.. on minu nimepäev :P Uskumatu jah, et isegi minu nimel päev olemas on.
Täna, reedel, 13ndal, külastasin mina ühte eriarstidest. Hea päeva valisin ikka, eks :) Aga nüüd on nii hea olla jällegi. On kergendav teada, et kõik mõne asjagagi korras on, onkoloogiavastused tulevad küll mõne aja pärast, aga arst oli üsna kindel, et ka need korras on.
See andis kinnitust, et kõik mu hädad ikkagi ühest ja ainsast asjast põhjustatud on ning seda alles hakatakse uurima. Sellega siis niimoodi.
Koju jõudes avastasin suureks üllatuseks, et minu plaanid koridori koristada on nurjunud. Mul oli suur mõte hakata täna küürima ühiskoridori ja ühtlasi ka puhastama seda võrkudest. Mõtlete, et olen eriti julgeks tüdrukuks hakanud, et nüüd juba ise ämblikuvõrke hävitan? No tegelt ostsin ma selleks spets pika varrega harja ka..
Nagu ütlesin, nurjusid need plaanid, sest altnaaber või ma ei teagi, mis heategija, oli koridori ära puhastanud ja pesnud ja ühtegi võrku ka ei olnud... ning mis veel kõige parem, meie korteri ukseni välja oli ta põrandad ära pesnud. Päris kena temast. Ma vist andestasin isegi selle, et ta minu Kroonika postkastist ära pätsas. Igatahes ma kavatsen talle mainida, et see oli väga kena temast koridor korda teha :)
Unenäod kisuvad viimasel ajal käest ära.. paar viimast päeva ei ole ma hommikul mäletanud, mis öösel nägin, aga öösel olen teadnud, et pahad näod olid :(
Ja teate, ma tahtsin siia üles panna paar luuletust.. ükspäev lugesin oma vanu kirju ja avastasin endale kirjutatud luuletused. Mõtlesin, et jagan paari neist teiega ka.. need on sõjaväes kirjutatud (sellepärast ka mitte eriti rõõmsad) ja mitu aastat tagasi :P Vaatan, et teised siin riputavad ka üles igasugu laulusõnu ja asju, ma paneks hoopis midagi, mis päris minu oma nüüd. Ja siit nad tulevad :)
Aeg on lõputu lõhe
ja ta seisab me vahel
Jäises vihmas on kõhe
lasen näkku peksta rahel
Märg, külm ja pime
olen sündimata ime
Tühjus ümber ja valu
mind enesega kaasa palu
Olen väike hirmunud laps pimedas metsas ...
... ja vihma sajab
Üks selline natuke teistmoodi ka:
Istun üksinda akna all päike siramas vastu
kui poleks seda müüri, siit minema astuks
ei peataks siis enam mind ükski raskus
su juurde tuleks ja põlvili laskuks
Võib tekkida mõte, et sellised asjad on isiklikud ja miks neid üles riputada, aga ei riputanud ma siia ühtegi isiklikku luuletust, vaid täiesti tavalist ja päris andekat minu meelest :) Ja miks midagi head ainult endale hoida..
Kena tööpäeva jätku kõigile, kes siia vahest eksivad ja toredat algavat nädalavahetust neile, kellel puhkepäevad ees :)
Täna, reedel, 13ndal, külastasin mina ühte eriarstidest. Hea päeva valisin ikka, eks :) Aga nüüd on nii hea olla jällegi. On kergendav teada, et kõik mõne asjagagi korras on, onkoloogiavastused tulevad küll mõne aja pärast, aga arst oli üsna kindel, et ka need korras on.
See andis kinnitust, et kõik mu hädad ikkagi ühest ja ainsast asjast põhjustatud on ning seda alles hakatakse uurima. Sellega siis niimoodi.
Koju jõudes avastasin suureks üllatuseks, et minu plaanid koridori koristada on nurjunud. Mul oli suur mõte hakata täna küürima ühiskoridori ja ühtlasi ka puhastama seda võrkudest. Mõtlete, et olen eriti julgeks tüdrukuks hakanud, et nüüd juba ise ämblikuvõrke hävitan? No tegelt ostsin ma selleks spets pika varrega harja ka..
Nagu ütlesin, nurjusid need plaanid, sest altnaaber või ma ei teagi, mis heategija, oli koridori ära puhastanud ja pesnud ja ühtegi võrku ka ei olnud... ning mis veel kõige parem, meie korteri ukseni välja oli ta põrandad ära pesnud. Päris kena temast. Ma vist andestasin isegi selle, et ta minu Kroonika postkastist ära pätsas. Igatahes ma kavatsen talle mainida, et see oli väga kena temast koridor korda teha :)
Unenäod kisuvad viimasel ajal käest ära.. paar viimast päeva ei ole ma hommikul mäletanud, mis öösel nägin, aga öösel olen teadnud, et pahad näod olid :(
Ja teate, ma tahtsin siia üles panna paar luuletust.. ükspäev lugesin oma vanu kirju ja avastasin endale kirjutatud luuletused. Mõtlesin, et jagan paari neist teiega ka.. need on sõjaväes kirjutatud (sellepärast ka mitte eriti rõõmsad) ja mitu aastat tagasi :P Vaatan, et teised siin riputavad ka üles igasugu laulusõnu ja asju, ma paneks hoopis midagi, mis päris minu oma nüüd. Ja siit nad tulevad :)
Aeg on lõputu lõhe
ja ta seisab me vahel
Jäises vihmas on kõhe
lasen näkku peksta rahel
Märg, külm ja pime
olen sündimata ime
Tühjus ümber ja valu
mind enesega kaasa palu
Olen väike hirmunud laps pimedas metsas ...
... ja vihma sajab
Üks selline natuke teistmoodi ka:
Istun üksinda akna all päike siramas vastu
kui poleks seda müüri, siit minema astuks
ei peataks siis enam mind ükski raskus
su juurde tuleks ja põlvili laskuks
Võib tekkida mõte, et sellised asjad on isiklikud ja miks neid üles riputada, aga ei riputanud ma siia ühtegi isiklikku luuletust, vaid täiesti tavalist ja päris andekat minu meelest :) Ja miks midagi head ainult endale hoida..
Kena tööpäeva jätku kõigile, kes siia vahest eksivad ja toredat algavat nädalavahetust neile, kellel puhkepäevad ees :)
1 kommentaar:
See teine luul oli tõeliselt hea:)
Päriselt!
Postita kommentaar