Tööpäev

Enesetunne on ikka jube halb hetkel.. ei jõua tänase tööpäeva lõppu vist ära oodatagi. Mõtsin, et ei jõua siia enne nädalavahetust, aga hetkel mingi vaikne moment ja olengi siin.

Nägin eile öösel nii halba und, et hommikul oli ka veel halb sellepärast. Minule üks kalleimaid inimesi sai autoõnnetuses surma ja see tundus nii reaalne. Üldse ei osanud olla enam.. ja ilmselt ei oskaks päriseltki, aga õnneks oli see vaid uni.. ptüi-ptüi-ptüi.

Eile külastasin Pärnu linna ja nende bussidega on ikka vahva lugu küll. Seekord sattusin nii hoolitseva bussijuhiga bussi. Kontrollis, et mulle ikka piisavalt õhku tuleks ja oli üldse selline sõbralik (mis tegelt bussijuhtide puhul on suht imeasi). Kihutas ka kui ralliäss :)

Ma ei saa sellest aru, miks tihti juhtub nii, et igasugused arstid ja muud taolised asjapulgad peavad olema nii kurjad ja tõredad. Mina sattusingi ühe ebameeldiva onu juurde, kes oli kõigele muule lisaks veel nii napisõnaline ja tulistas mind kui robot oma kolme sõnaga. Teada ma muidugi midagi ei saanud, vaid mingi morse, mida aint arstid mõistavad.

See-eest Tartusse sõit oli lõbus. Poiskad tõid mind ära. Tulime marsruudil Pärnu-Vändra-Venevere-Tartu. Vändras musitasin hetkeks oma Missykest ja siis läks sõit lauluga edasi. Pole ime, et mu hääl enam tagasi ei tule..

Aga nüüd taas töömellu.. oeh