veel selles aastas

Laupäeval, kui Rimisse üritasime minna ja selgus parkimiskoha leidmise võimalikkuse puudumine, jõudis mulle kohale, et jõulud hakkavad tulema. Inimesed teevad ikka oma jõuluostud ju viimasel nädalavahetusel :P
Mul veel jõulutunnet ei ole.. võib-olla, kui kuusk toas oleks, siis ehk võtaks asi rohkem ilmet. Loodetavasti ikka mingi tunne lõpuks peale tuleb. Need on meie esimesed jõulud kolmekesi. Seda, kus me need veedame, praegu täpselt ei teagi.. eks selgub viimasel hetkel.

Jõulude peatsest lähenemisest annab märku ka asjaolu, et mu vanemad tulid Eestisse vähe pikemaks ajaks. Võtame ette mõned sõidud Vändra kanti ka.
Täna käisidki vanavanemad oma silmarõõmu vaatamas. Boonusena sellele oli väga meeldiv, et Elen ja Kerli täna üllatusvisiidi tegid. Kerlit polnud ju ka mingi sada aastat näinud, Elenit ikka olen trehvanud. Mõlemad rõõsad ja rõõmsad, südantsoojendav oli kodukandirahvast hetkekski näha :)

Ükspäev avastasin, et mu load kaotavad 2. jaanuaril kehtivuse. Oh hullu.. olen ju oma vahtralehtedest lahtisaamist neli aastat edasi lükanud. Mõtlesin, et nüüd oleks juba liig seda jälle teha. Registreerusin ära ja täispikk laupäevane päev autoteemadel ning tehtud ta saigi. Toopäev oli meil issi-tütre-päev. Said kenasti hakkama, kuigi pabistasin küll selle pärast veits. Nüüd tuleb veel vaid load ära oodata ning "väga meeldiv" on see, et uued load saan alles 8. jaanuaril.. mis ei tähenda muud, kui seda, et 6 päeva sõita ei saa. Arusaamatu minu jaoks, kuidas saab terve töötiim korraga puhkusele minna ja mitte keegi asjaga ei tegele. Mis siis ikka.. eks peab ootama.

Ilmad läksid jubekülmaks ja sellega seoses läks jubekülmaks ka meie elamine.. lapsel päevad läbi käed jahedad ja midagi väga teha ka ei saa. Kütame küll, aga kindaid ju toas kätte ei pane. Ehk see hirmkülm läheb nüüd mööda ka millalgi.
Lootma peab, et haigused ka edaspidi meie majast mööda lähevad.
Üks selline veidikene eriline moment tabas ka meid mõni aeg tagasi. Nimelt Miia tegi iseseisvalt oma esimesed sammud (8-kuusena siis). See aga tähendab ainult seda, et aeg on ikka jubekiiresti läinud ja kauaks seda titeaega enam ongi..

Aastavahetuse veedame ilmselt Pärnus, jälgides traditsiooni ja veetes selle koos Anni-Sandriga. Praegu neil veel võimalus ise meile külla sõita, järgmisel aastal, kui neil väike paterdis majas, tuleb ilmselt meil sõit Viimsisse ette võtta.
Jõulukingid on õnneks enamik juba tehtud või tegemisel ja tõepoolest on jõulude juures kõige vahvam minu meelest just kinkide tegemine. On armas, kui kellegi südamesse sellega sooja tunde saab tekitada.

Mul ei jäägi muud üle, kui soovida neile, keda isiklikult jõuluajal ei näe, kaunist, rahulikku ja südamlikku jõuluaega ning et see aasta lõpp oleks ikka meeldejääv. Soojad ja pehmed kallistused teile, mu sõbrad :)

PS. eks uuel aastal kohtume, et teha meenutusi siis juba eelmisest aastast

Üles leitud

Nojah, ega mul ei olegi tegelikult ühtegi vabandust, miks ma pole vahepeal postitusi teinud.. Täna sain Katsi käest noomida ja siis mulle meenus tõesti, et võiks vahelduseks jälle kirjatüki vorpida.

Vahepeal on palju, palju juhtunud.. kirjutasin ju ka viimati ammu, ammu. Pikka postitust vist venitada ei viitsi.. üritan teha lühidalt ja edaspidi järge hoida :)

Miia sai 8-kuuseks ja 27ndal saab täis juba 9 kuukest. Jummaluke, kuidas aeg ikka lendab.. mäletan, kui ta oli meil alles teki sees ja siis tundus, et sinnani on maa ja ilm aega, kui ta ükskord ringi paterdama hakkab. Nüüd on see siis käes! Pean tõdema, et mida vanemaks ta saab, seda rohkem rõõmu ta valmistab.. on muidugi alati valmistanud, aga rõõm läheb aina suuremaks. Emme olla on maailma parim ja mul on väga hea meel, et seda tunnet saab varsti-varsti tundma ka veel üks minu elus väga oluline inimene- Anni. Algab uus etapp elus.

Ostsime omale vahepeal maja. Sisse veel kolinud ei ole, sest tegeleme siseviimistlusega. Kui see valmis, siis tuleb veel lõppviimistlus teha, aga tahaks ikka üsna uue aasta hakul ära kolida. Kas või poolikusse majja, aga vähemasti oleks see meie päris oma pesa. Enamik tegelikult ju alustab nõnda ja aja jooksul antakse elamisele see viimane lihv.

Kes veel ei tea, siis tegelikult mul ülikooli magistrikraad veel käes ei ole. Lapsesoov oli suurem kui kraadisaamine.. aga mõtlesin, et 3 aastat seda edasi ka ei lükka ja tegemata jäi üsna vähe- lõputöö ja praktika. Seega võtsin plaani kevadel ka tarkade klubisse astuda (loe: ära lõpetada). Kooliga seoses võtsime ette sõidu Tartusse.. Kusjuures vanasti, kui üksi seda maad autoga sai sõidetud, siis ei tundunudki tee niiiii pikk, aga nüüd tundus see igavikuline. Käisin ju viimati Tartus jaanuaris.. omajagu aega ka möödas sellest. Heh.. igatahes sain lõputöö jaoks mõtted ja praktika kohapealt targemaks (teen selle VG-s) ning ühtlasi jõudsin üle vaadata mõned kallikesed. Kõiki kahjuks ei saanudki, eks teinekord.

Manni käis mul külas. Jah, lihtsalt niisama võttis kätte ja sõitis Tartust bussiga meid vaatama. Hea oli vahelduseks ka haritud ja intelligentse inimesega näost näkku suhelda. Siiani olen seda pidanud tegema ainult netiteel (kui välja arvata külaskäik Liina juurde). Jõudsime lobiseda, süüa teha, süüa, jalutada ja isegi tulevase kodu üle vaadata. Tema külaskäik pani tõdema, et on väga kurb, et vahemaa nõnda pikk on ja igal suvalisel hetkel sellist sõitu ette võtta ei saa. Pean siin endamisi edasi lootma, et Mann ikkagi kunagi otsustab, et tahab Pärnusse elama tulla.. ja siis kolib siia ka Edith.. ja nii edasi :D

Hakkasin mõni aeg tagasi jälle trennis käima. Polnud ma ju seda teinud ajast, kui kõhukaks jäin. Alustasin tasa ja targu ning nüüd juba tunnen, et endine vorm hakkab tasapisi taastuma. See on hea tunne.

Nüüd hakkab saabuma see moment, kui ma pean tegema mõttepause, et meenutada, mis veel vahepeal toimunud on. Järelikult on aeg otsad kokku tõmmata. Eluke veereb igapäevaselt väga ühes rütmis ja rutiinselt. Jõulud tulevad ja loodetavasti ka lumi koos nendega. Jõulukingid mul veel ostetud pole, aga vähemasti tegin nimekirja nendest ära :D

Lubasin teha lühidalt, seega praegu lõpetan. Ütlen "Kohtumiseni", sest tulen varsti jälle :D Seniks, olge terved ja peske käsi! :)