Esimene vabadest päevadest on läbi nagu naksti. Olen üsna rahul, et suutsin üht-teist ka ära teha.
Hommikul ärkasin põdedes ja mõeldes, miks ma küll Pärnusse ei sõitnud, et randa minna. Hetk põetud, hakkas realist ja optimist minus kõnelema ning jõudsin järeldusele, et sellisel juhul oleksin oma vaba aja lihtsalt maha sõitnud seejuures puhkust tundmata.
Hommikused seriaalid vaatasin ilusti ära ja sättisin linna. Kuigi mul ei olnud aimugi, kas üldse selliseid asju kuskilt saab, tahtsin osta ikkagi hularõnga. Viitsisin külastada ainult Rademari ja sealne valik ei sobinud kohe mitte. Seega jäi ost kahjuks sooritamata. Niipalju siis sellest...
Ei teagi, kuidas see päev küll nii kähku möödus. No üsna palju aega läks Kroonika lugemisele ka, mille tagajärjel tekkis mul uni (oh seda häda) ja mõtsin, et tukastan veidi. Olin just mõnusalt end sisse seadnud, kui helistas isa. Üllatus missugune, aga emme-issi olid oma lapse juurde tulnud. Nad käisid mul nimelt Sillamäel ja tulid tagasi Tartu kaudu. Väitsid, et viivad oma vaese lapse söömagi vähemalt kuhugi :) Saime jutustada, näitasin neile pilte ja teate, juhuslikult astusime sisse spordipoodi, kus ka hularõngad mulle vastu naeratasid. Issi ostiski lapsele selle rõnga ja nüüd see mure ka lahendatud.
Õhtul läksin Gerdiga sportima. Et Gert meil pereinimene on, siis tahtis ta enne oma naise Tartusse jõudmist ära käia, seega läksime üsna vara. Väljas ju nii jube palav ja nii jube piin oli rullitada, kuid seekord jõudsin isegi mõned ringid rohkem teha. Rasvapõletus parasjagu.
Nüüd on kell üsna vähe ja ei teagi kohe, mis oma ajaga peale hakata. Eks vist lebotan niisama ja lõõgastun, nautides teisel pool seina elava kõrvavärdja muusikamaitset. Nii ongi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar