Ja veel....

... eelmise postituse täienduseks: selle asemel, et kenasti voodisse pugeda, ühinesin hoopis Manni, Rita, Priidiku, Lauri, Raido ja Ergoga öises Tartus. Grillisime ja tsillisime romantiliselt liiva sees. Väga mõnna oli minu meelest :)

Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.

Pilvi pole

Nonii.. lubasin tagasi tulla, kui sagin vaibub - siin ma nüüd olengi. Eksamid on tehtud ja kool selleks korraks jälle läbi. Aastake veel ja siis on kohe päris päris läbi. Mjaaa..

Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.

Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P

Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.

Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..

Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)

Hallid pilved

Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)

See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.

Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P

Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.

See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.

Seniks saupakaa.