Siiruviiru

Oeh, astun hetkeks kiirrongilt maha, et oma blogis peatuda ja siis lippan jälle rongile tagasi. Alanud kaks viimast mai nädalat on hullupööra tegemisi täis. Kui ma pooleks ei lähe, siis midagi rebestan vist küll kuskilt ära.

Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.

Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)

Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P

Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)

Naerul on võlujõud...

... on mingi reklaamlause kuskil, aga see jäi mind kummitama. Mõtlen, et tegelikult ongi ju nii.. kui palju naeru, naeratusi ja naermist on viimasel ajal ka minu suu naeratama pannud.

Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.

Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..

Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.

Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)

Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.

Tegemisi on kuidagi jubepalju.