:)

On ikka nii, et kui olukord tundub nii lootusetu ja ise ka ei usu, et selline asi juhtuda sai, tuleb päike välja ning kõik laheneb iseenesest. Just eilse suure masendusega nii läkski. Tekkinud probleem leidis juba hommikul kõigi jaoks hea lahenduse ja viimane tööpäev algas rõõmsalt. Tegelikult möödus terve päev päris rõõmsalt, sest kaastöötajad olid täna vahvad ja teadsin ju, et ees ootab kaks vaba päeva ning kolmepäevane maraton taas lõppemas on.
Ja kuna ma olin nüüd tööl mitu päeva, siis muud mul kirjutada ju polegi, tööst ma ometi siia täpselt midagi pajatama ei hakka. Kõik on muutusteta seal!

Võib-olla siis see tähtis fakt ka, et Mannil hakkas puhkus ja ta hülgas mind 25nda juulini. No õnneks sõidan ka ise 22. juuli siit ära, aga ühe nädala pean vaikuses olema. Mitte, et Mann siin lärmaks väga.. aga saate aru küll, mis ma mõtlen :)

Ja seda peab ikka mainima, et unenäod on endiselt käest ära ja üha enam mõistan, et puhkust on hädasti vaja. Samas tööd peab ka tegema, sest arved vaja maksta. Surnud ring.. aga ei, küll tuleb hetk ka puhkamiseks (ma loodan).

Tänaseks vist kõik siis...