei kujuta ettegi, kas ma siia üldse tulen, sest nädala lõpp, mis teatavasti on saanud sissekande tegemiseks, on hõivatud. Sõidan reede hommikul jälle Soome ja külastan seekord ka koolitunde ning tutvun sealse koolieluga. Loodetavasti siis jäetakse revolvrid ja asjad koju. Igatahes ma ootan seda huviga, sest see käik annab palju uut juurde :)

Aga elame näeme ja oleme happyd.
Täna on lõpuks ka aega raamatu jaoks.. mõnna



PS. Mul on tegelt ikka jubedalt vedanud küll, et mul on kõik see, mis mul on :)

Reede

Tööl olen. Nädal jälle läbi. Kasutan vaikusehetke, et teha kiire sissekanne, sest õhtul ilmselt ei jõua. Sõidan Pärnusse täna.

Nädal läks jubekiirelt seetõttu, et koguaeg on mingid tegemised. Lausa imelik, kui kiire elu praegu on. Mõnes mõttes on see hea, et mul nii palju kohustusi ja tegemisi on, sest siis ei jõua mõelda halbadele ja kurbadele asjadele. Teisalt, elu läheb siis liiga kiiresti. Ükskord olen märkamatult 30 ja mõtlen, kuhu küll jäid eluaastad 21-25.

Hetkel olen asjade käiguga vist ikkagi rahul. Põnevad sündmused on ees ja ootan isegi huviga. See nädal tegin "oma õpilasele" matemaatika kiirkursuse. Üritasime nelja tunniga teha selgeks asjad, mida teised vist terve veerand on teinud :D Üsna lõbus oli siiani, eks näeb, mis tuuled uuel nädalal selles suunas puhuvad. Matemaatika on ju tegelt huvitav.. haha

Nädalavahetusel üritan siis natukene ka looduselaps olla ja puhast õhku endasse koguda. Kui vaid ei peaks mõtlema esmaspäevasele kontrolltööle.. :)

Esmaspäev

Nii hea on ikka olla pärast trenni. Ja treener on ka nii nummi (mees muideks), hea on trennis olla :) Mõtlesin, et pean ikka rohkem aega investeerima sinna.. paningi end kolmapäevaks ka juba kirja.

Pühapäeval olime Manniga tublid, tegime oma PISA ettekande ära ja küpsetasime kookoseküpsiseid. Üldse oleme nii usinad viimasel ajal. Mannike andis täna oma esimese praksi ka ära. Jepii..

Homseks on kodused ülesanded mul tegemata.. mkm, mitte et ma laisk oleksin, üritasin küll, aga ma ikka vist ei oska väga palju teha neid. Uurin homme teiselt õppejõult vihjeid ja siis üritan uuesti :)

Üks kohustus on ka juures nüüd. Nimelt lähen järeleaitajaks nüüdseks juba 8.klassi noormehele. Mhmh, kevadel mässasime ka, aga nüüd on mingi must auk taas ja igas aines jänn käes. Homme lähen uurin, mis seis on. Jama, et nii kiire koguaeg on ja selle aja leidmisega raskeks läheb :( Aga teeme, mis suudame.

Positiivne on muidugi see ka, et inimesed, kellel mitte midagi teha ei ole, minust luulet loovad. Usun, et talenti peab teiega ka jagama. Minu sõbrake stiffu alias Tarmo kirjutas:
mupsu vaatab siia sinna silmad kõõrdi tahtvad minna
mupsu silmi pilgutab silmad justkui vilguvad
mupsu silmis onju säde
eeem a elektrik pole ta
vaid matemaatik rõõmuga

Ma muidugi lõin talle vastu kaherealise (ropu) luuletuse temast ka. Aga no ma olen andetu. Anniga koos olime luulesepad.

Nii, praegu vist rohkem ei tule midagi. Varsti jälle..

Ohoh, mina siin

Oi oi, kui kiiresti on see nädal läinud. Ilmselt ka sellepärast, et olin 3 päeva tööl ...
Täna oli hea olla seal.. sest teadsin, et nädalavahetus on vaba ja saan kaua magada. Aga oh mind ullikest, poleks Lagle märganud, poleks ma ise teadnudki, et homme ka tööl olen :) Nii palju siis sellest, et mina oma töögraafikuga kursis olen.
Nõndaviisi .. olengi homme ka rõõmsalt tööl.

Homme õhtul tuleb Mann Tartusse juba tagasi ja hakkame oma PISA ettekannet tegema. Tegelt peaks muid asju ka tegema. Ja siis veel.. praktikume hakkame uuest nädalast andma rebasepoistele :) Üsna põneeev.

Mu postitused on ikka koleharvaks jäänud. Mariann ütles oma mingis postituses tegelt päris hästi, et tavaliselt on just siis isu kirjutada, kui mingi murekoorem on, mida tahaks jagada. Ja kui asjad hästi, siis ei kipugi seda väga siia hõiskama.. osa õnnest läheks siis nagu jagamisele :)

Tegelt on nii, et mul on vist hetkel selline periood, kus väga ei tunnegi, et tahaks oma eluasju jagada. Muutun kinniseks äkki veel? ;O
Ei, ei, üritan siiski mitte.
Ei toimu midagi hullupõnevat, vot milles on asi.

Muide, sain omale teisipäeval tööl olles hõbedollari :P Selle üle on küll hea meel. Kollektsionäärid oleks selle üle veel õnnelikumad muidugi. Tegemist on hästi vanade dollaritega.. minu oma on aastast 1935. Üks tädi müüs selle.. ja mina ostsin kohe omale. Haruldus toob ikka õnne :)

Ja siis veel võiks kuulutada, et kui keegi tahab vabatahtlikult tulla meile puude tuppa tassijaks, siis vabalt võib seda teha. Ühiskondlikult kasulik tegevus.

Nüüd lõpetan, linnuke kirjas ja paar päeva muretu ;)

Pealkirjadega on ikka üks jama

Viimasel ajal mulle meeldivad reeded.. isegi siis, kui reede ja laupäeva pean tööl olema. See on vaheldus kooliasjadele ja märk sellest, et üks tihe nädal on jälle rõõmsalt läbitud.

See reede meeldib mulle veel rohkem, sest täna ma sõidan koju. Millal ma viimati nüüd käisingi.. kuu aega tagasi äkki. Ei mäletagi täpselt.
Kindlasti läheb see aeg seal megakiiresti ja oleks vaid nii, et saaks lubada ühe nädalavahetuse koolitöövaba. Ei saa veel noh!

Postitused jäävad ka harvaks ja sisuvaeseks, sest põhjalikult koolist kirjutada ei oleks mõtet. Aeg-ajalt lihtsalt käin ja näitan, et ikka mõistuse juures veel olen.. kui see muidugi paistab üldse välja :D

Kujunebki vist nii, et reeded saavad olema nädalakokkuvõtete tegemise päevad. Päris hullumeelne nädal oli, aga ma panustan ikka sellele, et jaanuaris on siis lebokuu.
Tegelikult on praegu nii palju öelda, aga ma ei saa neid asju öelda. Ehk saan nädalavahetusel kodus :)

Mõnnat nädalavahetust, kullakesed!

Lõpetuseks

Eile oli tore. Ausalt mul ei olnud alguses usku, et minust peale tööpäeva veel välja minekuks asja on, aga olen nii tänulik endale ja Kätrinile, kes mind ikkagi välja kutsus.

Peale tööd läksime kohe kohvikusse, sõime väiksed salatid, jõime kokteilid ja läksime kinno. Georg oli. Marbs oli minus väikse eelarvamuse selle filmi suhtes tekitanud, sest ta jutustas väga veenvalt, kui igav ja magama panev see film oli olnud. Siiski läksin seda vaatama ja ei kahetse, olen jälle targem ja ei haigutanud ka kordagi seal.. kui, siis lõpus ja õige pisut :)
Peale kino olin mina juba kojuminekuvalmis, aga sain hurjutada, et mis ma ikka magan koguaeg ja läksimegi kohvikusse tagasi. Tegime veel väiksed kokteilid ja kohvid ning jutustasime... see õhtu muutis minu mõtlemises ühtkomateist ja pani mind ühte inimest veel rohkem hindama, tänu talle endale :)

Koju jõudsin umbes kaheteistkümneks.. ehk siis pikk laupäevane tööpäev oli :) Kooliasjadetegijat minust siis enam polnud.. raamatulugejat ka mitte, jäin tasakesi tuttu.

Täna olime Kristiga raamatukogusõbrad, 11-17 ikkagi. Aga asjad edenevad ja hea seegi. Raamatukogu ette on vahvad purskkaevud vms tekkinud, hea koht romantika tegemiseks äkki..

Algav nädal nõuab minult nii palju kooliasju, et ma lähen vist praks katki vahepeal. Ehk siiski mitte.. sest nädala lõpp on preemiaaeg, sest ma lähen üle saja aasta koju, näen vanemaid, vanavanemaid ja oma väikest printsessi- Missykest. Uus nädal nõuab jälle uusi asju, aga sellele ei mõtle veel, onju.

Muide, täna on vanaema 70-s juubel ja jutustasin temagagi veidike telefonis. Neil on kõik okei ja Missyl ka :) Selle üle on küll hea meel.

Olen väsinud, aga rõõmus. Oli see vast nädal... uhhh

Hommik

Tänane päev algas väga vara, käisin arsti juures. Tegelt ma kirusin end küll, kuidas ma selle aja ikka nii varajaseks suutsin panna, aga vähemalt on käidud.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin hoopis seda öelda, et vaatamata ebameeldivale arstile, oli hommik ikkagi tore, tähendab taksojuht, kes mind koju tõi, tegi selle toredaks. Algul vagurana tundunud onu, hakkas väga äkki igasugu naljakaid küsimusi küsima mu käest. Arutasime selle üle, miks noortel närvid läbi on (noored siis vanuses 16-20 :)). Taksojuht pakkus välja variandi, et äkki neil suhteprobleemid on. Siis juba sujuvalt uuris, kas ka minul on suhteprobleemid. Ei, ei, minul ei ole, teavitasin teda. Rääkisime ülikoolist ja matemaatikast ja sellest, et see on raske. Ja lõpuks tegime järelduse, et ma olen tark tüdruk. Vot see oli küll hea järeldus :D Ma muidugi üritasin õigustada, et tüdrukud peavadki targad olema, aga ta arvas, et kõik ikka ei ole. Ja lõpuks ta saatis mind päeva veetma sõnadega: "Nii hea oli ikka targa inimesega hommikul vara rääkida, tunnen end ka kohe targemana". Mina vaid naeratasin ja lipsasin taksost välja.
Tegelt on jutu mõte see, et vahest võib ju öelda küll inimestele asju, mis neid rõõmsaks teevad (eestlane seda väga teha ei armasta), ja minu meelest on see päris suur kompliment, kui arvatakse, et sa tark oled. Jah, mõned arvavad, et liiga targad naised pole ka head, aga vot minul poleks midagi selle vastu, kui ma oleksin liiga tark, seda ma ilmselt paraku ei ole ka. Aga küll ma saan :)

Uurisin netiseisud üle, kirjutasin emmele-issile pika kirja ja nüüd on just paras aeg magamata jäänud tunnid täis magada. Ja siis Lea Lepmanni ainesse maagilisi kujundeid joonistama.

Ilusat päeva :)

Väike mõte

Olen enda üle uhke, sest läksin täna BodyPumpi trenni. Oi, kui kaua ma olen end selleks kogunud. Homme olen ilmselt igalt poolt haige, aga reedel tahaks küll uuesti minna juba.




Ja tõsiselt, ma tegelt ka ei taha olla paha kellegi vastu... alati ei ole nii, nagu välja paistab.
Aga nüüd voodisse, hommik on õhtust ikka helgem :)

Omaette

Oeh, jõudsin oma toimetamistega täna vist ühele poole ja blogiga võiks punkti panna asjatamisele. Kuigi, kuigi, usun, et õhtul, kui tarkust täis Mann ka kodus on, siis asjatan veits veel selle kallal, mis praegu lahtiseks jäi. Segane, mhmh..

Nädalavahetus möödas ja ei saanud arugi, et mingi vahetus üldse oli. Reede ja laupäeva lõbustasin end töö juures. Õige jah, reede oli see suurpäev ju, kui kõik sissesõidud raekoja platsi ümbruses blokeeritud olid.. kuninganna jaoks. Muidugi mina olin sel hetkel kuskil kaubahalli comarketis, kui kuninganna Tavidist mööda jalutas ja seega ma teda ei näinudki. Aga nagu üks mees ütles, keda see pensionär ikka huvitab .. ma väga ei kurvastanud sellepärast.

Laupäeva õhtul olin tubli kodukoristaja ja üritasin ühtlasi meie väga edukat tõuaretust (koiliblikate, kes veel ei tea) hävitada. Tundub, et isegi õnnestus, juurde neid nii väga ei teki enam. Õhtul võtsin vastu külalise kaugelt ja oli niisama vahva.

Pühapäev kulus miskipärast poodides käimisele. Arvasin, et läheb ruttu, aga terve päev läks raisku (raisku selles mõttes, et mul olid tohutud plaanid, kuidas ma kõik kooliasjad ära teen tulevikuks ette. Ei teinud midagi!). Aga see selleks.

Iseenesest on hea vahelduseks inimeste hulgas olla, keda kaua näinud ei ole, ja kuulda, kuidas teistel läheb. Olingi juba unustanud, mis tunne see on :)

Nüüd tuleb uni vägisi peale ja veitsaks võib seda vist endale isegi lubada. Matemaatika olümpiaadide ülesanded on tehtud ja tark tunne on :D

...

... eile ma pettusin kohe väga tõsiselt!

Muud öelda polegi

Hädaldamine ja muu

Selline ma siis olengi.. olen oma roosa maailma unarusse jätnud. Päeval ma mõtlesin selle peale, et midagi ei ole kirjutada siia. Elan igavat elu ilmselt. Või siis ei ole tunnet, et tahan seda kellegagi jagada.

Tegelikult on nii, et ma igatsen Annit.. ja Edithit igatsen ka. Vaatasin just ennist vanu pilte ja siis tuli selline suur tahtmine aega tagasi keerata. Natuke kurb.. samas taolisi hetki peab ju ka olema.
Aga selliseid tegusid ja olemisi ja sündmusi, nagu meil Anniga oli, ei tule ka enam. Selles olen üsna kindel. Õnneks on meil pildid, mida vaadates on neid aegu kipa meenutada. Ja kokkuvõttes oleme teineteisel alati olemas, ükskõik, kus ilma paigas. :)

Muideks täna avastasin Kroonikat lehitsedes, et mul on veel enne käesoleva kuu lõppu võimalik saada 527 850 krooni. Päris hea, eksole! Tuleb vaid lahendada "Kuldruudu" saladus (mis on mingi, ma ei kujuta ette, viienda klassi tasemega), see ümbrikku panna, lisada kaasa 3 postmarki ja see Esmeraldale saata. Ja Esmeralda teebki rikkaks. Lisaks saab veel 48 tunni jooksul vastates tasuta talismani ja aastase ennustuse kauba peale. Liiga hea, onju? Aga see pole veel kõik, kui leida üles viimane "maagiline" 7-täheline sõna, saab kahekordistada võidušansse. No lisaks tuleb vastata mingitele küsimustele a la kas oled õnnetu?, kas töötad?, kas on rahalisi probleeme?, kas tunned ennast üksikuna? jne.
Mured lahendatud. Kas Esmeraldad on seepites tavaliselt head tegelased? Aga loodame, et varsti on Eestis kõik rikkad ja siis ei ole tööandjatel enam tööd ning ka nemad kirjutavad Esmeraldale, kes teeb tööandja ka õnnelikuks. Big happy family :)

Ma annaks teile veel ülevaadet Kroonikast, aga netist saab ka lugeda. Lähebki muidu paljuks ühe korraga. Kopsik olen!

Nii, meenutame nüüd sündmusi, mis olnud... tahaks ilgelt klatšida siia, aga ma olen hea tüdruk, ei klatši.
Ahjaa, mingi huvitav nähtus on tekkinud. Meie korter on koiliblikate aretusühing. Ükspäev nad ründasid Manni, kui ta julges kapist leiba/saia võtma minna. Koid on suured, lendavad aeglaselt ja nottida on neid üsna lihtne, riideid nad veel ei söö.
Sorry, Marbs, aga ma olen su Potteriga juba mitu tükki teise ilma saatnud... :(

Meil Manniga küpseb juba mitu aega mõte, et hakkame ka nukkuma nagu liblikad. Miks? Nojah, nüüd jääb mulje, et me üritame kõigist kohustustest, mida meil on roppu moodi, kõrvale hiilida. Ei, tegelikult mitte, aga ma arvan, et me nukkuks päris nummilt.
Siiski, siiski, me ei tee seda veel, sest Halloween`i ajal pidime end kõrvitsateks tegema ja matemaatika olümpiaadide praktikumi minema. Ja võib-olla veel mõned tähtsad tegemised enne seda.

Nõndaks. Olen päris palju mulisenud siia täna, üllatav. Ehk mulisen üsna ruttu jälle :) Nädalavahetus tuleb Tartune, siis kindlasti satun siia ruumi ka. Pakaa!

ETKNRLP

Appiii...

Soomes oli hääää..

Ja jälle on uus nädal. Segadust on nii palju. Visake mind nüüd palun mõnele Vahemere saarele.

Mhmh, aitäh!

PS. Varsti saab lehtedes hullata

Taasnägemisrõõm

Ahaa... kadusingi ära mõneks ajaks. Oijah, mis kool minuga teeb. Meie (mina ja mann :)) igapäevane osa päevast on mõtlemine sellele, mis konkreetsel päeval kindlasti vaja ära teha on, ega midagi ununenud ole, kas peaks millegi pärast paanitsema ja niiii edasi. Ühesõnaga mõtleme me iga õhtu sellele, mida oleks vaja ruttu ära teha.. Üks suur sagin ja segadus on pidevalt, et ma ei olegi aega saanud siia tsekata ja üleüldsegi märgata, et juba jälle on koolinädal läbi saamas..
See muidugi viitab faktile, et palju hullemad tähtajad muudkui lähenevad.

Et mis ma siis teinud olen... mjaa, seda ei ole eriti raske arvata ja ma ei hakka sellest ka kirjutama. Aga hullult oleks mingit partyt vaja, nagu päriselt head :(

Homme on reede ja ma sõidan Soome. Vähemalt plaan on selline, aga oh hullu häda, enesetunne on praegu nii kehv, et haigusepoiss vist vägisi tahab mu kaissu tulla.. See on tegelt üsna jama, sest emmed-issid juba piletigi ära ostnud ja muud aega mul lihtsalt ei tulegi, et sinna sõita. Ja mesi sai ka otsa... küüslauku on ainult veel. Igatahes ma nii loodan, et see on mingi valehäire ja ma ei ole homme palavikus.
Üleüldsegi ei saa mingit haigust küll lubada.. lõbu lõbuks, aga töö ja kool ka veel ju.

Tahaks jubedalt midagi veel kirjutada, aga ei tule mitte meelde kõiksugu põnevad asjad ja punutud intriigid. Aju on häälestatud ühele lainele ainult.. jah, ma tean, et ma olen nii igav, kui ma sellist juttu ajan.

Aga ma ei veereta enam seda, mida siin veeretada polegi :D ja otsad kokku viuh-viuh. Homme Soome ja pühapäeval tagasi. Esmaspäeval tööle ja teisipäeval kooli, kõik kordub taas ;)
Ja ehk midagi kordub veel ;).. niuks

Lõpuks veel

Lubasin, et tulen täna veel tagasi.. tulingi.

Ülevaade minu reedepäevast:
Üsna varsti peale seda, kui olin jõudnud esimese hommikuse pooltunnikese arvutitaga uimerdada, helistas Ergo, mis tegelikult oli meeldiv üllatus :) Tal muidu oli asja ka, aga meie vestlus viis selleni, et pidime hiljem linnas kokku saama. Ma ei olnud ju Ergot üle kuu aja näinud kaaa..

12-14 omandasin koolis uusi teadmisi ja kogusin juurde koduseid ülesandeid ning peale seda tõttasingi linna. Lõunatasime ja tsättisime Ergoga ning peale seda tegin väikse toidupoetuuri. Võib arvata, et Ergoga kohtumine üle pika aja oli liiga hea sündmus selleks, et head sündmused jätkuda võiks ning ma jäin suure vihma kätte :) Kükitasin puu all mõnda aega ja lippasin edasi (vihmavarju mul muidugi ei olnud).
No ja siis ma jõudsin veel paanikasse minna, et olen telefoni taskust ära kaotanud.. aga kui ajusagarad omavahel uuesti koostööd tegema hakkasid, mõistsin, et olin telefoni teise taskusse paigutanud.. vältimaks selle ära kadumist. Mjah.

Hea oli kuivadesse riietesse pugeda :) Viisin lõpule endale võetud kohustused ja peale seda jäigi parasjagu aega raamatu jaoks.
Nüüdseks olen korda sättinud kooliasjad, et siis nädalavahetusel alustada töödega, mis ees ootavad. Homme muidugi lähen tööle ka veel ju..

Lõpuks saatsin Ergo kalliga rongi peale pealinna pidutsema.. meie kõigi eest siis seekord :)

Sellest tuli jälle mõnus tegin-seda-ja-teist-postitus :) vähe mõtteid, rohkem tegusid..

M&M-le

Arvestades seda, et täna ei ole tööpäeva ja kooli on vaja minna alles kaheteistkümneks, olen ma siin väga varajane. Jah, mul ei olnudki plaanis tegelikult nii vara siia midagi kirjutada, seda enam, et ärkamine oli kurvemapoolne, aga...

...peale seda, kui ma olin lugenud kahe neiukese postitusi, hakkas kuidagi soe :) Minnike jutustas armsalt sellest, mida oleks praegu juba pimedatel õhtutel igaühel vaja ja Mariann pani lihtsalt mõtlema oma sõnadega. Mida ma küll tegelikult teeksin teieta :) .. nii hea ikka, et te lõpuks jälle tagasi olete. Mu hommik võttis teised toonid kohe. hih :)

Selle postituse võtan kokku sellega, et loodetavasti tulen siia veel täna tagasi ja jutustan midagi veel..

Rahulikult

Siin ma siis nüüd olen, uue nädala keskpaigas uue sissekandega.
Täna on Edithi sünnipäev :P ja ühtlasi ka üks teine tähtpäev ;)

Nädalavahetust lühidalt kokku võttes ütleks vaid seda, et ega see palju ei erinenud eelmistest koduskäikudest. See aeg läheb alati nii kiiresti seal, et väga palju korda saata ei jõuagi. Jutustasin vanematega, vanavanematega, nunnutasin Missyt ja käisin tiiru ka Pärnus.

Kuna argipäevad on üsna ühetoonilised, siis sellest midagi muljetada ei olegi. Eile käisin kinos Sügisballi vaatamas, hea film oli tegelikult (hea seltskond muidugi ka). Kõik elemendid, mis filmil olema peaksid, sellel ka olemas olid. Tegelikult on hea, kui saab vahelduseks muude asjadega tegeleda :)

Täna olen enamuse päevast kodus veetnud, lõuna ajal käisin koolis ning mõtlesin trennigi minna, kuid leidsin, et ahju kütmine on vist siiski olulisem tegevus. Seega tassisin puid ja üritan sooja tekitada siia. Homseks on graafide ülesanded vaja teha, aga vot jäävad vist tegemata seekord :S Samas, õhtu on veel ees :P (haha)

Väike unemati tikub ka külla, tundub, et võtan ta ikkagi vist vastu ja veedan ta seltsis paar tunnikest.

Muud ei meenugi.. (teatavasti meenub hiljem)


Ahjaa.. ja hea, et tantsijad Itaaliast tagasi on ning taas midagi lugeda saab ;)

Rrrreedeee

Ongi käes see kaua oodatud reede. Uskumatu ikka, kui kiirelt on see nädal minust mööda lennanud ja uskumatu, kui palju asju on vaja teha lähima nelja kuu jooksul.

Enne, kui asun selle nädala juurde, tuli mulle meelde üks fakt, mida tahtsin juba eelmises postituses mainida, kuid mille lihtsalt ära unustasin. Kunagi kirjutasin sellest, kuidas lapsed õues seisva auto aknaid värvivad.. nüüd tuleb sellele loole väike järg:
Tegelesin oma igapäevaasjadega, kui kuulsin mingit kolinat õuest. Kogu see lastepande oli vallutanud auto ja tegi mingit sõjatantsu selle peal, kaks katusel ning kaks kapoti peal. Sellega seoses tuli mulle meelde, kuidas ma ise kunagi väikese tirtsuna oma vennaga vanaisa Datsuni katuselt liugu lasin ja seal peal tantsu lõin. Meie muidugi saime riielda pärast, aga siin hoovi peal mängivate laste tegemistega ei ole vist keegi väga kursis. Igatahes see auto on nüüd mõnusalt lohkus, must ja kole.. vanarauaks siis ilmselt vist.

Hmm.. see nädal. Tegelt ma ei tahaks üldse siia kirjutada seda, kuidas koolis käin või mida mingis loengus teen, ütlen vaid, et mulle meeldib see. Oleks vaid imeinimene ja jõuaks selle kõik ära teha, mida kõik need targad tädid-onud meilt nõuavad. Elu selle kõrvalt väga elada vist ei jõua.. Mul seisab seinal positiivsuse lehel suurelt punkt: leia aega sõprade ja hobide jaoks. Aga selle esimese pärast olen ma juba riieldagi saanud :(
Mingi hetk tuleb ilmselt õppida lihtsalt aega võtma ka muu jaoks.. senini pingutan niikaua, kuni enam ei jaksa.

Raamatuga sain ühele poole ja võtsin järgmise osa käsile :)

Kujutan ette, et selle semestri vältel leidub siin blogis palju postitusi, mille üheks osaks on hala selle kohta, et mul ei ole aega või oo mai gaad, kuidas selle küll valmis saab. Ma püüan teid teadlikult sellest päästa ja kirjutada siia siis, kui tunnen, et minusse on jälle liiga palju välja ütlemata jäänud mõtteid ja tegusid kogunenud (muidugi kõiki mõtteid siia ka ei tule :) ). Loodan, et enamasti saavad need olema positiivsed, sest vingupunnid ja virikollid ei meeldi ju kellelegi :)

Kuid mis kõige tähtsam, täna on HOMETIME :) ja mul on selle üle kõige parem meel maailmas.. nurrr

Uus nädal, uued mõtted

Täna on vaba päev, ainuke vaba esmaspäev sellel semestril. Sätin end lõunasele treeningule ja mõtlesin pooltunnikese, mis selleni aega, sisustada uue sissekandega.

Mhmh, hiljuti olnud mitte head mõtted on peast pühitud :) Issid-emmed lugesid, et laps on kurb ja nii me jutustasimegi telefonis mitmeid mitmeid minutikümneid. Ja tegelikult juba selle nädala lõpus saame kõik Vändras kokku ka, on, mida oodata.

Nädalavahetus läks jubekiirelt, laupäeval olin tööl ning õhtul lugesin raamatut. Tänu sellele on see ka kohe-kohe läbi ja saab järgmise osa juurde asuda :P
Eile koristasin elamist, lugesin veel natukene raamatut ja olin usin koolilaps ning alustasin vaatlusprotokolli kirjutamist. Aga oh seda häda, minu word on hakanud pipardama ja ei salvesta enam töid.. ikka peavad olema mingid hädad! Aga sain nipi kätte, kuidas ma ikkagi oma töö tehtud saan ja õhtul hilja saatsin selle ka ära.

Õhtul saabus printsess Mann oma õega ja sain isegi värske õhu kätte veidikeseks, käisime Massit bussi peale saatmas. Tagasitee oli põnev :P Keegi oli otsustanud väheke jaanituld teha ja pannud kaubamaja juures asuvas pargis põõsastes oleva prügikasti põlema, mis põles kohe suure suure leegiga. Olles veendunud, et sellisel puhul võib tuletõrjesse helistada, me helistasimegi :D .. ja pärast jäime ise kaugelt jälgima, mis toimuma hakkab. Hetkeks tekkis tunne, nagu oleksime ise selle seal põlema pannud ja pärast kõrvalt äksionit vaadanud.
Ootasime ja ootasime.. prügikast hakkas ka vaikselt ära kustuma. Mõtlesin, et kena küll, nad jõuavad kohale, lõket pole ja mind pannakse vangi valehäire pärast :)
Aga ei, auto tuli, kuid jäi väga kaugele seisma, lootuses näha seda suitsu, millest ma rääkinud olin, kuid mis selleks ajaks oli muidugi vaibunud. On ikka rumalad! Oleksime äärepealt ise läinud neile ütlema, kus see pürgikast asub, kuid õnneks üks tädike, kes just sealt pargist läbi tuli, ütles neile ise. Kaks tüüpi läksid asja uurima ja, järeldades sellest, et nad autost vett tooma läksid, seal midagi ikka veel põles, jumal tänatud. Peale seda võisime rahuliku südamega koju minna.
Tegelt.. üsna tühine asi, eks, aga ma ei oleks ilmselt rahulikult olla saanud, kui me poleks helistanud. See oli ikka nagu tõrvik ju :)

Niiviisi siis möödus minu esimene koolinädal. Selle nädala lõppu on aga põhjust oodata, ojaa :)

Mitte head mõtted

Olen koguaeg püüdnud mitte sellele mõelda, kuid eile ma murdusin...

Tegelikult on nii, et kui hoiad mõtted muus tegevuses, siis ei lähe need ka uitama sinna, kuhu minna ei tohiks. Või noh, isegi muidugi tohiks, aga sel juhul on need ainult enese piinamiseks.
Eile avastasin, et ma nii kohutavalt tunnen puudust lähedastest. Jah, ka eelmistel aastatel käisin kodus paar korda kuus, aga see tunne on ikkagi teine, kui sa tead, et vanemad on sinust vaid vähem kui 200 km kaugusel.
Ja piisas vaid soovist, kui võisin sõita neid vaatama. Nüüd on nad teises riigis ja käivad siin heal juhul kord kuus.

Viimati nägin neid augusti esimesel nädalal. Ei oskagi seda tunnet kirjeldada. Tean, et nad on mul olemas, kuid ma ei saa igal ajal nende juurde minna. Kojusõidud tuleb klapitada nende omaga sobivaks.. ohjah. Mõtlete, et mida ma siin halan eks, kõigil tudengitel on nii, et kodust ollakse eemal? Aga vot mina olen kurb, et oma vanemaid niivõrd harva näen :(

Suures ahastuses mõtlesin, et pingutan küll ja käin tööl, et end elatada.. harin ennast, et kuhugi jõuda ja isegi tunnen, et ma tõesti tahan seda teha, mida ma õpin, kuid minu jaoks on nii oluline mitte tunda end üksi... ja tunnistasin reaalsust, et tegelikult on mulle kõik kallid inimesed minust niivõrd kaugel, et vahest ma tunnengi end väga üksi.

Samas on muidugi telefonid, kuid ma ei tea, mulle ei piisa sellest..

Ja ma leian, et alati ei olegi vaja teha vaprat nägu ning näida tugeva ja kindlana, sest kõigil on õigus oma nõrkadele hetkedele. Minul jõudis see hetk eile kätte ja nüüd tuleb jälle selg sirgu ajada ning edasi minna.

Võib-olla on stress mu sõbraks saanud.. ja see kõik on sellest.

Täna...

... oli koolipäev. Jah, nüüd tekib lisaks tööle siia veel ka kooliteema. Igav, eksole :)

Enamuse päevast veetsin täna koolis, oleme Manniga ahnitsenud omale 28 AP eest aineid, millest siis osad tuleb maha regada, aga selleks peaks piiluma, mida miski endast kujutab. Täna ma mõtlesin ühe asja peale: kõik need kolm bakalaureuse aastat olen vältinud aineid, kus peab tegema mingeid ettekandeid või muud moodi aktivist olema ja nüüd olen puht vabatahtlikult tulnud õppima asja, milles KÕIK ained on sellised.
Tegelt puudub meil praegu kindel ülevaade, mida meil täpselt vaja teha on, aga hakkan vaikselt taipama.

Tahaks küll kõikides ainetes ilusti kohal käia, aga ma ei kujuta ette, kas õnnestub. Raha peab ju ka teenima :S

Muidu on päris põnev, lihtsalt kättevõtmise asi, aga ühes arvestusega lõppevas aines peame me näiteks lisaks loengutes ja praksides osalemisele külastama umbes kahte informaatikatundi mingis Tartu koolis, andma umbes kolm praktikumi meie teaduskonnas, tegema ühiskondlikult kasulikku tööd (mingid arvutimuuseumid, veebitoed jms), osalema veebikursuse loomises, tegema artiklipõhise ettekande ja veel hunniku kodutöid. Jessuke küll!!

Jah, ma jõudsin täna vinguda palju.. samas, teate, kui hea tunne on vinguda.. lased kogu selle vingu endast välja ja palju kergem hakkab (tean, tean, sõnakordused ajavad hulluks). Vaene Mann, mul on endal ka endaga vahest päris raske. :)

Tahaks küll, et aega oleks rohkem enda jaoks, raamatu jaoks ja trenni jaoks. Aga see nädal on küll kiire.. hoolimata väsimusest läksin täna ikkagi stepi trenni, mis teatavasti nõuab suurt koormust. Samas, kuidagi peab selle vaimse pinge vastu võitlema, pole midagi teha.

Ahjaa, ma käisin täna pangas lõpuks ära. Mulle meeldib sundida end kokku võtma.. passisin muidugi vähemalt pool tundi järjekorras (ühispangas ei ole see vist mingi ime, sest see on korduv nähtus), aga sain oma asjad aetud, vähemalt selle kuu lõpuni :) Ühtlasi ühendasin oma käigu kooliasjade hankimisega (kooliasi=üks vihik). Aga tegelt on ju õhtul jubehea tunne, kui oled päeval olnud usin ja kasulik enese ning veel parem, kui ka teiste jaoks.

Kell on õhtus ja aeg tudumaale minna :)

Suti

Eile oli Priidiku ja Raidoga vahva, päriselt :)

Täna söön riisi ja loen Potterit, mmm.

Homme lähen tööle. Ilusat algavat koolinädalat koolilastele ja töönädalat töömesilastele!

Nii sõnaosav olengi :P

Kõige tublim laps laupäeval

Just nii ongi! Olen täna nii tegus olnud, et isegi pai ära teeninud :) (kes see ikka ennast kiidab kui mitte ise)
Koristasin korterit, pesin põrandad ja pesu ja ennast. Nüüd istun ja ootan, et küüneõli ära kuivaks. Tegelt Manni ootan ka. Mann pidas kodus isa sünnipäeva ja tuleb täna tagasi, et koos Gerdi sünnipäevale minna saaksime.

Hommikul (mis tegelt vist oli juba mõne jaoks lõuna :)) lõbustasin ennast hoovi peal toimuvaga. Huvitav, kus kohast neid lapsi siia nii palju tekkinud on? Anniaegadel oli üks-kaks neid siin heal juhul, aga nüüd on õuele liivakast tehtud, mis lapsi täis on. Jäin hetkeks vaatama, mis nad seal teevad ja avastasin, et üks neist urgitseb värvitünnis. Vastasmaja trepi ette on pandud mingid lauad ja värvitünn, kus isegi pintsel sees, ilmselt mingist remondist jäänud. Ja see pätakas teostas värvitöid seal omast arust. Ma kujutan ette, et ega tal ei oleks lubatud seda teha, kui keegi näinud oleks, sest teatavasti ei jää nii väikestel riided sugugi mitte puhtaks. Okei, värvis planku, aga siis tuli natukene suurem, haaras mingisuguse suurema rulli ja kukkus õue peal iidamast-aadamast seisva valge auto aknaid värvima :D Päris hea! Auto seisab siin tõesti algusest peale ja on pilgeni mingit kola täis topitud, aga mina ei usu, et see värv akendelt enam maha tuleb. Ausalt öeldes oli mul päris naljakas..

Ja siis on neil veel väike kutsikas siin kellelgi. No küll on see vallatust täis, ühel püksisääres ja teisel, näksab siit ja sealt :) Lapsed on nii väikesed ka, et need on päris hädas selle paharetiga.

Avastasin, et täna on üsna tuulevaikne ja ehkki küll viitsimist ei olnud, võtsin end ikkagi kokku ja kütsin ahju. Terve suvi ei ole keegi kuuris käinud ja üsna häbi, kuid meie kuuriukseesine oli täiesti heina kasvanud :D Õues mängiv lasteaed tervitas mind sada korda, päris armas :)
Aga kuuri juurde.. et seal keegi liikunud ei olnud ammu, olid kõik kohad võrke täis ja peale esimese puu liigutamist vupsas peitu rasvane ämblik. Oi kuidas ma oleks tahtnud, et Mann oleks minuga seal olnud ja seda minu eest teinud. Koputasin kõik puud enne läbi, kui puudevedamise riide peale panin, tuppa ma neid elukaid ometi viia ei tahtnud ju. Hirmufaktor mul jälle siin..

Kokkuvõttes oli tõesti tegemisi täis hommikupoolik ja lõunaaeg. Süüa mul ka õnneks ei ole siin eriti midagi, seega puuduvad ahvatlused. Varsti tuleb Mann ja siis on partytime :)

Hoplaa..

.. ja jälle on reede käes. Seekord ma isegi ootasin reedet, sest minulgi oli normaalse inimese kombel reede viimane tööpäev sel nädalal ja nädalavahetus toob endaga puhkepäevad. Muidu ei ole nagu eriti vahet, mis päev on, kui nädalavahetusel tööl peab olema.

Kolmapäeval oli väga raske tööl olla, halvasti magatud öö ja eelmisest õhtust kõhtu tekkinud burger alles keeras end seal.. see-eest neljapäev ja reede olid üsna lõbusad. Eks oleneb ka sellest, kellega ja mis tujus parasjagu tööl olla.

Tööpäevadest eriti midagi kirjutada ei olegi, sest tegelikult on nad kõik nii sarnased, samas aga nii erinevad. Peale tööd jutustame ja naljatame tavaliselt Manniga, kuni uneaeg kätte jõuabki.

Koguaeg lükkan edasi oma minekut Ühispanka. Lootsin, et teen seda homme, aga ma olen 99% kindel, et seda ei juhtu. Täna tegin töö juures mingit testi tahtejõu kohta ja sealt selgus, et mul on tahtejõudu ülearugi ja tavaliselt teen asju südamega ning korralikult. Aga vot näed, panka ei saa mindud noh..

Homme saan kaua magada, muidugi, kui kõrvavärdjas lubab. Täna näiteks oli musatund peale seitset sutsuke. Mannil tuli hea idee talle kiri kirjutada, kui tänulikud me oleme, et ta meid oma muusikaga õnnistab ja millist rahulolu see meile pakub. Ehk saab see idee ka kunagi teoks :)

Viimased tunnid viimast augustikuu päeva kahe tuhande seitsmendal aastal...

Sügis käes sügis käes..

Väljas on nii külm, nagu oleks päriselt juba sügis käes. Minul aga ei ole üldse sooje riideid kaasas, dressipluus vaid. Jah, olen Tartust eemal, Pärnus hetkel. Õhtul hilja jõuan lõpuks tagasi Tartusse.

Tänane päev on suhteliselt lebotamiseks ja seetõttu võtsingi aega, et teha siia sissekanne. Homme istun juba tööl ja siis on kindlasti osad asjad ununenud ka. Minu vabade päevade marsruut on/oli Tartu-Pärnu-Vändra-Tallinn-Vändra-Pärnu-Tartu. Praegu asun siis eelviimases punktis ja õhtuks jõuan oma teekonna lõppu :)

Pühapäeval käisime Kõlvardil ja vabatahtlikult olin nõus poistele heategu tegema ja ise natukene muru niitma. Leidsin, et niimoodi põletan ma ka ju ühtlasi pekki ja kulutan kaloreid.. hahaa. Tegelikult oli tuul päris jahe ja nüüd on tulemus käes - nina vesistab ja nohu tahab vägisi võimust võtta.

Esmaspäeval olin Vändras. Käisin oma Missyga jalutamas ja kooli juures tulid igasugu vanad ajad meelde... hetkeks tundus, nagu ei olekski vahepeal ära olnud. Tegelikult on aga kõik nüüd ju teistmoodi. Mälestused jäävad vähemalt alles, neid ei saa keegi võtta :)
Esmaspäeval käisime tiiru Tallinnas. Sassil ja Maidul oli vaja mingi praktika asi tuua ning nad võtsid ka mind kaasa. Väiksed shoppingud Kristiine keskuses, lõunad ühika kohvikus ja õhtuks tagasi Vändrasse, kust siis omakorda veel Pärnusse.

Täna (teisipäev) oli see päev, kui külastasin Pärnu haiglat. Kokkuvõtteks sellest nii palju, et kõik läks hästi. Tahtsin hoopis muljetada oma tagasijõudmist Rohu tänavale. Haigla juurest on sinna vaid kaks peatust, aga et ilm nii külm oli, siis sõitsin selle maa bussiga. Haigla juures ootas lisaks minule bussi veel neli vahvat vanatädi, kes ilmselt olid üksteisi jaoks ka võõrad, kuid seal oodates juba tutvust teinud. Hetkeks tundsin end seal päris naljakalt, noor näitsik ootamas vanade memmedega.. Mutikesed arutasid, mis buss kuhu läheb, kuid enne seda jutustas kõige blondim neist, kuidas ta taevas käis. Ka mina jäin seda huviga kuulama, muidugi neile ma seda ei näidanud, et huviga kuulan. Anyway, ta oli vist kuskil kokku kukkunud ja siis nägi, et on taevas. Järgmine hetk aga oli juba Haapsalus haiglas.. kahju, et ma loo algust ei kuulnud. Nagu mingis filmis :) Ja buss tuligi.. kõik oli üsna normaalne, välja arvatud hetk, kui minu kõrval seisev onu otsustas talle haiglas pandud vatte ninast välja võtma hakata. Seda toimingut ma aga vaadata ei tahtnud ja pöörasin pea ära.. veidike veel ja olingi tagasi Rohu tänaval, kus mind ootas teine memm, kes ilmselt lihtsalt ainult suhelda tahab.. ja siis veel suhelda ja veel suhelda :)

Muide laupäeval Pärnusse sõites sattusin ühe väga meeldiva bussijuhiga bussi. Ei tea, miks mul küll nii palju veab :) Igatahes ei ole see just väga sagedane juhus, kui bussijuht soovib oma sõitjatele "kõike head". Just seda see bussijuht aga tegi.. ja veel südamest. Nii armas!

Kell viis lähen juuksurisse ja siis õhtul kunagi, kui poiskad vabad, sõidangi tagasi Tartusse.

Viimane argipäev

Preemiapäev :)



Ja nii ongi.

Postitus ei tule pikk, sest eluke kulgeb tööpäevade rütmis. Homme on siis kolmikust kolmas tööpäev, peale mida võtan oma kompsud kaasa ja põrutan Pärnusse (ei, ei, mitte lõbutsema). Külastan loodetavasti viimast korda arsti ja loodetavasti mitte viimast korda juuksurit.. ma loodan vähemalt.

Juba teisipäeval olen Tartus ja kolmapäeval taas töönaine. Kuu lõpp ja kooli algus juba paistavad :) Kus mina küll olin, kui suvi külas käis? Jälle magasin maha...


Uudiseid ei olegi, aga hoian kõiki kindlasti kursis, kui tulevad :) Pai kõigile, kes neid ka loevad..

Natuke midagi

Peale suuri mõttetoiminguid leidsin, et mulle on parem, kui ma ei hakka taaskord oma kahel vabal päeval Tartust ära sõitma. Mul ju täna ja homme vaba taas ning siis kolm päeva tööd. Tegelikult on ju nii, et kui need päevad lihtsalt maha sõita, siis ei saa ma kunagi arugi, et mul tegelikult lebopäevad on. Tartus puhates tunnen seda aga kindlasti.. ja pealegi tuleb kolm vaba päeva alates pühapäevast, siis sõidangi alles :)

Tänu sellele olen ka üsna tegus olnud. Nädalavahetuse koristamistoimingutest juba kirjutasin, täpsustan veel vaid seda, et siiski siiski, selle veini ma avasin. Aga ei joonud palju, ausalt :) Pühapäeval ma aga kahetsesin, et vähe jõin, sest olin uue dilemma ees, kas jätakata sealt, kust laupäeval pooleli jäi või mitte. Võtsin ühe klaasikese ja teate... seda on veel järgi!!! Aga vein pidi ju olemagi kasulik, kui seda iga päev natukene juua.. iga päev ma kindlasti jooma ei hakka, aga selle raasukese millalgi lõpule viin.

Lisaks sellele tegin nädalavahetusel paar eksperimenti ja lõbustasin ennast selle tulemustega. Ma täpsemalt sellest siia ei kirjuta, sest usun, et te saaksite sama tulemuse :D

Eile, suurel pühal, käisin tööl. Pühapäeva meenutav tööpäev oli.. mingil hetkel tundsin, et aitab juba.. rahulik päev teatavasti ju venib jubedalt. Aga vahva oli!

Oma tähtsal vabal päeval pesin pesu :) Tegelikult oli mul plaan minna 12-sele treeningule ja siis veel õhtusele rasvapõletusele, kuid kuna ma magasin kaua, jäi 12-sele minek ära. Õhtusele lähen kindlasti.
Homse vaba päeva kohta igasugused plaanid puuduvad.. lebotan, lösutan, mõnsatan ilmselt niisama. Mingi ajani on selline tegevus tegelt kõige parem üldse :)

Ja nii hea on, kui keegi tunneb rõõmu väikestest asjadest, mis sa tema heaks teed :) mmm

. .

Üks hea ja ilus lugu Mindy Smith`ilt :)

"One Moment More"

Hold me
Even though I know you're leaving
And show me
All the reasons you would stay
It's just enough to feel your breath on mine
To warm my soul and ease my mind
You've got to hold me and show me love

Give me
Just one part of you to cling to
And keep me
Everywhere you are
It's just enough to steal my heart and run
And fade out with the falling sun

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more
You've got to hold me and keep me now

Tell me that someday you'll be returning
And maybe
Maybe I'll believe
It's just enough to see a shooting star
To know you're never really far
It's just enough to see a shooting star
To know you're never really gone

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more
You've got to hold me and maybe I'll believe

So hold me
Even though I know you're leaving

Aeg iseenda jaoks

Lõpuks ometi..
Kõik vabad päevad on läinud millegi muu jaoks kaotsi ja nüüd siis tekkis kaks sellist päeva, kui saan olla omaette.

Tänane päev möödus meie häärberit koristades. Uskumatu ikka, kuidas me niimoodi siin elame.. ma ei hakka parem täpsemalt kirjeldama, mis siin kõik vaja teha oli. Jäägu parem ikka hea mulje meist :)

Olen päris uhke enda üle, et suutsin ühiskoridori puhtaks teha. See oli minu jaoks paras hirmufaktor, sest kõik kohad olid suuri võrke täis ja ilmselt ka ämblikke. Higistasin, mis ma higistasin seal, aga puhtaks ma kõik sain. Proovisin mitte süveneda võrkude sisusse, vaid hävitasin neid kiirelt ja tegin sama ruttu ka minekut sealt. Nüüd vähemalt ei arva altnaabrid, et meie koridori ei koristagi... ma loodan, et nad millalgi ikka tulevad koju ja näevad ka seda.

Päris hea on olla nüüd, kui kõik on korras. Võtsin aega teha ka korralikke iluprotseduure, sest viimasel ajal ei ole viitsinud üldse pingutada selle nimel. Värske ja mõnus on.

Hetkel olen dilemma ees ega suuda otsustada, kas avada vein, mis mind kapi peal ootab, või mitte. Alkohooliku esimene tunnus pidavat olema üksijoomine.. aga üks kord, ma arvan, seda väidet ei kinnita. Ilmselt ma ikkagi teen selle veiniga veel täna tutvust.

Poodi ma kahjuks ei jõudnudki. Mõtlesin minna oma kinkekaarti kulutama, kuid ei arvanud, et koristamise peale nii palju aega kulub. Võtan selle käigu ette siis ilmselt homme. Vähemalt loodan..

Ja taaskord on pea igasugu mõtteid täis.. ka mõtteid, mida seal olla ei tohiks võib-olla. Selle kallal peab töötama..

"Sometimes when I'm angry I have the right to be angry, but that doesn't give me the right to be cruel." ~Author Unknown

Tööpäev

Enesetunne on ikka jube halb hetkel.. ei jõua tänase tööpäeva lõppu vist ära oodatagi. Mõtsin, et ei jõua siia enne nädalavahetust, aga hetkel mingi vaikne moment ja olengi siin.

Nägin eile öösel nii halba und, et hommikul oli ka veel halb sellepärast. Minule üks kalleimaid inimesi sai autoõnnetuses surma ja see tundus nii reaalne. Üldse ei osanud olla enam.. ja ilmselt ei oskaks päriseltki, aga õnneks oli see vaid uni.. ptüi-ptüi-ptüi.

Eile külastasin Pärnu linna ja nende bussidega on ikka vahva lugu küll. Seekord sattusin nii hoolitseva bussijuhiga bussi. Kontrollis, et mulle ikka piisavalt õhku tuleks ja oli üldse selline sõbralik (mis tegelt bussijuhtide puhul on suht imeasi). Kihutas ka kui ralliäss :)

Ma ei saa sellest aru, miks tihti juhtub nii, et igasugused arstid ja muud taolised asjapulgad peavad olema nii kurjad ja tõredad. Mina sattusingi ühe ebameeldiva onu juurde, kes oli kõigele muule lisaks veel nii napisõnaline ja tulistas mind kui robot oma kolme sõnaga. Teada ma muidugi midagi ei saanud, vaid mingi morse, mida aint arstid mõistavad.

See-eest Tartusse sõit oli lõbus. Poiskad tõid mind ära. Tulime marsruudil Pärnu-Vändra-Venevere-Tartu. Vändras musitasin hetkeks oma Missykest ja siis läks sõit lauluga edasi. Pole ime, et mu hääl enam tagasi ei tule..

Aga nüüd taas töömellu.. oeh

Möödunu...

Olengi aasta vanem jälle.. mõlgutasin eile mõtteid ja imelik, et inimesed soovivad õnne selle puhul, et me vananeme. On siis nii, et palju õnne, et veel ühe aasta vastu pidasid? Sel juhul on ju jah tore. Aga üldiselt ei ole ju hea, et muudkui aastaid juurde tuleb. Nii 20-aastaseni võiks jah õnnitleda ja siis juba võiks kaasa tunda :D Kuigi tegelt, mis ma räägin, õnnitlused on armsad ja vahvad ja muidugi on tore neid saada. Lihtsalt palavus on hakanud mu ajusid sulatama ja siis sulavad tobedad mõtted rakkudest välja.

Viimased päevad on nii kiire olnud, ega ei viitsinud tänagi kokkuvõtteid teha, aga muidu tuleks liiga pikk vahe vist sisse ka. Seega ikka peab...

Reede

Olin tööl. See oli see päev, kui torti ja kommi sai :) ja lilli sai. Teate, kui ilusa kimbu sain: rohkelt roosasid ja valgeid lilli ühte punti pandud, rohelised võrsed ja lehed kaunistamas. Nii ilusa, et koju minnes nõudis vastu tulnud kaak, et talle selle kimbu ära äriksin. Tõsimeeli tahtis, et ma maha müün oma kimbu.. muidugi muidugi. Õhtul läksin reipal sammul töölt korterisse, sest ees oli ootamas Vändrasse sõit. Oi ma olin enda peale vihane, kui avastasin, et olin unustanud tordile järgi minna ;O Järgmisel päeval oli seda ju vaja ja mina pidin ometigi poole tunni pärast Tartust minema sõitma. Koht, kust tordi tellisin, oli aga juba suletud. Õnneks oli Raido nõus selle laupäeval Vändrasse tooma. Uskumatu, mis mu peas toimub.. midagi ei püsi seal enam.

Laupäev - pidupäev

Pool päeva möödus askelduste rütmis. Pidid ju tulema kursakad Vändrasse, kelle jaoks mu peokene oligi. Natuke kurb, et hilinejaid oli nii palju ja see, mille pärast hilineti.. aga hea, et ikka kohale jõuti. Suur aitäh Mannile, kes abiks oli :)

Tegelt oli vahva ja hea oli neid üle pika aja näha, keda kaua näinud ei olnud. Ei olnudki ammu nii palju naernud, kui sel õhtul. See tähendab hetkel, kui mind aiatooliga õhku tõsteti. On vist ikka nii, et naised on meestest tugevamad, sest Etsu tõstis ühelt poolt nii agaralt, et Raido ei saanud vastu ja nii kaduski tasakaal ära. Eks ma muidugi olen päris raske ka, aga ma ei saanud end seal toolil ka kuidagi kuuldavaks teha, sest olin ju lämbumas..

Jään seda õhtut ilmselt kauaks meenutama. Meie üritusi võiks rohkem olla.

Pühapäev...

...möödus koristades. Pidin ju õhtul sõitma Tartusse ja peo tagajärjed oli tarvis likvideerida. Ahjaa, kaks Londoni suvitajat oli mul ka õue peal.. tõsiselt kipa oli neid vaadata ja loodan, et ka neil oli seal mõnus :) Tartusse jõudsin õhtul hilja, näljase ja nõrgana, kuid vähemalt jõudsin. Palavus on ikka jube praegu!


Täna käisin tööl ja ei oskagi muud öelda kui seda, et nii palav mulle ei meeldi. See võtab ära jaksu ja ei lase öösel magada.. :(


Kindlasti on teil ka ette tulnud seda, kui lihtsalt on keegi, kelle käitumine jubedalt häirib. Lihtsalt ei saa seda mainimata jätta, aga mulle ei ole kunagi meeldinud kahepalgelised ja silmakirjalikud inimesed... kellel jutt räägib ühte, teod aga hoopis teist. Usun, et ma ei ole mitte ainuke, kellel silmad peas on, ja seetõttu on märkajaid ka teisi. Ja kui see inimene siis natukene enda ümber ringi vaataks ja näeks, et midagi on viltu, siis ta saaks ehk ise ka aru, et nii ei tehta!

Alanud nädal tuleb päris kiire. Üks vaba päevake, mis kolmapäeval on, tuleb sisustada sõiduga Pärnusse radioloogiasse ja taas tagasi Tartusse. Sõit palavaga väsitab tegelikult kõige rohkem.

See-eest tuleb nädalavahetus vaba ja kes teab, äkki ma ei jõuagi siia muljetama enne seda.. eks näeb seda asja

PS. parim kink - Brad Pitt

Pärnu

Järjekordne nädal on lõpule jõudmas. Ei olegi saanud mahti sel nädalal veel siia targutada...
Nädal algas töiselt ja kolmapäeval võtsin suuna Pärnusse, sest neljapäeval kell kaks oli vaja uuringul olla. Olin enda meelest päris kaval ja läksin juba kolmapäeva lõunaks linna, lootuses randa minna, aga mul ikka ei vea kohe üldse ja vastupidiselt selgele Tartu taevale oli Pärnus taevas puhta pilves. Ei mingit randa ühesõnaga!

Plaanid nurjunud, lõin niisama aega surnuks ja käisime Maidu emaga tiiru haiglas, et oskaksin järgmine päev õigesse kohta minna. Teatavasti on mul vahest probleeme orienteerumisega ja selline asi tuli ainult kasuks :) Õhtu möödus rahulikult.

Täna sebisin mööda linna ringi. Peale hommikusi vereandmise protseduure võtsin suuna randa, ilm oli ju jubepalav täna. Loomulikult magasin õige bussi maha.. (oi mulle ei meeldi see ühistranspordivärk). Sain liivas vedeleda paar tundi, kui pidin end üles ajama ja haiglasse minema. Siis olin juba kavalam ja võtsin takso. Üllatus-üllatus, kui ükskord tagasi randa hakkasin minema, sõitsin jälle sama taksojuhiga. Hambaid tal muideks ei olnud ja kihutas ka kui pöörane, napilt pääsesime külje peale sissesõidust. Muidu oli ta üsna hoolitsev, pani minu jaoks muusika mängima ja küsis, kas vaja aknad sulgeda.. no et tuul mul juukseid minema ei sasiks.
Rannamõnusid sain nautida kella neljani, sest Toomaselt oli antud käsk sel kellaajal Tartusse sõitma hakata :)
Kogu minu Pärnuseiklused..

Tegelt tahtsin veel muljetada oma teekonda Pärnusse. Sattusin Taisto bussi peale, kus ei olnud mingisugust õhu liikumist. Õnneks mina olin esimeses pingis ja sain vahepeal tunda rõõmu uksest õhkavast tuulekesest. Viljandis ma ärritusin.. mingi kari mutte ummistas ukseesise nii, et inimesed ei saanud enam maha bussi pealt. Üks tädi nähvas maha ronivale mehele: eluga, eluga! Ma ei saa aru, kas nad tõesti arvasid, et buss sõidab seda kiiremini minema, mida kiiremini nemad bussi peale saavad või? No ei sõida ju, kell käib ikka oma aega.. Eks see palavus ka mõjutas minu meeleolu, aga tõesti, on ikka nõmedaid olemas!

Homme lähen tööle ja siis Vändrasse :) Ees ootamas üht-teist vahvat..

Päevad Vändras ehk Vändra päevad

Mõtlesin küll, et lähen kohe tuttu, kui Tartusse jõuan, aga näpistasin ikkagi oma uneaega, et vabad päevad kokku võtta. Vabad päevad lähevad alati nii kiiresti ja tegelt ei ole üldse indu juba jälle tööle minna. Samas nüüd on kaks tööpäeva ja siis jälle kaks vaba vahele..

2-3. august olid Vändras Vändra päevad ja ühtlasi oli 3-4. august VG 85-s juubel ja vilistlaste kokkutulek. See tähendas aga seda, et üle pika aja sai näha neid, keda näinud ei olnud, ja kuulda neist, kellest kuulda ei olnud vahepeal. Kõik on igal pool linnades laiali ja klassijuhataja tundi jõudis meist vaid väike osa. Naljakas on see, et kaua ei olnud küll näinud, aga midagi väga muljetada ka ei olnud, sest jooksvalt ikka oli kuulda, kuidas kellelgi läheb. Meenutasime vaid vanu aegu ja sõime kommi.
On nii hea teada, et kõigil ikka hästi läheb ja vahva oli tähistaeva all istuda ja naljatada... nagu ei olekski kolme aastat vahepeal. Kõik on ikka endised :)

Need üritused olidki põhilised vaba aja sisustajad. Jõudsin käia ka Pärnus poodides ja niisama kodus olla. Ühe pluusiga jätsin ka hüvasti, sest mu väike nummu otsustas kättemaksuks selle eest, et teda üksi jäeti, närida pluusile kõhu peale suure suure augu. Huvitav jah, et ta ainult minu ja vanaisa asju närib. Vanaisal on kaks paari pükse õhuauke täis. Nüüd tõstab vanaema kõik asjad võimalikult kõrgele. Eks see vist nii ole, et neid, keda ta kõige rohkem hoiab, ei taha ta lasta enda juurest ka minema ja jonni märgiks teeb siis pahandust. Kusjuures ise poeb pärast peitu ja saab aru küll, et lollusi tegi. :)

Ja massaaži sain lõpuks ometi, millest selgus, et tegelt peaks käima iga kuu vähemalt korra massööri juures. Leiaks Tartust mingi normaalse, siis vist isegi käiks. Aga enne tuleb üks asi korda ajada, mille puhul massaaži üldse teha ei tohigi :(

Rohkem põnevat ei meenugi. Eks kui meenub, lisan millalgi hiljem. Nüüd on tööinimestel küll uneaeg!

Hõissassaa

Teadmine, et homme saab koju ja ees ootamas 4 vaba päeva, teeb tunde nii heaks. Täna töölt koju tulles mõtlesin, et kuidagi kerge tunne on. Juulikuu on läbi, mis tegelikult oli töö juures päris tõsiselt proovile panev kuu.. Internett on ka tagasi ja kergendatult võib hingata ka selles suhtes, et kaks aastat on sisustatud kooliga. Päris palju häid asju on ikka.
Augustikuu esimene tööpäev oli päris pöörane, aga kahekesi ongi tavaliselt tegemist rohkem. Heatujuliste töökaaslastega on alati vahvam päeva veeta ;)

Algavalt augustilt ei oskagi midagi oodata, eluke veereb töörütmis ilmselt edasi. Selgus tuleb majja ühe suure mure koha pealt ja muud vist ei olegi.

Muljetasin täna Mannile vahvaid seiku töö juurest ja tegelikult on juhtunud päris naljakaid asju, millest võiks siiagi kirjutada, samas, ei tea, kas ikka tohib.. kunagi oleks kindlasti hea lugeda neid.

Pidime minema täna Kätrini ja Manniga kinno, aga ei läinudki. Lükkasime edasi oma ürituse, kuna film, mida vaadata tahame, jookseb järgmine nädal ka. Lähme ehk siis..

Ahjaa, üks asi veel.. tegeleme siin hoogsalt ennustamisega ja Pille ennustas, et mul tuleb 3 last, kõigepealt poiss ja siis kaksikud pealekauba. Päris naljakas. Ennustasin siis Mannilegi järelkasvu ja selle kohaselt sünnivad Mannil kuuikud - 3 poissi ja 3 tüdrukut. Nalja nabani..


Tahtsin juba varem panna ühe väljavõtte meie vestlusest, panen siis nüüd.

.:manni:. says: mis sa vipeale:Dhastad kogu aeg t
.:manni:. says: mis sa vihastad kogu aeg ta peale:D*****
mupsu says: päris hea lause,mann
.:manni:. says: ma tean
mupsu says: selle peaks blogisse panema
.:manni:. says: tammsaare (Y)
.:manni:. says: ära pane:D

Nagu näha, Mann ei lubanud mul seda siia panna, aga kas Mann pole mitte andekas kirjanik? Minu meelest küll on ja tahtsin oma rõõmu teiega jagada :D tegelt on meil koos päris naljakas. Täna näiteks olin vaevalt töölt koju jõudnud, kui suutsin sügavkülmiku ukse ära kangutada ja ei saanud seda enam tagasi ;O Tuli siis Mann oma hella käega ja pani ukse lups tagasi. Läksin mina jäätist võtma, uks jälle eest ära... aga vot siis ei saanud Mann ka seda enam tagasi :D Nalja peab ju saama, muidu oleks päris kurb!

Homme sõidan Vändrasse ja olen seal pühapäevani. Senikaua jääb siia ka vaikus...

Kokkuvõtvalt

Ohjah, internett otsustas hüljata Tiigi 82-8 korteri ja seetõttu kasutan viimaseid töölolemise minuteid, et teha kiire sissekanne.

Reedene tööpäev läks üsna tavaliselt, innustasid mind ees ootavad kaks vaba päeva. Ja pealegi olid vanemad tulnud Tartusse ja istusin nendega Kivi`de juures veidike.

Laupäeval sõitsime Paunkülasse Talteri suvepäevadele. Kokkuvõtvalt oli üsna normaalne, nalja oli, tantsu ja tralli oli ka. Me oleks võinud veits varem kohale jõuda, siis oleks saanud ka oma võistkonnaga olümpial võistelda. Aga läks siis nii hoopis.. Ilmaga vähemalt vedas, ei sadanud.

Eilse päeva lebotasin ja magasin maha ning õhtul kulutasin närvirakke netijama peale. Mina ei saa aru, mis siis nüüd häda on selle Elioniga. Ja ilma netita ma olla ei saa!! Vot mis..

Järgmised kaks päeva tulevad ilmselt väga töised, kahesed päevad taaskord. Ja siis mitmeks päevaks Vändrasse. Igav sissekanne, aga mis mõttelendu siin tööl ikka olla saab :) Ehk tuleb nett koju tagasi varsti :(

Tagasi

Nii, nagu ma oletasin, nõnda ka läks. Vabad päevad möödusid imekiirelt. Jõudsin käia ema-isaga Pärnus, natukene lebotada, grillida ja oligi vsjo. Missyt sain ka muidugi musitada nii palju, kui tahtsin :)
Ega pikemalt sellest midagi pajatada polegi.. ülihea, et Annit üle pika aja korrakski näha sai. Tänu sellele, et isad leidsid põnevat, mille üle arutleda, saime ka meie natuke kauem juttu ajada. Augusti alguses saab ehk rohkemgi veel.

Täna olin üle pika aja tööl jälle. Kusjuures päris hea oli, ei tekkinud isegi seda julma väsimust, mis päeva lõpuks alati tekib. Võib-olla oli oma roll Starteril, mille Pille mulle tõi, ei tea. Täna oli kõigil kuidagi unine päev ja siis jõimegi energiajooki. Üldse veider päev ja veidrad inimesed, minul joppas eriti hästi ennasttäis täkkudega, kes kõik minu jutule sattusid. Väga ei oskagi sellistega käituda ja komplimentide eest tuleb ju ometigi tänada.. samas, miks sellistega üldse viisakas peab olema, kui haridustase on null ja aju asemel hernepõld vohab. Aga eks issanda loomaaed on kirju, eks... ja nüüd ma räägin juba nagu mõni vanainimene, elutarkust täis. Heh..

Eile õhtul käisime kursakate Tartu gängiga kinos Visa hing IV vaatamas. Ausalt, mul ei olnud eriti usku sellesse filmi, läksin rohkem seltskonna pärast. Aga väga hea film oli, mulle meeldis päris palju. Istusime viimases reas, õhku seal eriti ei olnud ja jubepalav oli, kuid film kompenseeris selle. Tegelt ma ei ole üldse seda laadi filmide huviline, aga vaat, mis kõik välja tuleb :)

Ja siis veel... täna käisime Manniga magistrisse saamiseks kutsesobivuskatsel ning olemegi ametlikult magistrandid sügisest. Päris vahva.. vastik on see pabistamine, mis enne mingit vestlust või muud esitlust on, aga tegelt oli komisjon päris vahva. Ma loodan, et kõik õppejõud ka sellised hakkavad olema :D (Jee rait nad on)

Homme jälle tööle ja siis nädalavahetus vaba. Või noh, mis vaba ta ikka on, lähen teedevalitsuse suvepäevadele. Mis ma sinna kaotasin? Paar teedeehitajat, vot :P

Ja juba on 26-s juuli, varsti suvi läbi ju ;O

Laupäev-tööpäev-kojuminekupäev

Täna istun rõõmsalt kolmandat päeva tööl.. hetkel on vaikne, aga see on vaikus enne tormi, nagu tavaliselt ikka.

Eile oli vahva, päris vahva kohe üle pika aja jälle näha osakestki meie gängist :) Kõik on ju nii armsad tegelt!
Ja nalja sai.. ja naeru.. ja koera kakat sain ka jalanõuga kaasa, aga põhiline oli ikkagi grill-tsill.

Õhtul sõidan ära koju ja jään sinna kolmapäevani, pikem paus tuleb ja saan oma Missyga jälle koos tududa mõnda aega... ja massaaži saan minna ja vanematega saan olla ja.. nii hea. Tegelt see aeg läheb kindlasti väga ruttu, aga niikaua olen siit eemal.

Eks pärast jutustan, kuidas ma hästi elasin see aeg. Pehme pai seniks teile, kes mu boksi külastate :)

Vaba vol2

Mina ju kardan äikest.. lapsik küll jah, aga ikkagi ei meeldi mulle see. Kuid öösel oli ju jube äike ja mina olin täitsa üksipäini siin korteris. Ei olnud hea.. üldse ei olnud!

Teine vaba päev ka möödas nagu linnutiivul. Olin jällegi üsna asjalik, lõbustan oma uut kaaslast -hularõngast- nüüd pidevalt. Tahaks päris näha, kas sellest mingi kasu ka on. Koristustöid teostasin täna natukene ja üritasin tekkinud paberisodi põletada. Aga oh jama, täna oli ju tuul nii tugev väljas ja meie ahi ajab sellisel juhul sisse. Ajaski sisse nii leeke kui ka tossu, väike paanika oli, kuid sain oma asjatoimetused tehtud :)

Õhtul läksin täitsa üksi rulluisutama, mõtlesin, et proovin järgi, kui jätan oma plätud kuhugi raja äärde ja ise uisutan, siis kas keegi pätsab ära mu asjad. Ei pätsanudki! Nii annab isegi käia ka üksinda uisutamas. Oleks mul ainult iga päev viitsimist Tamme staadionile kõndida. Tegelt see ei ole üldse kaugel, üle raudtee saaks kohe päris otse, aga ma olen vist ikkagi korralik tüdruk ja käin ilusti mööda jalakäijate valgusfoore, uisud näpus. Mõtlete, et miks ma küll sinna ei uisuta siis juba? Aga igasugu mäed ja sõiduteed vahepeal, ma ei saa pidama kahjuks siis ilmselt.. Ja kusjuures, täna sõitsin juba 20 ringi, umbes 50 minutit trenni päris hea..

Ahjaa.. ja pesu pesin täna, uskumatu. Minu meelest üsna asjalik olin küll.
Nüüd olen ise ka pesus käinud ja sätin end mõnusalt prison break`i vaatama. Homme peab küll vara tõusma, aga und pole niikuinii veel.

Kolm tööpäeva veel ja siis kojuuuu.. niu

Vaba vol1

Esimene vabadest päevadest on läbi nagu naksti. Olen üsna rahul, et suutsin üht-teist ka ära teha.
Hommikul ärkasin põdedes ja mõeldes, miks ma küll Pärnusse ei sõitnud, et randa minna. Hetk põetud, hakkas realist ja optimist minus kõnelema ning jõudsin järeldusele, et sellisel juhul oleksin oma vaba aja lihtsalt maha sõitnud seejuures puhkust tundmata.

Hommikused seriaalid vaatasin ilusti ära ja sättisin linna. Kuigi mul ei olnud aimugi, kas üldse selliseid asju kuskilt saab, tahtsin osta ikkagi hularõnga. Viitsisin külastada ainult Rademari ja sealne valik ei sobinud kohe mitte. Seega jäi ost kahjuks sooritamata. Niipalju siis sellest...

Ei teagi, kuidas see päev küll nii kähku möödus. No üsna palju aega läks Kroonika lugemisele ka, mille tagajärjel tekkis mul uni (oh seda häda) ja mõtsin, et tukastan veidi. Olin just mõnusalt end sisse seadnud, kui helistas isa. Üllatus missugune, aga emme-issi olid oma lapse juurde tulnud. Nad käisid mul nimelt Sillamäel ja tulid tagasi Tartu kaudu. Väitsid, et viivad oma vaese lapse söömagi vähemalt kuhugi :) Saime jutustada, näitasin neile pilte ja teate, juhuslikult astusime sisse spordipoodi, kus ka hularõngad mulle vastu naeratasid. Issi ostiski lapsele selle rõnga ja nüüd see mure ka lahendatud.

Õhtul läksin Gerdiga sportima. Et Gert meil pereinimene on, siis tahtis ta enne oma naise Tartusse jõudmist ära käia, seega läksime üsna vara. Väljas ju nii jube palav ja nii jube piin oli rullitada, kuid seekord jõudsin isegi mõned ringid rohkem teha. Rasvapõletus parasjagu.

Nüüd on kell üsna vähe ja ei teagi kohe, mis oma ajaga peale hakata. Eks vist lebotan niisama ja lõõgastun, nautides teisel pool seina elava kõrvavärdja muusikamaitset. Nii ongi :)

:)

On ikka nii, et kui olukord tundub nii lootusetu ja ise ka ei usu, et selline asi juhtuda sai, tuleb päike välja ning kõik laheneb iseenesest. Just eilse suure masendusega nii läkski. Tekkinud probleem leidis juba hommikul kõigi jaoks hea lahenduse ja viimane tööpäev algas rõõmsalt. Tegelikult möödus terve päev päris rõõmsalt, sest kaastöötajad olid täna vahvad ja teadsin ju, et ees ootab kaks vaba päeva ning kolmepäevane maraton taas lõppemas on.
Ja kuna ma olin nüüd tööl mitu päeva, siis muud mul kirjutada ju polegi, tööst ma ometi siia täpselt midagi pajatama ei hakka. Kõik on muutusteta seal!

Võib-olla siis see tähtis fakt ka, et Mannil hakkas puhkus ja ta hülgas mind 25nda juulini. No õnneks sõidan ka ise 22. juuli siit ära, aga ühe nädala pean vaikuses olema. Mitte, et Mann siin lärmaks väga.. aga saate aru küll, mis ma mõtlen :)

Ja seda peab ikka mainima, et unenäod on endiselt käest ära ja üha enam mõistan, et puhkust on hädasti vaja. Samas tööd peab ka tegema, sest arved vaja maksta. Surnud ring.. aga ei, küll tuleb hetk ka puhkamiseks (ma loodan).

Tänaseks vist kõik siis...

:(

Hetkel on lihtsalt nii masendav olla, et ei tahagi olla. Villand, villand, villand on sellistest asjadest..

13. juuli...

.. on minu nimepäev :P Uskumatu jah, et isegi minu nimel päev olemas on.
Täna, reedel, 13ndal, külastasin mina ühte eriarstidest. Hea päeva valisin ikka, eks :) Aga nüüd on nii hea olla jällegi. On kergendav teada, et kõik mõne asjagagi korras on, onkoloogiavastused tulevad küll mõne aja pärast, aga arst oli üsna kindel, et ka need korras on.
See andis kinnitust, et kõik mu hädad ikkagi ühest ja ainsast asjast põhjustatud on ning seda alles hakatakse uurima. Sellega siis niimoodi.

Koju jõudes avastasin suureks üllatuseks, et minu plaanid koridori koristada on nurjunud. Mul oli suur mõte hakata täna küürima ühiskoridori ja ühtlasi ka puhastama seda võrkudest. Mõtlete, et olen eriti julgeks tüdrukuks hakanud, et nüüd juba ise ämblikuvõrke hävitan? No tegelt ostsin ma selleks spets pika varrega harja ka..
Nagu ütlesin, nurjusid need plaanid, sest altnaaber või ma ei teagi, mis heategija, oli koridori ära puhastanud ja pesnud ja ühtegi võrku ka ei olnud... ning mis veel kõige parem, meie korteri ukseni välja oli ta põrandad ära pesnud. Päris kena temast. Ma vist andestasin isegi selle, et ta minu Kroonika postkastist ära pätsas. Igatahes ma kavatsen talle mainida, et see oli väga kena temast koridor korda teha :)

Unenäod kisuvad viimasel ajal käest ära.. paar viimast päeva ei ole ma hommikul mäletanud, mis öösel nägin, aga öösel olen teadnud, et pahad näod olid :(

Ja teate, ma tahtsin siia üles panna paar luuletust.. ükspäev lugesin oma vanu kirju ja avastasin endale kirjutatud luuletused. Mõtlesin, et jagan paari neist teiega ka.. need on sõjaväes kirjutatud (sellepärast ka mitte eriti rõõmsad) ja mitu aastat tagasi :P Vaatan, et teised siin riputavad ka üles igasugu laulusõnu ja asju, ma paneks hoopis midagi, mis päris minu oma nüüd. Ja siit nad tulevad :)

Aeg on lõputu lõhe
ja ta seisab me vahel
Jäises vihmas on kõhe
lasen näkku peksta rahel

Märg, külm ja pime
olen sündimata ime
Tühjus ümber ja valu
mind enesega kaasa palu

Olen väike hirmunud laps pimedas metsas ...
... ja vihma sajab

Üks selline natuke teistmoodi ka:

Istun üksinda akna all päike siramas vastu
kui poleks seda müüri, siit minema astuks
ei peataks siis enam mind ükski raskus
su juurde tuleks ja põlvili laskuks

Võib tekkida mõte, et sellised asjad on isiklikud ja miks neid üles riputada, aga ei riputanud ma siia ühtegi isiklikku luuletust, vaid täiesti tavalist ja päris andekat minu meelest :) Ja miks midagi head ainult endale hoida..

Kena tööpäeva jätku kõigile, kes siia vahest eksivad ja toredat algavat nädalavahetust neile, kellel puhkepäevad ees :)

Puhkepäev

Kolm tihedat tööpäeva on jälle käidud ja naudin oma kahte vaba päeva. Siis uue hooga kolm päeva tööd. Nende kolme päeva kohta, mis olid, ütleks vaid kokkuvõtteks, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Kui tugevam ma nüüd olen, ei oska öelda, aga raskused on võimalik ületada ja ülearune muretsemine ei aita sellele eriti kaasa.

Täna viisime Manniga paberid magistrisse saamiseks ära. Eile istusime kahekesi laua ääres ja mõtlesime, milline valik on elu jaoks kõige õigem :) nimelt ei suutnud me kindlaks teha oma valikute tähtsuse järjekorda. Kaalusime ja jõudsime ikkagi ühisele tulemusele ja eks nüüd peab ootama ja vaatama, mis saab.

Viimasel ajal olen niisama ka mõelnud ja avastanud uusi külgi inimeste juures. Kes mind teavad, teavad ka seda, millised asjad mulle eriti meelt mööda käitumises pole, kuid ikka käituvad niimoodi. Tuleb ennast lohutada sellega, et kõik hea ja halb, mis igaühe elus on, on täpselt oma käitumisega välja teenitud. Kes on õnnelik, see on ilmselt ka hea, kellel asjad pahasti, see siis mõelgu, mis ta valesti teinud on. See aitab paremaks inimeseks saada ka :)

Muide täna võtsin karbist välja ka oma uue cd-mängija (kõlaritega ja puha), mis nüüd rõõmsalt rõkkab mul siin. Hommikul äratas mind kõrvavärdjas, kes elab teisel pool seina. No muidugi, mul on ju täna vaba päev ja siis ometi kaua ei magata ju. Sellest pole kasu, kui ma taon vastu seina, ma usun, et ta ei kuule oma mõtteid ka, veel vähem seda, et minul lambid värisevad ja keegi hädiselt vastu seina taob. Võib-olla olen ma halb, aga ma mõtlesin talle tagasi teha siis, kui tema magab (öösel). Katsetan ka, kui võimsalt minu muss möirata suudab. No kaua võib!

Õhtul võtame Manniga ette WC-sse tekkinud ämblike häärberi. Neil on seal ikka tõeline paradiis loodud, üks suur elukas elab ülemistes võrkudes, keskmine on hakanud tasapisi laiendama oma pesakest ja kõige alumine, eriti pirakas, lebotab põranda lähedal. Minule ei meeldi enam, et nad end seal nii hästi tunnevad, aga üksi ma tegutsema seal ei hakka. Ootan, millal abivägi töölt koju jõuab :)

Mann on nii nunnu, teeb süüa, kui mina töölt tulen ja teeb niisamagi meele rõõmsaks :)

Loodame, et Gerdil jalg ei jonni täna enam ja ta sportima minna tahab. Eile oli küll nii mõnus, tahaks ju tänagi :)

Sombune esmaspäev

Täna oli jälle täiesti töine päev ikka. Ei mäletagi, millal ma viimati mõtlesin, et hea oli tööl olla. Poolest päevast külastas minu boksi tugev pingepeavalu, mis enam ära minna ei otsustanudki. Uskumatu, et ma niimoodi suutsin adekvaatselt tööd teha, tundsin end küll nagu mingi vati sees. Igatahes väga kehv oli olla. Homme oleme Laglega taas kahekesi ja ilmselt tuleb jälle rabama hakata. Ohjah!

Eilne päev möödus vaikselt, jutustasime Maidu emmega ja valmistusin Tartusse sõiduks. Käisin vaatamas uut ilmakodanikku - õelast. Nii nunnu ikka, kui väike ja kerge ja pehme ta oli, pigistas vahvalt mu näppu ja tudus rõõmsalt. Muide nimeks sai Pärbel, mjaaa :)

Tartusse tulime Vändra kaudu ja vaatasin ka oma väikse pätaka ära. Miks peab olema nii, et ei saa olla koos nendega, kellega hea on ja neid näeb nii harva, kes tegelikult nii armsad ja kallid on? Kurb ja raske on niimoodi, aga samas elu ei peagi ju kerge olema. Hea, et nad vähemalt kuskil olemas on ja neile igal ajal helistada võib, kui igatsus peale tuleb. Loodan vaid seda, et tuleb aeg, kui enam ei pea üksteisest nii kaugel olema.

Muud juttu vist täna siia ei tulegi. Üks mõte küpseb peas, aga sellest kirjutan siis, kui jaksu ja aega rohkem on. Täna seda ei ole!

07.07.2007

Maagiline päev oli tegelikult täis kõiksugu tegemisi. Hommikul tervitas mind porikärbes, kes (ma arvan) minu sõbraks ei saanud. Muide, Pärnus ärkasin täna hommikul.
Kui hommikuprotseduurid tehtud, läksime linna. Sain omale ostetud kõik vajaliku, mis plaanis oli, lisaks sellele ostsin ka oma väiksele kutsule nänni. Oli teine ju sünnipäevalaps eile.

Peale poetuure sõitsime Kõlvardile, kus sain üle pika aja olla puutöötüdruk ja tegelt on hea niimoodi vahelduseks vaimset pinget täis tööst saada eemale maale (kunagi mainisin, et hingan end siin värsket õhku täis ka).

Õhtul läksime kinno. Kiikasin juba varem, et oh õudukas on, vahva oleks vaadata. Kinos olles ma aga kahetsesin, et tulin. Mägedel on silmad II oli film rõveduste vallast, ma ei olnudki ammu sellist filmi vaadanud. Esimest osa ma näinud ei olnud, aga nüüd olen kindel, et kolmandat ma näha ei taha. Kolmas aga ilmselt tuleb, sest lõpp oli (nagu ikka sellistel filmidel) poolik. Ma ei olnud varem ka kunagi kinos olles tundnud, et tahan sealt ära tulla enne lõppu, seekord seda aga tundsin, huvitav, mis mind küll nii hellaks tegi.. aga vastik film, ma ütlen!

Väljas läheb ju nii hilja pimedaks alles ja me jõudsime peale kino käia veel Audrus vaatamas hüljest. Seal on väike bassein, kus ta elutseb. Et aga kell üsna hiline oli, siis saime vaadata ainult seda, kuidas ta nummilt basseini ääres magas ja end sügas. Sügas ta aga nii kipalt, krats-krats nina pealt ja krats-krats kaenla alt.

Tegelt ma jäin tänase päevaga päris rahule.
Nüüd aga mõnsalt tudule :)

Neljapäev

Nii väsinud, nii väsinud, natuke kuri, aga ülihea meel on, et Kätrin sõidueksami edukalt sooritas ja ka nüüd autojuht olla võib :)

Igas päevas ju peab midagi head ka olema :P

Mjauu

TÕELINE BOYFRIEND:

1) Teab kuidas sind naerma ajada, kui oled kurb

2) Proovib sinu läheduses salaja su juukseid nuusutada, kuid sa alati märkad

3) Seisab su eest, aga austab su iseseisvust

4) Annab sulle telekapuldi mängude vahepeal

5) Mängib su juustega

6) Hoiab alati su käest kinni

7) On armas, kui ta tõesti midagi tahab

8) Pakub sulle palju massaaže

9) Tantsib sinuga, isegi kui ta tunneb ennast siis nohikuna

10) Tuleb su seljatagant ja paneb oma käed su ümber

11) Ei saa kunagi armastusest sinu vastu tühjaks

12) On naljakas, aga oskab olla tõsine

13) Saab aru, et ta on naljakas, kui tuleks olla tõsine

14) On kannatlik, kui sul läheb terve igavik enda valmis sättimisele

15) Reageerib armsalt, kui sa lööd teda ja see on tõesti valus

16) Naeratab palju

17) Planeerib romantilisi asju, isegi kui need talle ei meeldi

18) Hindab sind

19) Aitab teisi

20) Sõidab 5 tundi, et sind korrakski näha

21) Teeb sulle alati põsepeale musi, kui te üksteisest lahkute, ka siis, kui ta sõbrad näevad

22) Laulab, isegi, kui ta ei oska

23) Omab head huumorisoont

24) Vaatab sind nii armsalt

25) Helistab ilma põhjuseta

26) Ei peta!

27) Armastab sind, ja ütleb seda sulle

28) Jääb igas olukorras iseendaks

29) Austab sind

30) Teab, et sa tahad vahest sõbrannadega koos olla

31) On mõistev, igas olukorras

32) On armukade, aga ainult teatud piirini

Kellel on, sellel veab, kellel pole, see ehk saab kunagi :P

Juuli, neljas

Naudin täna oma teist vaba päeva, samas on jube mõelda, et homme tõotab tulla väga nõme päev. Kuid mis ma ikka üle mõtlen, tuleb see, mis tulema peab.

Mis ma oma kahel vabal päeval korda saatnud olen siis lõpuks?
Eile võtsin ette käigu linna, sest tellitud lõpupiltidest üks ei olnud mitte pilt, mille olin tellinud. Õnneks sain selle suure vaevata õige vastu vahetatud. Kuna eilseks ei olnud mu palk veel tulnud, jäid tegemata ostud, mida tegelt hullult vaja teha oleks. Eks sooritan need siis nädalavahetusel Pärnus :P
Õhtul läksime Manniga jalutama peale seda, kui olin vingunud, et ei saa jooksma ega rullitama mindud. Jalutasime mäkki jäätist sööma (selle asemel, et sportida... õudne, eksole). Tagajärg oli minu kõhuvalu ja Mannil halb enesetunne. Hiljem võtsin ette käigu inimese juurde, keda ei olnud kaua näinud. See käik venis aga hiliste hiliste hiliste õhtutundideni. Mjaaa

Täna olen ainsa asjaliku toiminguna suutnud aknad ära pesta, need on tõesti puhtad nüüd. Ülemisi väikeseid ruute ei julgenud üksi pesema hakata, kes teab, turnin ja kukun alla ka veel. Seda vist vaja ei ole...
Ahjaa.. igasugu mõtteid olen ka mõelnud, mõtteid on palju.

Tegelt ei tahaks siia enam nendest elektrijuhtmetest midagi kirjutada, kuid eile õhtul oli terve koridor mingit imelikku kärssa täis. Väikese nuuskmise ja kuulamisega tegin kindlaks, et naabritel vist pesumasin taga oli, seega polnud ime, et pinge juhtmetes suur. Ei hakanud nende uksele koputama, sest mis nad oleks siis pesupesemise katki jätnud või? Ei usu. Eks ma vaatan seda asja, üks kärss veel üleval on, siis peab nendega ikka rääkima. Ei tahaks põlema veel minna...

Muide, täna on emme sünnipäev. Ameerikal on iseseisvuspäev ka täna. Ja Missy saab reedel aastaseks. Aeg ikka lendab küll. Päriselt!

Böööö

Täna oli täiesti hullumeelne päev.. ausalt. Lõuna ajaks ma vihkasin (vihkamine ei ole tegelt päris õige sõna) seda päeva juba ja ei tahtnud enam olla tööl.
Arvake, mis kell ma üldse lõunat sööma sain hakata.. .... .... mkmm
Kell neli ei olnud ma saanud seda veel teha.. ehk siis mingi poole viie ajal alles. Kusjuures ega ma mingi hetk ei saanudki enam aru, kas mul kõht on tühi või mitte, tundsin, et olen zombi ja lihtsalt raban tööd teha. Ja kui siis veel teatud inimesed teevad tööl oleku lisaks sellel rohkem ebameeldivaks, siis no tõepoolest.. mingi hetk mulle aitab igatahes.

Õhtul läksin suurest väsimusest hoolimata rulluisutama. Sõitsin 15 ringi ja see oli tegelt päris hea trenn, ma küll ei tea, kui pikk üks ring oli, aga päris km ei olnud, äkki 700-800 meetrit. Nüüd olen nii väsinud ja ehk tuleb ka hea uni :)

Tänane päev on ikka üle mõistuse olnud küll. Homme uus päev, uued mõtted ja uued teod :P

Pühapäevane päev

Teate, täna ma püüdsin natukene jälle koristada, see seisnes küll ainult tolmutõmbamises kappidelt ja põrandalt, kuid siiski..
Vaatasin, et pliiti oleks ka vaja puhastada ja selle käigus nägin muudki rokast - seina, mis pliidi taga või täpsemalt neid plaate. Kuid kes on meil käinud, see teab, et need plaadid seal seinas natukene lahti on ja ilmselt ei olnud hea mõte neid küürima hakata. Taipasin seda muidugi siis, kui olin suutnud terve pliiditaguse seina kokku varistada :( Nagu daaa... kes paneb plaadid otse puu peale, loogiline on, et need seal ei seisa. Tegelt on remont siin lohakalt tehtud ja pole minu süü, et kõik laguneb. Aga kole on küll see pilt nüüd. Mann arvas, et äkki peaks ise kuskilt ehitustarvete poest mingit möksi hankima ja need tagasi panema.... heh

Ja siis on meil veel selline lugu siin, et elektrijuhtmed ei kannata võimsust. Algusaegadel seda muret ei olnud, kuid viimasel ajal tundub, et asi läheb ainult hullemaks. Ma ei saa aru, kas naabritel mingi hiigelvõimas instrument on voolu taga, kuid nii, kui mina tahan elektripliidiga vähe rohkem midagi teha, on kärsakas kohal. Ja nüüd on see kärsakas kuidagi eriti tugev. See ei ole vist eriti naljaasi ka enam, minul oli täna igatahes päris hirmus.

Õue peal käib mingi grillfest jälle, rahvast nagu laulupeol. Kass on paelaga kuuriukse külge pandud, punase paelaga muide. Mõtlesin enne, et mina küll ei tahaks olla see kass seal peres.. ega ka ükski laps nendest. Imelikud mõtted mul, ma tean.

Täna oli üks vaba päev, homme olen tööl jälle. Siis on kaks vaba päeva ja tahaks lõpuks aknad ära pesta, et naabritele parem vaade võimaldada ;)
Oleks hea meelega täna rullitama läinud, kuid üksi ei viitsinud. Huvitav küll, kus see Gert ringi jõlkus, oleks küll sportida tahtnud.

Manniga panime leivad neljapäevast ühte kappi, seega on see ametlikult nüüd meie kahe korter ja minu üksinduspäevad on möödas :P

Oligi juba viimane aeg ka!

Täna hoopis siuke asi

Arvutasin oma saatusenumbri välja ja tulemus oli järgmine:

Inimene, kelle saatusenumber on kaks, peaks oma elus pürgima selle poole, et paremini mõista inimesi ja maailma enda ümber. Number kaks annab selle kandjale oskuse teiste inimestega suhelda. Sinu saatus on olla vahendaja ja rahusobitaja ning selles suunas kasvades muutud sa teiste tunnete suhtes vastuvõtlikumaks ja suudad keerulisi situatsioone diplomaatiliselt lahendada.
Sul on suur hingeline potentsiaal. Sul on võime inspireerida ja olla karismaatiline juht. Kaasasündinud sisemine jõud võib sinust teha suurepärase õpetaja, sotsiaaltöötaja, filosoofi või nõustaja. Sul on tugev intuitsioon.
Paljuski oled sa sõltuv teistest ja tegutsed kõige paremini kellegagi koos või grupis. Vanemaks saades muutud sa järjest tagasihoidlikumaks ja peaksid suutma ennast tunda mugavalt ka sellises situatsioonis, kus sa ei saa oma töö eest tunnustust. Sageli võib juhtuda, et sinu ideede eest pälvivad tunnustuse teised, aga see ei tohiks sind morjendada. Oled koostööaldis ja teistega arvestav.
Sul on võime töötada ja suhelda inimestega samamoodi, nagu sa tegeled eri detailidega – sul ei jää enamasti midagi tähelepanuta. Kui sa käitud vastavalt oma saatusele, suureneb sinu populaarsus tänu sinu taktitundelisele ja sõbralikule käitumisele. See võib ka olla sellest, et sa oled rohkem rahul, kui sinu töövahend on raha asemel ideaalid.
Saatuse numbril kaks on vahel ka negatiivne pool. Sa võid olla ülitundlik, kergesti haavatav, häbelik ja ebakindel. Mõnel võivad esineda pidevad närvipinged. Sa võid kalduda unistamisele ja olla pigem unistaja kui tegija. Fantaasia ja tegelikkus võivad sul vahest segamini minna ja sa kaotad praktilise meele. Sa tahad jagada oma tarkuse jumalikku valgust teistele, hoolimata sellest, kas nad seda tahavad või mitte.

Vot sedaviisi siis :)

Muide, homme hakkab juulikuu juba....

Jaanid ja jaanijärgsed

Jaanid on seljataga ja nüüd tuleb jälle tööinimese elu elada. Mitte küll iga päev, kuid siiski. Jaaniaeg möödus rahulikult kodus, istusime aias, sõime ja jutustasime niisama. Mehed muidugi napsutasid ka natukene. Selleks ajaks, kui tahtsin alevi parki jaanituld vaatama minna, olid nad parajalt jonksis ja oi kui häbi mul oli nendega läbi alevi minna. Lähemalt ma sellest ei jutustakski, loodan, et kõik jäid rahule sellega, mis oli.

Vanaisa harjutab Missyt vaikselt ilma rihmata jooksma ja nii ta veetis ka oma esimesed Jaanid meiega koos. Pisike väsis aga päris ära lõpuks :)

Eile oli päris jube tööpäev, peale pühasid inimesed sebivad ikka palju. Paar vahvat seika oli ka, aga nendest jällegi kirjutama ei hakkaks.. mine tea, saab keegi veel valesti aru ka.

Täna käisin linnas pilte vaatamas ja ühtlasi ostsin jälle mingit tühja-tähja kokku omale. Mõttetu tegelt..

Korteris on tekkinud nurkadesse mingid vastikud väikesed võrgud. Plaanisin homme koristama hakata, aga kuna ühes neist oli end sisse seadnud taas üks ämblik, siis ma ei julgenud riskida sellega, et teda seal homme äkki enam ei ole. Seega tõmbasin täna suure hirmuga tolmuimejasse kõik sellise... aga oh jama, vetsus pääses üks minema ja nüüd tema mõnuleb seal seinapraos, kust ma teda kätte ei saa. Tundub, et olen julm, eks? Aga ma ei tunne sellest mõnu, olen väga kurb, et nad tolmuimejas lõpetama peavad.. kuid ühte korterisse ma nendega ei mahu ja väga vabandust, korter on ikkagi minu.

Manniga oli täna msn-is tore vestlus, nagu kõik meie vestlused on. Ma ei teagi, mis ma teeks, kui tema minuga vähemalt vahest ei jutustaks. Jutt läheb tihti küll käest ära, aga mulle nii meeldib, et ta suudab mind üllatada.. väike lõiguke:

.:manni:. says:
oh sind küll
.:manni:. says:
mupsu says:
tema blondide karvadega jalgade pärast?
.:manni:. says:
kust sa tead, millised jalad tal on?
.:manni:. says:
mups, sa vallatu nugis

.. mulle just meeldib see, et ma vallatu nugis olen :)

Homme mul ei ole tööpäeva, lähen Manniga lõunatama ehk ja siis ma loodan, et tunnen ülejäänud päeva mõnu lebotamisest. Neljapäeval taas tööle ja nii kolm päeva järjest kohe.

PS. Kui hästi läheb, olen varsti ka autoga liikleja ;)

Tegemised..

Sven ütles mulle täna, et ma ei püsi ka üldse paigal, alles olin Pärnus, siis juba Vändras ja nüüd jälle Tartus. Aga tegelt ega ei püsigi jah, kuid miskit pole teha ka, peab ju sõitma nii palju, kui vaja on. Nüüd olengi hetkeks jälle Tartus tagasi, Jaaniks siia ei jää.

Viimased päevad on kõike muud kui head päevad olnud. Käisin arsti juures ja jube ikka, kui pikad on järjekorrad uuringutele.. kurvaks teeb, et nii kaua peab kannatama :( Sellepärast ei ole ma ka viimasel ajal mina ise olnud....

Ja oi kuidas ma ei salli, kui alati on vaja inimestel siis sõna võtta ja end puudutatuna tunda, kui ma ei ole üldse selle inimese poole pöördunudki. Need targutamised ja tähtsust täis minemised.. ja ma ei salli tähtsust täis olevaid inimesi!

Täna hommikul istusin kodumaja trepi peal ja nautisin värsket õhku ning tegelikult kuulasin, kuidas naabrid kaklevad. Meil on selline "tore" naabrus seal Vändras. Üks natukene metsapoole tädikene on viimasel ajal vakka olnud (olid ajad, kui ta meid oma kanade varguses ja igasugu muudes pättustes süüdistas), kuid nüüd on kõrval olevatel naabritel pidevalt mingi sõda. Naine on peres napsusõber, lapselapsi on terve hunnik, kes kõike seda pealt nägema peavad.. kahju tegelt.
Ja siis nemad seal riidlesid.. naine oli kuri, miks peab tema kõrvitsaid rohima, kui ta üldse ei söögi neid kõrvitsaid. Üritati välja selgitada, kelle kõrvitsad need üleüldse on ja kes neid peaks rohima. Siis lubas naine lämmastikku otsima minna, et keegi ei kisaks seal majas enam.. mees muidugi raius, et ei lähe sa kuhugi. Tegelt vist tahtis ta seda lämmastikku mingiks väetiseks.. ??
Mõtlesin, et minul on ikka hea kodu ja head vanemad..

Koduaias sain maasikatega ka maiustada.. mmm

Tartusse jõudes vihastasin end kirjuks, tühiste asjade pärast küll, aga nagu enne mainisin, siis ei ole ma viimasel ajal päris mina ise ka. Minu kauaoodatud Kroonikat ei olnud postkastis ja ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et naabrid selle sealt võib-olla ära võtsid. Ma kavatsen selle välja igatahes uurida, mis sellest sai..

Homme on lõpuaktus ja üks etapp elus saab jälle läbi! Ja tegelt ka, mul on hea meel, et kõik on möödas ja hetkel ei tunne ma ühestki hetkest puudust. Päriselt! Võib-olla hakkan ehk..

PS. Ma luban, et saan jälle endiseks.. kui kõik saab korda

Ohjah

Täna ma ohkan, sest olen vist õnnetu. Kunagi üks tark ja kõrgelt haritud noormees ütles: "Sa oled täpselt nii õnnetu, kui õnnetu sa arvad end olevat." Sellepärast ma ei olegi praegu kindel, kas just õnnetu olen. Kõik oleks nagu hästi, aga see üksielamine hakkab juba mõjuma.. ja süda teeb enam kui muret. Aga selle asjaga peaks lähiajal selgust ka saama, arstitädid ootavad..

Nägin unes nii nii palju kilpkonnasid ja see pidavat tähendama tasapisi eesmärgini jõudmist. Kuivõrd need asjad üldse tõele vastavad. Aga kilpkonnasid pole päriselt ka enne olnud üheski näos.

Homme on töökolmikust viimane tööpäev ja siis sõidan jälle kodualevisse ning pesitsen sealkandis reedeni. Loodan, et siis lähevad pilved pea kohalt ja jälle kõik rõõmsates toonides on.

Leidsin kapist hunniku igasugu pilte vanadest ja uutest aegadest, vaatasin neid ja jälle mingi imelik tunne tuli peale. Tahaks veel neid aegu mõndasid tagasi.. samas jällegi üks tark ja kõrgelt haritud noormees ütleks selle peale, et kõik see on tähtsam, mis ees on, kui see, mis ära on olnud. Nii et, mis ma ikka vana asja meelde tuletan..

Selline "tore" asi ka, et olen ametlikult 10. ja 11. august tööl ning seetõttu minu sünnipäevapartyt ei tule sel aastal. Nädala sees ei saa ju Tallinna töömesilasi Tartusse, rääkimata Vändrast.. läheb siis seekord nõndaviisi hoopis.


Praegu tahaks lihtsalt ühte pisikest kallistust saada.. ja siis oleks jälle hää :)

Mjaaa

.. kõik on nüüd nii korras, mulle meeldib :)

Tubli laps!

Vaba päev

Tänaseks päevaks olid mul suured plaanid, aga ma ei saa aru, ma olen nagu mingi karu, kellel on vist uneaeg. Midagi teha ei jaksa.. ma pean ilmselt oma kaneelijoogi juurde regulaarselt tagasi pöörduma.

Tegelt olen ma nendegi saavutuste üle, mis korda saatsin, uhke. Mu suurtest plaanidest vaid üks nurjus, aga selle võtan käsile homme. Nimelt siis koristamise. Uskumatu, elan nagu pisike põssa siin üksinda, mina, kes ma tegelt ju armastan korda. Aga kuna see on mu ainuke kohustus homme, siis ma usun, et saan hakkama.

Täna ma käisin esimest korda kodutute loomade varjupaigas ja mul on hea meel, et ma seal nüüd käinud olen. Inimesed, kes seal askeldavad, tundusid minule natukene imelikud, aga sellega ma ei ürita nüüd kedagi mõjutada, see põhineb puhtalt ainult minu kogemustel. Esmamulje ei olnud hea, puudub igasugune ülevaade asjadest, mis toimub.. ja lisaks sellele astusin ma oma riidest papudega mingi mati peale, mis oli imelikust vedelikust läbi imbunud ja seetõttu imbus ka mu sokk läbi. Ma ei taha teada, misasi seal mati sees oli. Aga Matu ja Rita leidsid veel ühele toredale kiisule kodu ja see on kõige tähtsam. Ma küll oleks tahtnud seal rohkem ringi vaadata, aga ehk kunagi keegi teine viib mind sinna veel :)

Ja siis ma suure innuga ootasin ühte saadet päev otsa ja kui saade käes, unustasin ma seda vaadata. Ma olen ikka elutohman, mis mu peas toimub, aru ma ei saa.

Muide poes üks onu ütles müüjale, et tema on viis krooni ka tagasi viinud, kui talle on valesti tagasi antud.. ja siis ma hakkasin mõtlema.. miks kuradi pärast siis Tavidis sellised inimesed ei käi!

Nüüd ma kuulan mussi ja naudin alles jäänud vaba päeva oma segamini korteris..