Olen hetkel olesklemas Pärnus ja leidsin, et väga sobiv oleks praegu ära teha selle aasta viimane postitus. Jah, ma miskipärast arvan, et sel aastal ma siia enam ei kriba. Kuna vanemad on ka aasta lõpuni Eestis ja ilmselt tiirutan selle aasta järelejäänud päevad lihtsalt Vändra ja Pärnu vahet.. siis usun, et võibki nii juhtuda, et jääb postitus muidu tegemata.
Mõtlesin, mida siia küll kirja võiks panna. Aga tegelikult on just hea võimalus võtta kokku kohe-kohe läbi saav aasta 2008. Järgmine on ju meie aasta, Härja (Pühvli) oma.
Eile õhtul mõtisklesin selle aasta tegemiste üle.. kooli lõpetamised ja asjad jäid kõik ju eelmisse, seega mingit märkimisväärset sündmust seoses kooliga ei olegi.
Olen olnud tubli töölaps ja tegelikult ka kooliasjad kenasti ära teinud. Suutsime Mariliga isegi nii tublid olla, et sügisega said kõik vajalikud ained tehtud ja kooliteed rühkida pole vaja rohkem kui ainult praktika ja lõputöö jaoks. Kergem on olla küll :)
Siiski on see olnud imeline, imelik, veider aasta, kus rõõmsaid sündmusi on varjuna saatnud ka kurvemad. Aprillikuus tuli meil vastu võtta kurvad uudised lähedase pereliikme raskest haigusest, mis saatis ja ühendas meid kuid. Mõned kuud hiljem tuli lähedastele edastada hoopis rõõmusõnum.. mõtlesin, et veider on rõõmustada ja kurvastada ühel ja samal ajal. Teadsime, et ees on ootamas kurvad sündmused, kuid oli ju põhjust rõõmustada hoopis teise asja üle. Elu on keeruline ja tegelikult ei jää üle mitte midagi muud, kui lihtsalt leppida sellega, mis tal meile varuks on. Sügis viis meie hulgast ühe pereliikme, aga hinge jääb väikene säde, sest kevad peaks ju tegelikult meile uue pereliikme kinkima... pisikese ime, kellest saab lapselaps armastavatele vanavanematele ja kingitus tulevastele lapsevanematele :)
Ja mis teeb asja veel maagilisemaks on asjaolu, et tulevane ilmakodanik peaks kõigi eelduste kohaselt ilmavalgust nägema samal aastal (Härja aastal), mis aastal on sündinud ka tema vanemad. Ja sünnikuupäev peaks jääma väga lähedale sellele kuupäevale, kui oli sündinud sellel aastal lahkunud pereliige. Jah, elu on kummaline - mõtlen ikka ja jälle. Hoidkem pöialt, et väikene ilmakodanik tuleks siis, kui on temale õige aeg ja lootkem, et kõik läheb ikka hästi :) Väikene mure on ju ikka hinges...
Lisaks kõigele, jäi sellesse aastasse ka minu viimane tööpäev Tavidis. Need aastad, mis seal töötasin, on tagasi vaadates kuidagi väga kiiresti läinud. Aga oh aegu ja läbielamisi seal... :D Ja tegelikult ei saa anda 100-protsendilist garantiid, et ma sinna tagasi ei lähe. Ei või iial teada..
Olengi vist olulisema siia kokku pannud.. eks emotsioone on olnud palju ja neid tuleb kindlasti veel juurde. Täna vaatasin pilte IT-aja kursakaaslastest ja olgugi, et laialiminekust on juba tükk aega möödas, on mul tunne, et see igatsus nende järele ei kao vist kunagi :) Need olid ühed vahvaimad ajad Tartus. Muidugi olid vahvad ka õpetajaajad.. aga IT-aegu ei asenda miski.
Nagu juba mainisin, veedan viimased selle aasta päevad Vändra-Pärnu liinil. Loodan selle aja sees trehvata ka kodukandi rahvast.. endisi klassikaaslasi, sõbrannasid, sõpru.. on ju jõuluaeg see, kui tihti just Vändras kokku juhtunud oleme.
Soovin kõikidele, kes siia vahest satuvad, kaunist jõuluaega armsate seltsis. Sööge kõhud punni ja meeled rõõmsaks. Veel soovin ma vahvaid elamusi aastavahetuseks ja et see vana aasta ikka meeldejäävalt ära läheks. Ükskõik siis, kes meist kus Eesti otsas seda ära saadab :) Olen mõttes ikka teiega ja loodan, et mu head soovid ikka ilusti kohale jõudsid...
Kohtumisteni :P
esmaspäev, 22. detsember 2008
esmaspäev, 1. detsember 2008
Pärnus tegin seda ja teist..
Neljapäeval peale tööd sõitsingi Tartust ära Pärnusse ja tulin eile jälle Tartusse tagasi.
Tegelikult oli asjalik nädalavahetus.
Ma ei tea, kuidas see seal alati võimalik on, aga hommik on tavaliselt vaevu alanud, kui kell on juba õhtus. Aeg läheb kuidagi väga kiiresti.
Reedel ootasin pool päeva, millal meesterahvad omi asju ajasid (kusjuures sinna käis veel ka ühe meesterahva juuksurikülastus... ja siis öeldakse, et mehed ootavad naiste järgi, eksole :)). Lõpuks saime ikkagi ka poetuurile minna, kuigi midagi ära ei ostnud.
Ostudeks läks laupäeval. Saime omale lõpuks riidekapi, fotoka ja veel igasugu väikest pudipadi, mida tulevases kodus vaja võiks minna.
Laupäev oli veel selles mõttes pikk ja tegus päev, et panime kokku voodi, mis juba varasemalt valmis oli ostetud ja enam-vähem kokku sai ka värskelt soetatud riidekapp. Uksed jäid veel ripakile, sest minust polevat asja nende paigas hoidmiseks :D .. mehe käsi ja mõistust olevat sinna juurde veel vaja. Vot niiviisi.
Aga teha on korteris veel nii mõndagi. Neid tegemisi jään ma nüüd ootama, et siis lõpuks saan mina hakata oma perenaisetegemisi seal teostama... vähemasti mõtted on mul olemas :)
Täna oli vaba päev, sest loeng jäi ära. Olin tubli ja tegin oma kolmapäevase tunni tulevastele õpetajatele valmis. Homme on tööpäev ja tegelikult on see koolitöö mõttes raisku läinud päev. Seega hea, et täna peaaegu ühele poole omadega sain.
Lumi sulas ka ära ja mu auto pääses oma endisele parkimiskohale tagasi. Väga tore.
Aga aitab ka. Teen uued tegemised ja siis kirjutan.
Tegelikult oli asjalik nädalavahetus.
Ma ei tea, kuidas see seal alati võimalik on, aga hommik on tavaliselt vaevu alanud, kui kell on juba õhtus. Aeg läheb kuidagi väga kiiresti.
Reedel ootasin pool päeva, millal meesterahvad omi asju ajasid (kusjuures sinna käis veel ka ühe meesterahva juuksurikülastus... ja siis öeldakse, et mehed ootavad naiste järgi, eksole :)). Lõpuks saime ikkagi ka poetuurile minna, kuigi midagi ära ei ostnud.
Ostudeks läks laupäeval. Saime omale lõpuks riidekapi, fotoka ja veel igasugu väikest pudipadi, mida tulevases kodus vaja võiks minna.
Laupäev oli veel selles mõttes pikk ja tegus päev, et panime kokku voodi, mis juba varasemalt valmis oli ostetud ja enam-vähem kokku sai ka värskelt soetatud riidekapp. Uksed jäid veel ripakile, sest minust polevat asja nende paigas hoidmiseks :D .. mehe käsi ja mõistust olevat sinna juurde veel vaja. Vot niiviisi.
Aga teha on korteris veel nii mõndagi. Neid tegemisi jään ma nüüd ootama, et siis lõpuks saan mina hakata oma perenaisetegemisi seal teostama... vähemasti mõtted on mul olemas :)
Täna oli vaba päev, sest loeng jäi ära. Olin tubli ja tegin oma kolmapäevase tunni tulevastele õpetajatele valmis. Homme on tööpäev ja tegelikult on see koolitöö mõttes raisku läinud päev. Seega hea, et täna peaaegu ühele poole omadega sain.
Lumi sulas ka ära ja mu auto pääses oma endisele parkimiskohale tagasi. Väga tore.
Aga aitab ka. Teen uued tegemised ja siis kirjutan.
kolmapäev, 26. november 2008
Olnust..
Üle-eelmisel pühapäeval oli vahvlipäev.. jah, oi ei mäletagi, millal mina viimati vahvleid küpsetasin. Kui üldse, siis olen ma seda viimastel aastatel teinud ainult Pärnus Rohu tänavas majas numbriga 105. Aga pean tõdema, et need veneaegsed vahvliküpsetajad on ikka kõige paremad... nendega on üsna suur oht end küll ära kõrvetada, kuid siiski tulevad vahvlid kõige paremad. Kui Pärnusse kolin, siis usun, et tassin sinna Vändrast meie vahvliküpsetaja ka ja hakkan üheks heaks koduperenaiseks, kes aeg-ajalt ikka oma perele kooke ja vahvleid teeb :) I hope so vähemasti...
Kool hakkab vaikselt lõpule jõudma. Ei mäletagi, kas olen siin varasemalt maininud, aga selle semestriga saavad ained kõik tehtud ja põhimõtteliselt ongi kooliga ühel pool. Praktika on köömes.. (mhmh, kindlasti :)). Ja ma usun, et nüüd aitab koolis käimisest.. loodetavasti naasen siis kooli tagasi hoopis ise tarkusi jagama.
Eelmise nädalavahetuse lõpul alguse saanud lumetorm kimbutas mindki. Just sellel tobedal pühapäeval olin Lõunakeskuse kontoris tööl ja sättisin end ajavaruga välja olukorda hindama, kas ikka tasub autoga sinna minna. Vaatasin ja mõtlesin ning lõpuks ikkagi paarutasin ise kohale... kui ma olin esimese foorini jõudnud, siis ma juba kahetsesin oma otsust. Auto kiskus vibama, sõiduridu ei olnud ollagi, lihtsalt libisesin kuidagimoodi kohale..
Päev otsa mõtlesin ainult sellest, mis seisus mu auto Lõunaka parklas on.. ja mismoodi ma sellega küll sealt koju saan. Kliendid ikka valgustasid meid väljas toimuvast ja see ei olnud eriti innustav :)
Kell kaheksa mu kannatus katkes ja ma läksin parklasse piiluma, mis seisus mu auto ikkagi on ja kas õnnestub see ilma lumelabidata sealt kätte saada. Autoga oli okei, parklaga aga mitte.
Peale tööpäeva ja pooletunnist julguse kogumist sõitsin koju ise mõttes korrutades "pliis, ära jää kinni, pliis ära jää kinni :)".... ja ei jäänudki... kuni kodu juures hoovi keerates ikkagi lumevalli kinni jäin. No hea, et niigi läks, sest õnneks olid Mann ja Massi minutiga kohal ja koos õnnestus auto miskitmoodi maja taha ära parkida. Seal ta nüüd siis seisab nukralt lume all ja koos ootame vihma, mis ta seal alt välja päästab.. või siis Maitu, kes lumelabidaga auto välja kaevab.
Nädal on juba poolepeal ja see on hea. Eile käisin üle mitme aasta hambaarsti juures. Jah, ma tean, et tegelt peaks ju iga aasta käima, eksole, aga ma mõtlen, et kui vajadust ei ole, milleks ma siis lähen end piinama. Veendusin, et see on ikka üks ebameeldiv koht, isegi, kui mulle seal ebameeldivusi ei tehta... õnneks olid kikud korras, nagu ka eelmistel kordadel. Loodan, et nad vapralt edaspidigi vastu peavad. Tasuta saadud arstivisiidid tuleb ikka ära kasutada :)
Homme lähen tööle ja peale tööpäeva sõidan Pärnusse (peale suuri kaalutlusi). Ei suutnud ette kujutada, mida ma terve vaba nädalavahetuse siin Tartus ikka teeksin. Pärnus ei tee muidugi jälle midagi kasulikku, aga vähemasti saab mõneks ajaks teise keskkonda. Vot niiviisi..
Mis siis veel?
Eelmisel reedel oli Tavidil väike üritus klubi-restoranis Gläm. Blokkisin, mis ma blokkisin, aga läksin ikkagi sellest osa saama ja tegelikult oli väga vahva. Sõin toite, mida ma ilmselt rohkem enam kunagi sööma ei lähe, ja nautisin head seltskonda. Natuke kurb on ka, et detsembriga minu töö Tavidis ühele poole saab.. aga kes teab.. keegi ju ei kinnita, et ma sinna ei naase :)
Nüüd lõpetan küll, sest olen vist tasa teinud mõningase vaikusehetke siin..
Olge vahvad ja süütage pühapäeval ikka väike küünlaleek ka :)
Kool hakkab vaikselt lõpule jõudma. Ei mäletagi, kas olen siin varasemalt maininud, aga selle semestriga saavad ained kõik tehtud ja põhimõtteliselt ongi kooliga ühel pool. Praktika on köömes.. (mhmh, kindlasti :)). Ja ma usun, et nüüd aitab koolis käimisest.. loodetavasti naasen siis kooli tagasi hoopis ise tarkusi jagama.
Eelmise nädalavahetuse lõpul alguse saanud lumetorm kimbutas mindki. Just sellel tobedal pühapäeval olin Lõunakeskuse kontoris tööl ja sättisin end ajavaruga välja olukorda hindama, kas ikka tasub autoga sinna minna. Vaatasin ja mõtlesin ning lõpuks ikkagi paarutasin ise kohale... kui ma olin esimese foorini jõudnud, siis ma juba kahetsesin oma otsust. Auto kiskus vibama, sõiduridu ei olnud ollagi, lihtsalt libisesin kuidagimoodi kohale..
Päev otsa mõtlesin ainult sellest, mis seisus mu auto Lõunaka parklas on.. ja mismoodi ma sellega küll sealt koju saan. Kliendid ikka valgustasid meid väljas toimuvast ja see ei olnud eriti innustav :)
Kell kaheksa mu kannatus katkes ja ma läksin parklasse piiluma, mis seisus mu auto ikkagi on ja kas õnnestub see ilma lumelabidata sealt kätte saada. Autoga oli okei, parklaga aga mitte.
Peale tööpäeva ja pooletunnist julguse kogumist sõitsin koju ise mõttes korrutades "pliis, ära jää kinni, pliis ära jää kinni :)".... ja ei jäänudki... kuni kodu juures hoovi keerates ikkagi lumevalli kinni jäin. No hea, et niigi läks, sest õnneks olid Mann ja Massi minutiga kohal ja koos õnnestus auto miskitmoodi maja taha ära parkida. Seal ta nüüd siis seisab nukralt lume all ja koos ootame vihma, mis ta seal alt välja päästab.. või siis Maitu, kes lumelabidaga auto välja kaevab.
Nädal on juba poolepeal ja see on hea. Eile käisin üle mitme aasta hambaarsti juures. Jah, ma tean, et tegelt peaks ju iga aasta käima, eksole, aga ma mõtlen, et kui vajadust ei ole, milleks ma siis lähen end piinama. Veendusin, et see on ikka üks ebameeldiv koht, isegi, kui mulle seal ebameeldivusi ei tehta... õnneks olid kikud korras, nagu ka eelmistel kordadel. Loodan, et nad vapralt edaspidigi vastu peavad. Tasuta saadud arstivisiidid tuleb ikka ära kasutada :)
Homme lähen tööle ja peale tööpäeva sõidan Pärnusse (peale suuri kaalutlusi). Ei suutnud ette kujutada, mida ma terve vaba nädalavahetuse siin Tartus ikka teeksin. Pärnus ei tee muidugi jälle midagi kasulikku, aga vähemasti saab mõneks ajaks teise keskkonda. Vot niiviisi..
Mis siis veel?
Eelmisel reedel oli Tavidil väike üritus klubi-restoranis Gläm. Blokkisin, mis ma blokkisin, aga läksin ikkagi sellest osa saama ja tegelikult oli väga vahva. Sõin toite, mida ma ilmselt rohkem enam kunagi sööma ei lähe, ja nautisin head seltskonda. Natuke kurb on ka, et detsembriga minu töö Tavidis ühele poole saab.. aga kes teab.. keegi ju ei kinnita, et ma sinna ei naase :)
Nüüd lõpetan küll, sest olen vist tasa teinud mõningase vaikusehetke siin..
Olge vahvad ja süütage pühapäeval ikka väike küünlaleek ka :)
kolmapäev, 12. november 2008
Natukeseks taas siin
Nädalavahetusel käisime lõpuks ära Soomes. Kui sõit nii palju ei väsitaks, siis oleks kõik päris okidoki. Reede lõunal Tartust Tallinnasse ja õhtul paar tundi laevasõitu. Pühapäeval kaks korda rohkem laevasõitu... muidu oli vahva ja üsna kurnav end toidust punni süüa.
Pühapäeva öö saatsime mööda Anni-Sandri uues üürikas koos nende hullumeelse kassiga. Ja no tegelikult oli ka see superlahe, et nendega üle pika aja jutustada sai. Jääb ju üsna väheseks neid kohtumisi.. Rõõm on näha, et noored ikka veel roosad-rõõsad ja rõõmsad on :)
Esmaspäeval ma kooli jälle ei jõudnud (aga ega süümekaid ka ei ole), ilmselt ei jõua veel nii mõnedki esmaspäevad.
Eluke veereb töötähe all, kusjuures mida aeg edasi, seda kurnavamaks see muutub. Õnneks ei ole palju jäänud ja 30. detsembrist lähengi ära puhkusele :) Ei jõua kohe ära oodatagi. Mõnes mõttes on tööl ju tore: igasugu kirevat seltskonda käib meil sealt läbi.
Nädalavahetusel (või õigemini juba neljapäeval) sõidan ära Pärnusse ja üritan esmaspäeval Tartusse tagasi jõuda. Tuleb nautida veel ühe vaba nädalavahetuse rõõme, sest järgmine nädalavahetus on töö-töö ja veelkord töö.
Tegelt läheb aeg jube kiiresti, varsti on jõulud käes ja uus aastagi, Pühvli (või Härja) oma siis nüüd (meie aasta :)). Oodata on nii mõndagi.
Pühapäeval olevat meil siin Tartus väikesed Mardid käinud, mina neid ei näinudki, aga Mann sai kommi jagada ja hea tädi olla. Loodetavasti kadripäeval olen ka Tartus ja saame koos laulu-tantsu vaadata.
Ega muud ei olegi. Panen jälle punkti ära ja oh ei teagi, kui kauaks seekord :)
Pühapäeva öö saatsime mööda Anni-Sandri uues üürikas koos nende hullumeelse kassiga. Ja no tegelikult oli ka see superlahe, et nendega üle pika aja jutustada sai. Jääb ju üsna väheseks neid kohtumisi.. Rõõm on näha, et noored ikka veel roosad-rõõsad ja rõõmsad on :)
Esmaspäeval ma kooli jälle ei jõudnud (aga ega süümekaid ka ei ole), ilmselt ei jõua veel nii mõnedki esmaspäevad.
Eluke veereb töötähe all, kusjuures mida aeg edasi, seda kurnavamaks see muutub. Õnneks ei ole palju jäänud ja 30. detsembrist lähengi ära puhkusele :) Ei jõua kohe ära oodatagi. Mõnes mõttes on tööl ju tore: igasugu kirevat seltskonda käib meil sealt läbi.
Nädalavahetusel (või õigemini juba neljapäeval) sõidan ära Pärnusse ja üritan esmaspäeval Tartusse tagasi jõuda. Tuleb nautida veel ühe vaba nädalavahetuse rõõme, sest järgmine nädalavahetus on töö-töö ja veelkord töö.
Tegelt läheb aeg jube kiiresti, varsti on jõulud käes ja uus aastagi, Pühvli (või Härja) oma siis nüüd (meie aasta :)). Oodata on nii mõndagi.
Pühapäeval olevat meil siin Tartus väikesed Mardid käinud, mina neid ei näinudki, aga Mann sai kommi jagada ja hea tädi olla. Loodetavasti kadripäeval olen ka Tartus ja saame koos laulu-tantsu vaadata.
Ega muud ei olegi. Panen jälle punkti ära ja oh ei teagi, kui kauaks seekord :)
pühapäev, 26. oktoober 2008
Olengi kuhugi kadunud. Mõtlesin just täna, miks ma jälle nii pikalt ei ole kirjutanud. Ja tegelt on nii, et mul mitte ei oleks midagi kirjutada, vaid hoopis ei ole sellist head ajahetke, kui ma võiksin seda teha. Õhtuti on palju mõnusam teki sees teleka ees pikutada. Eks viimasel ajal on üsna kreisi aeg olnud ka... 8. nädal ja kõik tahavad oma KT-sid ja muud jama sel ajal saada. Tööpäevi on ka praegu väga tihedalt.
Usun, et kui jaanuaris puhkusele jään, siis ehk leian seda aega ka rohkem.
Hakkasime Manniga õhtuti jalutamas käima lootuses, et värske õhk teeb meile head. Mõnel päeval oleme ju nii mugavad, et läheme kooligi autoga ja värskes õhus viibimist jääb üpris väheseks (kui seda linnaõhku siin üldse väga värskeks nimetada saab). Seoses sellega on meil juba üht-teist juhtunud ka... üksi jalutada ei julgeks, koos on ikka parem. Näiteks ühel õhtul arvas üks pudelivofka, et hullult naljakas oleks meid ehmatada, no nii, nagu ikka väikesed lapsed üksteist maja nurga tagant ehmatavad. Temal ei olnud küll majanurka, mille tagant supermänina välja hüpata, kuid piisas ka sellest, et ta lihtsalt selja taha hiilides meile kõrva karjus.. ohjah, eks inimesi on igasuguseid ja sellest ei ole tolku, kui ma end roheliseks vihastan ja teda lollakaks sõiman. Teeb ikka sedasama edasi...
Vahepeal käisin Vändras ka. Oli vanaema sünnipäev ja jõudsime isegi Sveni sünnipäevale kuhugi metsa sisse. Nädalavahetus läks nii kiiresti, kuid ma jõudsin ikkagi musta masendusse langeda. Ees ootas kaks kontrolltööd ja terve hunnik tööpäevi... ja kõige tobedam selle nädalavahetuse juures oli see, et sõitmist oli nii palju ja ema-isaga ei saanud peaaegu üldse juttu ajada. Mõttetu nädalavahetus ühesõnaga. Kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli masendus vaikselt taandunud, sest pühapäeval naaseb Tartusse ka Mann ja siis lähevad muud mõtted minema.
Nüüd olen Tartus kinni kogunisti kolm nädalat :( ja alles siis tuleb vaba nädalavahetus. Esialgsete plaanide kohaselt tahame siis Soome sõita. Vaatame vanemate uue kodu üle ja uurime niisama, kuidas nad seal elavad. Ehk siis jääb natukene rohkem aega enda ja pere jaoks ka.. et lihtsalt niisama olla, mõtlemata Tiidu ja Hannese ja teiste kontrolltöödele.
Kella keerasin ka öösel kenasti ära ja tulin hommikul tööle õigel ajal. Jube mõelda, et ühel pühapäeval tuleb Lõunakeskuse kontoris üheksani õhtul istuda.. õhh.
See selleks. Uus nädal peaks sisaldama endas ka üht-teist uut ja vaatame, kuidas läheb :)
Olge terved külmas sügises.
Usun, et kui jaanuaris puhkusele jään, siis ehk leian seda aega ka rohkem.
Hakkasime Manniga õhtuti jalutamas käima lootuses, et värske õhk teeb meile head. Mõnel päeval oleme ju nii mugavad, et läheme kooligi autoga ja värskes õhus viibimist jääb üpris väheseks (kui seda linnaõhku siin üldse väga värskeks nimetada saab). Seoses sellega on meil juba üht-teist juhtunud ka... üksi jalutada ei julgeks, koos on ikka parem. Näiteks ühel õhtul arvas üks pudelivofka, et hullult naljakas oleks meid ehmatada, no nii, nagu ikka väikesed lapsed üksteist maja nurga tagant ehmatavad. Temal ei olnud küll majanurka, mille tagant supermänina välja hüpata, kuid piisas ka sellest, et ta lihtsalt selja taha hiilides meile kõrva karjus.. ohjah, eks inimesi on igasuguseid ja sellest ei ole tolku, kui ma end roheliseks vihastan ja teda lollakaks sõiman. Teeb ikka sedasama edasi...
Vahepeal käisin Vändras ka. Oli vanaema sünnipäev ja jõudsime isegi Sveni sünnipäevale kuhugi metsa sisse. Nädalavahetus läks nii kiiresti, kuid ma jõudsin ikkagi musta masendusse langeda. Ees ootas kaks kontrolltööd ja terve hunnik tööpäevi... ja kõige tobedam selle nädalavahetuse juures oli see, et sõitmist oli nii palju ja ema-isaga ei saanud peaaegu üldse juttu ajada. Mõttetu nädalavahetus ühesõnaga. Kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli masendus vaikselt taandunud, sest pühapäeval naaseb Tartusse ka Mann ja siis lähevad muud mõtted minema.
Nüüd olen Tartus kinni kogunisti kolm nädalat :( ja alles siis tuleb vaba nädalavahetus. Esialgsete plaanide kohaselt tahame siis Soome sõita. Vaatame vanemate uue kodu üle ja uurime niisama, kuidas nad seal elavad. Ehk siis jääb natukene rohkem aega enda ja pere jaoks ka.. et lihtsalt niisama olla, mõtlemata Tiidu ja Hannese ja teiste kontrolltöödele.
Kella keerasin ka öösel kenasti ära ja tulin hommikul tööle õigel ajal. Jube mõelda, et ühel pühapäeval tuleb Lõunakeskuse kontoris üheksani õhtul istuda.. õhh.
See selleks. Uus nädal peaks sisaldama endas ka üht-teist uut ja vaatame, kuidas läheb :)
Olge terved külmas sügises.
laupäev, 27. september 2008
Mõtted
Ei teagi, millest võiks alustada. Või millest üldse kirjutada? Asju on palju, millest kirjutada võiks, aga ma ei leia nende sobivaks välja toomiseks ilmselt õigeid sõnu.
Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)
Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.
Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.
Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)
Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.
Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)
Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)
Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.
Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.
Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)
Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.
Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)
kolmapäev, 17. september 2008
Mässaja
Ei õnnestu väga kuidagi see tihe blogitamine. Asjatamisi on kuidagi palju, põhiliselt just seoses kooli, töö ja Tiigi tänavalt asjade kolimisega.
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.
Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.
Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.
Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.
Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!
Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.
Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.
The End
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.
Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.
Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.
Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.
Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!
Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.
Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.
The End
kolmapäev, 3. september 2008
Bäk ögen
Nonii, september on juba mitu päeva käes ja lubasin ma ju siia ikkagist naasta. Ei kujuta küll ette, kas lugejaid ka jäänud on, sest tean, kui tüütu on käia kuskil blogis ja oodata järgmist postitust. Ma loodan nüüd jälle natukene aktiivsem olla.
Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.
Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.
Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.
Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.
Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)
Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..
Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)
Seniks saupakaa
Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.
Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.
Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.
Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.
Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)
Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..
Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)
Seniks saupakaa
esmaspäev, 28. juuli 2008
Suvepuhkus...
.. on minu blogis. Võtsin end kokku, et paar rida siia kirja saaks ja otsustasin, et mu blogi läheb augustikuus puhkusele. Selleks on mitu põhjust, kuid siiski üks kõige olulisem, mis, kui kõik hästi läheb, millalgi ka avalikkusele teatavaks saab. Aga põhiline - ei ole lihtsalt jaksu ja tahtmist vabadel päevadel oma aega arvuti taga sisustada (kui ma just Tartus muidugi ei ole).
Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!
Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...
Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.
Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)
Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!
Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...
Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.
Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)
pühapäev, 13. juuli 2008
Porised riided, räpane auto ja sinikad
Lõpetasin just nädalavahetuse tagajärgede osalise likvideerimise. Teisisõnu, pesin oma supersopaseid riideid, koristasin autot natukene.. sinikad paranevad ehk ka ruttu - Talteri suvepäevadel käisin. Sel aastal olid need Värskas Hirvemäe puhkekeskuses. Alguses minu sisse pugenud porikärbes läks sealt ka üsna ruttu õnneks välja ja kokkuvõttes oli minu meelest ikka väga vahva.
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
laupäev, 21. juuni 2008
Ja veel....
... eelmise postituse täienduseks: selle asemel, et kenasti voodisse pugeda, ühinesin hoopis Manni, Rita, Priidiku, Lauri, Raido ja Ergoga öises Tartus. Grillisime ja tsillisime romantiliselt liiva sees. Väga mõnna oli minu meelest :)
Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.
Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.
reede, 20. juuni 2008
Pilvi pole
Nonii.. lubasin tagasi tulla, kui sagin vaibub - siin ma nüüd olengi. Eksamid on tehtud ja kool selleks korraks jälle läbi. Aastake veel ja siis on kohe päris päris läbi. Mjaaa..
Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.
Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P
Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.
Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..
Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)
Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.
Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P
Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.
Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..
Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)
esmaspäev, 9. juuni 2008
Hallid pilved
Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)
See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.
Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P
Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.
See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.
Seniks saupakaa.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)
See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.
Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P
Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.
See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.
Seniks saupakaa.
esmaspäev, 19. mai 2008
Siiruviiru
Oeh, astun hetkeks kiirrongilt maha, et oma blogis peatuda ja siis lippan jälle rongile tagasi. Alanud kaks viimast mai nädalat on hullupööra tegemisi täis. Kui ma pooleks ei lähe, siis midagi rebestan vist küll kuskilt ära.
Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.
Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)
Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P
Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)
Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.
Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)
Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P
Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)
kolmapäev, 7. mai 2008
Naerul on võlujõud...
... on mingi reklaamlause kuskil, aga see jäi mind kummitama. Mõtlen, et tegelikult ongi ju nii.. kui palju naeru, naeratusi ja naermist on viimasel ajal ka minu suu naeratama pannud.
Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.
Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..
Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.
Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)
Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.
Tegemisi on kuidagi jubepalju.
Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.
Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..
Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.
Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)
Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.
Tegemisi on kuidagi jubepalju.
laupäev, 26. aprill 2008
Kevad käes
Väljas on nii ilus kevadine ilm. Mõnus. Tegelikult oleks juba aeg küll, et kevad tunduks kevadine.
See aasta tuli kevad teisiti..
Sain eile imelikke vihjeid, mis minu arusaamist mööda käisid selle kohta, et ma siia üldse ei kirjuta. Kõik halb ja väga hea pidavat olema üles märkimiseks. Huvitav jah, viimasel ajal kirjutan vähe.. ma olen just arvamusel, et on asju, mida ehk ei tasu kirjutada. Ja praegu on selliste asjade aeg. Need sellised asjad on jooksva elu taustaks... kuigi jah, tegelt kõigest jooksvast võiks küll kirjutada.. Nüüd! :)
Kuu on veel jäänud ja siis on üks semester (aasta kogunisti) koolis läbi. Koolis on kõik vanaviisi ehk mulle meeldib ja siiani on kõik olnud tehtav ka. Ja see on vahva, et kõige selle juurde käib nali ja naer. Kursusekaaslased saavad üha armsamaks ja nunnumaks.
Neljapäevases seminaris jäi ju jälle seesama tüdruk magama, kes eelmine kord. Sedapuhku siis Manni ettekande ajal :) Mann oli vapper, et ta oma naeru suutis ohjeldada, minagi üritasin seda Manni pärast teha. Kusjuures see tüdruk olevat maganud ka loengus. Mõtleja, nagu ma olen, mõtlesin, huvitav, miks ta nii väsinud on. Ta hilineb alati ja kõik ta liigutused on ka väga aeglased. Tundub, et ta ei ole väga linnainimene. Ehk peab öösiti maatöid tegema ja hommikul lehmi lüpsma, päeval käib koolis. No ja siis ongi ainuke koht, kus magada, psühhi seminar. Vot ei tea.. ja mina ei peaks ilmselt nii palju mõtlema :)
Kolmapäeval sai kommi, kommi sai tagant järgi veel neljapäevalgi. Nädal läks üsna ruttu, sest tegemisi oli võrdlemisi palju.
Arvake, mis saab järgmine nädal?
Koju saab :) Järgmisel nädalavahetusel saab pere üle pika aja jälle Vändras kokku. Nojah, ei saa tegelt öelda, et pere, sest üks liige on puudu. Osake perest siis. Ootan seda nädalavahetust ja natuke ei oota ka...
Täna on pidupäev. Või noh, IT-nummikud saavad üle pika aja kokku, eks ikka jah, pidupäev siis igas mõttes. Riidajas seekord. Ja nii möödaminnes tähistame ka seda, et Mann muudkui vananeb :) (tegelt ju ikka Mann meid kokku kamandas).
Muud põnevat ei ole, hoovis käib pidevalt grill-trall ja mina (nagu mõni mutike) ikka aeg-ajalt piilun neid kardina vahelt. Kui nad varem ei ole tantsu löönud, siis nüüd on reedeti siin veel ka tantsupidu. Vaadata on palju. Hakka või uskuma, et ongi miljonivaade :P
End of story
See aasta tuli kevad teisiti..
Sain eile imelikke vihjeid, mis minu arusaamist mööda käisid selle kohta, et ma siia üldse ei kirjuta. Kõik halb ja väga hea pidavat olema üles märkimiseks. Huvitav jah, viimasel ajal kirjutan vähe.. ma olen just arvamusel, et on asju, mida ehk ei tasu kirjutada. Ja praegu on selliste asjade aeg. Need sellised asjad on jooksva elu taustaks... kuigi jah, tegelt kõigest jooksvast võiks küll kirjutada.. Nüüd! :)
Kuu on veel jäänud ja siis on üks semester (aasta kogunisti) koolis läbi. Koolis on kõik vanaviisi ehk mulle meeldib ja siiani on kõik olnud tehtav ka. Ja see on vahva, et kõige selle juurde käib nali ja naer. Kursusekaaslased saavad üha armsamaks ja nunnumaks.
Neljapäevases seminaris jäi ju jälle seesama tüdruk magama, kes eelmine kord. Sedapuhku siis Manni ettekande ajal :) Mann oli vapper, et ta oma naeru suutis ohjeldada, minagi üritasin seda Manni pärast teha. Kusjuures see tüdruk olevat maganud ka loengus. Mõtleja, nagu ma olen, mõtlesin, huvitav, miks ta nii väsinud on. Ta hilineb alati ja kõik ta liigutused on ka väga aeglased. Tundub, et ta ei ole väga linnainimene. Ehk peab öösiti maatöid tegema ja hommikul lehmi lüpsma, päeval käib koolis. No ja siis ongi ainuke koht, kus magada, psühhi seminar. Vot ei tea.. ja mina ei peaks ilmselt nii palju mõtlema :)
Kolmapäeval sai kommi, kommi sai tagant järgi veel neljapäevalgi. Nädal läks üsna ruttu, sest tegemisi oli võrdlemisi palju.
Arvake, mis saab järgmine nädal?
Koju saab :) Järgmisel nädalavahetusel saab pere üle pika aja jälle Vändras kokku. Nojah, ei saa tegelt öelda, et pere, sest üks liige on puudu. Osake perest siis. Ootan seda nädalavahetust ja natuke ei oota ka...
Täna on pidupäev. Või noh, IT-nummikud saavad üle pika aja kokku, eks ikka jah, pidupäev siis igas mõttes. Riidajas seekord. Ja nii möödaminnes tähistame ka seda, et Mann muudkui vananeb :) (tegelt ju ikka Mann meid kokku kamandas).
Muud põnevat ei ole, hoovis käib pidevalt grill-trall ja mina (nagu mõni mutike) ikka aeg-ajalt piilun neid kardina vahelt. Kui nad varem ei ole tantsu löönud, siis nüüd on reedeti siin veel ka tantsupidu. Vaadata on palju. Hakka või uskuma, et ongi miljonivaade :P
End of story
neljapäev, 10. aprill 2008
Ohoo, aprill
Üks tubli nädal on jälle läbi saamas. Kui ma nädala algul tundsin, et lained löövad pea peal kokku ja enam ei suuda, siis nüüd on pea jälle lainetest väljas ning ikkagi suutsin :)
Täna on hea kerge olla, sest mitu asja sai selle nädalaga ühele poole. Palju asju on veel ees, aga täna ma sellele ei mõtle. Naudin seda, et olin tubli ja lebotan. Homme enam ei lebo siis..
Mis ma käisin siin viimati.. hmm märtsis vist. Pool aprilli ka varsti läbi. Tööl käisin umbes kuu aega tagasi ja homme lähengi üle pika aja taas. Oi ei oska vist ollagi seal enam.
Viimased nädalad on kool nõudnud suure osa ajast, üritan ikka trennis ka käia ja vahepeal Tartust ära olla. Nii ta praegu läheb.
Teisipäeval käisime kinos. No ei tea, mul ei või olla filmide suhtes mingeid eelarvamusi, sest alati on need olnud kasutud. Kenad näitlejad, armas sisu ja superhea film :) Mulle meeldis. Heh, film oli 10 000 BC ja ise ei oleks ma seda ilmselt vaatama läinudki.. läksin Marbsi pärast ja õigesti tegin. Arvasin, et mulle ei meeldi sellised filmid.. oeh, hea tundega läksin koju. Mulle nii meeldib, kui ma õigeid otsuseid teen :P. Ja kes see muu mind ikka kiidab kui mitte mina ise.. hih.
Vahepeal midagi pöördelist toimunud ei ole. Ahjaa, kes mäletab, siis kunagi ammu kirjutasin, kuidas lapsed hoovi peal oleva auto otsas hüppasid ja selle aknad ära värvisid. Paar päeva tagasi oli äkšioni jätk: üks purupurjus naisterahvas lõi selle auto kaks akent lihtsalt jalaga sisse. Vot mis naised meil siin käivad.. vastasmajatädi tuli temaga kobisema ka, aga ma usun, et see napsutanud preili ei saanud hästi aru sedagi, kes ta ise on.
No ja siis lisaks draamad Prankiga.. mulle ei meeldi, et ma pean seda Pranki siin nii palju mainima, aga see tõesti ei mahu mulle pähe, kuidas saab üks õppejõud selline olla. Kohutav.
Eelmine kord Mann uuris, kas ma ikka temast ka kirjutan. Väga armas oleks oma eelmist viga praegu korvata ja seda teha. Mannil läheb hästi, ma arvan (paranda mind, kui eksin :P). Kindlasti teate, et naermine peletab stressi.. täna tegime seda näiteks psühhi seminaris mitme nädala eest. Nimelt üks kaasvõitleja (naisterahvas) jäi lihtsalt nii armsasti tukkuma, et seda oli jubenaljakas vaadata .. hih. Eks ikka, kui üks ees, siis teine järgi ja nii me lõkerdasime. Aga Mann oli tubli, et ta seekord oma kajakanaeru ei teinud :) Muuseas, Mannil tuleb varsti sünnipäev. Viimane aeg on raha koguma hakata ;) Ja siis veel, ta on koolis ka jubetubli.. nüüd sai vist piisav lõigutäis Manni siia.
Ma ei tea, saabki vist jutt otsa selleks korraks. Tahaks veel tallinlastele tervisi saata ja 77. lennu nubinatele. Ma ikka mõtlen teie peale aeg-ajalt ja käin blogides tuhnimas.
Ja soome emmele-issile ka musud.
:)
Aga mõnnat nädalvahetust ja uusi nädalaid ka :P
Täna on hea kerge olla, sest mitu asja sai selle nädalaga ühele poole. Palju asju on veel ees, aga täna ma sellele ei mõtle. Naudin seda, et olin tubli ja lebotan. Homme enam ei lebo siis..
Mis ma käisin siin viimati.. hmm märtsis vist. Pool aprilli ka varsti läbi. Tööl käisin umbes kuu aega tagasi ja homme lähengi üle pika aja taas. Oi ei oska vist ollagi seal enam.
Viimased nädalad on kool nõudnud suure osa ajast, üritan ikka trennis ka käia ja vahepeal Tartust ära olla. Nii ta praegu läheb.
Teisipäeval käisime kinos. No ei tea, mul ei või olla filmide suhtes mingeid eelarvamusi, sest alati on need olnud kasutud. Kenad näitlejad, armas sisu ja superhea film :) Mulle meeldis. Heh, film oli 10 000 BC ja ise ei oleks ma seda ilmselt vaatama läinudki.. läksin Marbsi pärast ja õigesti tegin. Arvasin, et mulle ei meeldi sellised filmid.. oeh, hea tundega läksin koju. Mulle nii meeldib, kui ma õigeid otsuseid teen :P. Ja kes see muu mind ikka kiidab kui mitte mina ise.. hih.
Vahepeal midagi pöördelist toimunud ei ole. Ahjaa, kes mäletab, siis kunagi ammu kirjutasin, kuidas lapsed hoovi peal oleva auto otsas hüppasid ja selle aknad ära värvisid. Paar päeva tagasi oli äkšioni jätk: üks purupurjus naisterahvas lõi selle auto kaks akent lihtsalt jalaga sisse. Vot mis naised meil siin käivad.. vastasmajatädi tuli temaga kobisema ka, aga ma usun, et see napsutanud preili ei saanud hästi aru sedagi, kes ta ise on.
No ja siis lisaks draamad Prankiga.. mulle ei meeldi, et ma pean seda Pranki siin nii palju mainima, aga see tõesti ei mahu mulle pähe, kuidas saab üks õppejõud selline olla. Kohutav.
Eelmine kord Mann uuris, kas ma ikka temast ka kirjutan. Väga armas oleks oma eelmist viga praegu korvata ja seda teha. Mannil läheb hästi, ma arvan (paranda mind, kui eksin :P). Kindlasti teate, et naermine peletab stressi.. täna tegime seda näiteks psühhi seminaris mitme nädala eest. Nimelt üks kaasvõitleja (naisterahvas) jäi lihtsalt nii armsasti tukkuma, et seda oli jubenaljakas vaadata .. hih. Eks ikka, kui üks ees, siis teine järgi ja nii me lõkerdasime. Aga Mann oli tubli, et ta seekord oma kajakanaeru ei teinud :) Muuseas, Mannil tuleb varsti sünnipäev. Viimane aeg on raha koguma hakata ;) Ja siis veel, ta on koolis ka jubetubli.. nüüd sai vist piisav lõigutäis Manni siia.
Ma ei tea, saabki vist jutt otsa selleks korraks. Tahaks veel tallinlastele tervisi saata ja 77. lennu nubinatele. Ma ikka mõtlen teie peale aeg-ajalt ja käin blogides tuhnimas.
Ja soome emmele-issile ka musud.
:)
Aga mõnnat nädalvahetust ja uusi nädalaid ka :P
reede, 28. märts 2008
Veel märtsikuus
Jõudsin just oma Pranki ettekandega ühele poole ja tuli mõte siiagi kiigata enne, kui magama lähen. Ma ei ole väga midagi suurt korda saatnud.. ei, tegelikult eile näiteks lükkasin õue peal lund, mis mulle peaaegu et põlvini oli, ja seda ei olnud ma ikka oi, oi, kui palju aastaid teinud :) Hommikul hakkas kurb, kui nägin, et postiljon vastasmaja ukse juurde pääses kenasti, aga meie ukseni poleks ta kuivade jalgadega jõudnud.. nii ma läksin ja tegin talle tee ka meie postkastini. Ühtlasi tegin juba omale tee puukuurini ka. Nüüd on seljalihased nii valusad.. väike trenn ehk.
Homme sõidan Pärnusse. Algselt olin selle nädalavahetuse planeerinud koolitööle, sest seda on kuidagi lähiajal nii palju vaja teha, kuid siiski, siiski, on palju olulisemad asjad, mis tahavad tähelepanu. Isegi üllatun, et olen võimeline head nägu tegema väga kurval ajal.
Tegelikult on nii, et kõige raskemad ajad on veel ees.. kes teab, millest ma räägin, see teab.. kes ei tea, ju siis ei olegi vaja teada. Aga arvan, et nii raskeid aegu ei ole mul veel olnudki.. Sõprade olemasolu on väga tähtis, sest vanematele saab toetuda vaid mõttes.
Ohjah.. ma ei tahagi sellest tegelikult kirjutada, sest olen sellele juba liiga palju mõelnud. Kurbus on sees ja midagi pole parata.
Aga ärgem muutugem vastu ööd kurvaks, tuleb paha uni ja raske hommik. Ei taha siit nüüd sellise kurva tooniga ära minna, sest niikuinii läheb jälle omajagu aega enne, kui siia naasen.. seega peaks ütlema midagi ilusat :)
Näiteks seda, et homne hommik algab Rein Pranki praktikumiga ja siis läheb tuju jälle miinustesse :D aga sellest ma ei hooligi, sest tegelikult on ju palju ilusaid asju, mis tuju plusspoolel hoiavad. Haa.. ei läinud eriti hästi ikka see lõpp :) No mis seal ikka. Mõte loeb, nagu üks tark mees täna ütles.
Kena nädalavahetust..
Homme sõidan Pärnusse. Algselt olin selle nädalavahetuse planeerinud koolitööle, sest seda on kuidagi lähiajal nii palju vaja teha, kuid siiski, siiski, on palju olulisemad asjad, mis tahavad tähelepanu. Isegi üllatun, et olen võimeline head nägu tegema väga kurval ajal.
Tegelikult on nii, et kõige raskemad ajad on veel ees.. kes teab, millest ma räägin, see teab.. kes ei tea, ju siis ei olegi vaja teada. Aga arvan, et nii raskeid aegu ei ole mul veel olnudki.. Sõprade olemasolu on väga tähtis, sest vanematele saab toetuda vaid mõttes.
Ohjah.. ma ei tahagi sellest tegelikult kirjutada, sest olen sellele juba liiga palju mõelnud. Kurbus on sees ja midagi pole parata.
Aga ärgem muutugem vastu ööd kurvaks, tuleb paha uni ja raske hommik. Ei taha siit nüüd sellise kurva tooniga ära minna, sest niikuinii läheb jälle omajagu aega enne, kui siia naasen.. seega peaks ütlema midagi ilusat :)
Näiteks seda, et homne hommik algab Rein Pranki praktikumiga ja siis läheb tuju jälle miinustesse :D aga sellest ma ei hooligi, sest tegelikult on ju palju ilusaid asju, mis tuju plusspoolel hoiavad. Haa.. ei läinud eriti hästi ikka see lõpp :) No mis seal ikka. Mõte loeb, nagu üks tark mees täna ütles.
Kena nädalavahetust..
reede, 14. märts 2008
Emakeelepäev
Jälle on aeg mööda läinud ja minu käigud nii harvaks jäänud. Kui koguaeg on midagi teha, siis lähebki aeg nii kiiresti.. aga just nüüd reede õhtul tekkis mul selline moment, et siia tulla.
Mainisin juba ennist, et märts heateeninduskuu on ja viimased kuus päeva olen ametis olnud selleteemalise konkursiga. Nüüd on see läbi, üks tüütus oli. Samas usun, et üht-teist selle käigus ikka õppisin ka :) .. eks nagu ikka, igast asjast õpitakse.
Midagi huvitavat kirjutada justkui polekski, elan igavat elu äkki.. kuigi tegelt, mul ei ole igav :) huvitav, lihtsalt ei ole siis vist mõtteid, mida väga jagada.
Eile käisime Kätukaga klubitamas, vanainimesteklubis Maasikas, sest talle meeldib Maasikas. Mulle meeldib tegelikult ka, aga sealt on paras aeg kella kahe ajal tulema tulla, sest siis ei kannata seal enam olla (kuigi meie eile olime) :D või noh, mina ei kannata neid purjus kakerdisi, kes arvavad, et me olemegi seal klubis just nende jaoks. Hmm, ei ole.
Meil oli jälle väga vahva õhtu.. päris naljakas pidu oli seekord, sest umbes nii kella kahe ajaks oli järgi väga vähe rahvast ja peamine kontingent oligi sigalakkutäis välismaalased, kes vist enam ise ka aru ei saanud, et nad tegelt ka välismaalased on. Aga meie olime selle õhtu tantsulõvid ja see oligi kõige tähtsam.
Esmaspäev oli ju nii ilus soe päev ja minul on sellest päevast tagajärg käes :( Lippasin liiga paljalt väljas ringi, nüüd on tõbi majas. Aga kauaks ma teda ei võõrusta, varsti läheb tagasi sinna, kust tuli.
Koolis on endistviisi. Tööl polegi ammu käinud, homme lähen. Järgmisel nädalavahetusel saab Vändrasse, aga nii kaugele vist ei mõtle praegu veel. Enne seda tuleb palju tegemisi teostada.
Trenni see nädal ei jõudnudki :S oioioiaiaiai.. aga ennast peab ju hoidma. Ja sõpru peab hoidma.. ja kursusekaaslasi peab hoidma.. ja töökaaslasi peab hoidma. Siis on kõik rõõmsad :) Kokkuvõttes ongi nad kõik ju sõbrad ka.. hih
Päikselist laupäeva-pühapäeva-esmaspäeva .. jne
Mainisin juba ennist, et märts heateeninduskuu on ja viimased kuus päeva olen ametis olnud selleteemalise konkursiga. Nüüd on see läbi, üks tüütus oli. Samas usun, et üht-teist selle käigus ikka õppisin ka :) .. eks nagu ikka, igast asjast õpitakse.
Midagi huvitavat kirjutada justkui polekski, elan igavat elu äkki.. kuigi tegelt, mul ei ole igav :) huvitav, lihtsalt ei ole siis vist mõtteid, mida väga jagada.
Eile käisime Kätukaga klubitamas, vanainimesteklubis Maasikas, sest talle meeldib Maasikas. Mulle meeldib tegelikult ka, aga sealt on paras aeg kella kahe ajal tulema tulla, sest siis ei kannata seal enam olla (kuigi meie eile olime) :D või noh, mina ei kannata neid purjus kakerdisi, kes arvavad, et me olemegi seal klubis just nende jaoks. Hmm, ei ole.
Meil oli jälle väga vahva õhtu.. päris naljakas pidu oli seekord, sest umbes nii kella kahe ajaks oli järgi väga vähe rahvast ja peamine kontingent oligi sigalakkutäis välismaalased, kes vist enam ise ka aru ei saanud, et nad tegelt ka välismaalased on. Aga meie olime selle õhtu tantsulõvid ja see oligi kõige tähtsam.
Esmaspäev oli ju nii ilus soe päev ja minul on sellest päevast tagajärg käes :( Lippasin liiga paljalt väljas ringi, nüüd on tõbi majas. Aga kauaks ma teda ei võõrusta, varsti läheb tagasi sinna, kust tuli.
Koolis on endistviisi. Tööl polegi ammu käinud, homme lähen. Järgmisel nädalavahetusel saab Vändrasse, aga nii kaugele vist ei mõtle praegu veel. Enne seda tuleb palju tegemisi teostada.
Trenni see nädal ei jõudnudki :S oioioiaiaiai.. aga ennast peab ju hoidma. Ja sõpru peab hoidma.. ja kursusekaaslasi peab hoidma.. ja töökaaslasi peab hoidma. Siis on kõik rõõmsad :) Kokkuvõttes ongi nad kõik ju sõbrad ka.. hih
Päikselist laupäeva-pühapäeva-esmaspäeva .. jne
teisipäev, 4. märts 2008
Õhtujutt
Hakkasin pedagoogilise psühholoogia õpikut lugema, aga mõtted olid hoopis StudyWorksi juures ja seetõttu oleks tulnud juba loetu niikuinii uuesti üle lugeda. Aga et ma ei saanud SW faile ÕIS-ist kätte, siis tulin hoopis siia hängima..
Homme on tööpäev ja seetõttu läheb natuke kooliasjade jaoks mõeldud aega kaotsi. Aga ei ole vist hullu, ma loodan.
Märts on heateenindusekuu ja sel kuul peab eriti hea teenindus igal pool olema.. Mina olin 1. märtsil tööl nagu ehtne zombi - kena algus küll. No ehk läheb homme paremini.
Vahepeal on olnud kooli ja pidu ja tööd, märtsis saab seda kõike ilmselt veel omajagu.
Täna käisin jälle Kivide juures oma õpilase juures. Tegime matemaatikat ja füüsikat ja kiirelt ühe powerpoint-esitluse ka (ämblike kohta kusjuures). Õhtul trenn nagu ikka.
Mina ei tea, õhtuti ei tule und.. Pea on viimasel ajal igasuguseid segadusse ajavaid mõtteid täis. Olen üks mõttetark.. ja niimoodi ma siis ootan õhtuti tunde oma und. .. lõpuks ta muidugi tuleb ikka ka :)
Ega ma pikka juttu ajama tulnudki, lihtsalt viilima kõrvale tegevustest, mis lähipäevil niikuinii teha tuleb.
Varsti ehk jälle...
Homme on tööpäev ja seetõttu läheb natuke kooliasjade jaoks mõeldud aega kaotsi. Aga ei ole vist hullu, ma loodan.
Märts on heateenindusekuu ja sel kuul peab eriti hea teenindus igal pool olema.. Mina olin 1. märtsil tööl nagu ehtne zombi - kena algus küll. No ehk läheb homme paremini.
Vahepeal on olnud kooli ja pidu ja tööd, märtsis saab seda kõike ilmselt veel omajagu.
Täna käisin jälle Kivide juures oma õpilase juures. Tegime matemaatikat ja füüsikat ja kiirelt ühe powerpoint-esitluse ka (ämblike kohta kusjuures). Õhtul trenn nagu ikka.
Mina ei tea, õhtuti ei tule und.. Pea on viimasel ajal igasuguseid segadusse ajavaid mõtteid täis. Olen üks mõttetark.. ja niimoodi ma siis ootan õhtuti tunde oma und. .. lõpuks ta muidugi tuleb ikka ka :)
Ega ma pikka juttu ajama tulnudki, lihtsalt viilima kõrvale tegevustest, mis lähipäevil niikuinii teha tuleb.
Varsti ehk jälle...
laupäev, 23. veebruar 2008
Lühidalt..
Aeg on jälle mööda läinud, olen tasa olnud. Eks see annab tunda, et kool juba täie hooga käib ja sellest väga midagi muljetada ei ole. Esialgu tundub päris okei semester olevat, kui oma asjadega jooksvalt tegeleda. Sellest on kahju, et nüüd ei saa suvalisel ajal trenni lipata, peab klapitama aegu.. jamh
Eelmisel nädalavahetusel käisin Vändras, vanemad olid Soomest kodus ja sai veeta natukene kvaliteetaega. Missy on ka nii vahvalt paksuks söödetud, endiselt on ta nii armas. Ta on nüüd juba pigem vanaema-vanaisa koer ja tegelikult ongi hea, et ta neile seal seltsiks on. Vanaema ütles, et ta ikka koguaeg kallistab Missyt, muidu ei saagi.. ja Missy on kalli-ja musimaias :)
Puht kogemata sain massaaži minna, st sain isa aja endale ja oi, päris valus oli. Peaks ikka Tartus ka käsile võtma selle asja. Muudkui peaks ja peaks, aga oleks siis, et teeks ka...
Mis siis veel?
Neljapäeval oli väike kursaistumine (nagu Rita ütles) ja peab mainima, et päris väikseks on see kursus kahanenud. Muidu on kõik endised nummikud, kohati läheb asi isegi hullemaks :D Järgmisel reedel saab näha teisigi, keda juba kaua näinud ei ole. Jah, ma ei olnud üldse kedagi kaua näinud, aga ma ei ole ju eemale hoidnud.. kuidagi on läinud see nii. Äkki peaks töökohta vahetama..hmm.
Ootan seda järgmist reedet tegelt, sest siis tuleb Annikene ka Tartusse ja saamegi vanu aegu meenutada. Ja Kats ja Ets.. kahju, et Ergo Slovakkias oma luid murda eelistab, aga ta lubas mulle mõnel nädalavahetusel külla tulla, kui ma kutsun. Paistab, et ma ei ole väga kutsuja-tüüp siiani olnud.. olen mugav ja eelistan, et külalised tulevad ise :D
Sain ülesandeks kolme nädala jooksul vanematele arvuti osta.. keegi peab mulle seda aeg-ajalt meelde tuletama, sest mul hakkaski juba jälle meelest minema. Üleüldse mu ajus toimub mingi vananemisprotsess, midagi ei püsi meeles, olen nagu väike vanainimene.
Täna sõidan Vändrasse peale tööd, issi tuleb oma lapsele järele :) Saan veel kaks õhtukest kodus veeta ja siis sõidavad nad ju jälle kauaks Soome tagasi. Oeh selle peale..
Muud vist ei olegi lisada. Nalja näkku (tsiteerides Ergot) ja päikest põue :)
Eelmisel nädalavahetusel käisin Vändras, vanemad olid Soomest kodus ja sai veeta natukene kvaliteetaega. Missy on ka nii vahvalt paksuks söödetud, endiselt on ta nii armas. Ta on nüüd juba pigem vanaema-vanaisa koer ja tegelikult ongi hea, et ta neile seal seltsiks on. Vanaema ütles, et ta ikka koguaeg kallistab Missyt, muidu ei saagi.. ja Missy on kalli-ja musimaias :)
Puht kogemata sain massaaži minna, st sain isa aja endale ja oi, päris valus oli. Peaks ikka Tartus ka käsile võtma selle asja. Muudkui peaks ja peaks, aga oleks siis, et teeks ka...
Mis siis veel?
Neljapäeval oli väike kursaistumine (nagu Rita ütles) ja peab mainima, et päris väikseks on see kursus kahanenud. Muidu on kõik endised nummikud, kohati läheb asi isegi hullemaks :D Järgmisel reedel saab näha teisigi, keda juba kaua näinud ei ole. Jah, ma ei olnud üldse kedagi kaua näinud, aga ma ei ole ju eemale hoidnud.. kuidagi on läinud see nii. Äkki peaks töökohta vahetama..hmm.
Ootan seda järgmist reedet tegelt, sest siis tuleb Annikene ka Tartusse ja saamegi vanu aegu meenutada. Ja Kats ja Ets.. kahju, et Ergo Slovakkias oma luid murda eelistab, aga ta lubas mulle mõnel nädalavahetusel külla tulla, kui ma kutsun. Paistab, et ma ei ole väga kutsuja-tüüp siiani olnud.. olen mugav ja eelistan, et külalised tulevad ise :D
Sain ülesandeks kolme nädala jooksul vanematele arvuti osta.. keegi peab mulle seda aeg-ajalt meelde tuletama, sest mul hakkaski juba jälle meelest minema. Üleüldse mu ajus toimub mingi vananemisprotsess, midagi ei püsi meeles, olen nagu väike vanainimene.
Täna sõidan Vändrasse peale tööd, issi tuleb oma lapsele järele :) Saan veel kaks õhtukest kodus veeta ja siis sõidavad nad ju jälle kauaks Soome tagasi. Oeh selle peale..
Muud vist ei olegi lisada. Nalja näkku (tsiteerides Ergot) ja päikest põue :)
neljapäev, 7. veebruar 2008
Emotsioonid
Naudin oma vabu päevi suure mõnuga, isegi ei sõitnud ära kuhugi, lihtsalt olen. Teen trenni ja loen raamatut.
Hea on olla.
Esmaspäev oli tööpäev, aga kaaslased olid lemmikud ja seetõttu oli vahva. See on see, kui tööpäevade vahele tulevad pikad pausid, siis on väga piin olla üle pika aja 10 tundi seal. Tavaliselt on siis kella viieks peavalu oma meeskonnaga kohal ja annab märku sellest, et aeg oleks lõpetama hakata. Pidevalt tööl käies harjub sellega ära ja tavaliselt nad ei tule siis enam.. ühesõnaga, väga raske oli vastu pidada. Reede ja laupäev saab järjest tööl olla, ehk siis on sutike parem.
Käisime täna Kätuga kinos naistekat vaatamas.. mida muud naised ikka vaadata võiksid, eksole. Traagiline armastusfilm, minu meelest hullem veel kui Romeo ja Julia.. hmm, aga tegelikult oli kurb ja tõsine film, hea film, arvan ma.
Pärast istusime veel kohvikus ja ajasime naistejutte. Sellistel hetkedel mõtlen alati, no mille pärast ei tee ma seda tihedamini.. sest tegelikult on nii mõnus niimoodi istuda ja rääkida. Ja Kätukas oskab alati just õigeid asju ka öelda :) Igakord mõtlen, et seda võiks juhtuda sagedamini. Eks kõigil on elu nii kiire ka koguaeg..
Nüüd hakkan siin toidujuttu rääkima, seega ei ole enam väga huvitav :D aga avastasin enda jaoks paprika, võib öelda, et olen sellest isegi väikest viisi sõltuvuses. Olen neli nädalat iga päev ühe paprika suutnud ära süüa ja uskumatult hea on olla :) Lugesin, et tegelikult on see väga kasulik ja seetõttu on ka väga hea meel, et see mulle niimoodi maitseb.. ei ole väsimust, ei ole stressi, energiat on ja seetõttu on meel ka hea. Jääkski see nii :D
Näen viimasel ajal jälle imelikke unenägusid.. midagi on hingel vist :S Lisaks kõigele muule olen hakanud koeri unes nägema, tavaliselt suuri ja üldiselt on nad ka minu sõbrad olnud. Aga imelik ikkagi.. täna nägin üle pika aja jälle ka kodumaja. mjaaa
Homse vaba päeva jaoks ei olegi väga plaane, päeval lähen ilmselt trenni ja õhtul peaks oma õpilast külastama.
Ja enne veel, kui ära lähen, ütlen lihtsalt, et tõeliselt vahva teenindus oli selles kohvikus, kus täna käisime. Raekojaplatsis.. mitte Kuum tass, Suudlevad tudengid ega Maksuamet, vaid see, mis sealt edasi tuleb. Toredad poisid olid seal :)
Ja siis veel.. ma igatsen meie endise it-gängi partysid ja üldse kõiki, keda nendest ei ole juba mõnda aega näinud. Mhmh, oma kiire elu kõrvalt jõuan ma neid igatseda palju..
Selleks korraks jälle kõik
Hea on olla.
Esmaspäev oli tööpäev, aga kaaslased olid lemmikud ja seetõttu oli vahva. See on see, kui tööpäevade vahele tulevad pikad pausid, siis on väga piin olla üle pika aja 10 tundi seal. Tavaliselt on siis kella viieks peavalu oma meeskonnaga kohal ja annab märku sellest, et aeg oleks lõpetama hakata. Pidevalt tööl käies harjub sellega ära ja tavaliselt nad ei tule siis enam.. ühesõnaga, väga raske oli vastu pidada. Reede ja laupäev saab järjest tööl olla, ehk siis on sutike parem.
Käisime täna Kätuga kinos naistekat vaatamas.. mida muud naised ikka vaadata võiksid, eksole. Traagiline armastusfilm, minu meelest hullem veel kui Romeo ja Julia.. hmm, aga tegelikult oli kurb ja tõsine film, hea film, arvan ma.
Pärast istusime veel kohvikus ja ajasime naistejutte. Sellistel hetkedel mõtlen alati, no mille pärast ei tee ma seda tihedamini.. sest tegelikult on nii mõnus niimoodi istuda ja rääkida. Ja Kätukas oskab alati just õigeid asju ka öelda :) Igakord mõtlen, et seda võiks juhtuda sagedamini. Eks kõigil on elu nii kiire ka koguaeg..
Nüüd hakkan siin toidujuttu rääkima, seega ei ole enam väga huvitav :D aga avastasin enda jaoks paprika, võib öelda, et olen sellest isegi väikest viisi sõltuvuses. Olen neli nädalat iga päev ühe paprika suutnud ära süüa ja uskumatult hea on olla :) Lugesin, et tegelikult on see väga kasulik ja seetõttu on ka väga hea meel, et see mulle niimoodi maitseb.. ei ole väsimust, ei ole stressi, energiat on ja seetõttu on meel ka hea. Jääkski see nii :D
Näen viimasel ajal jälle imelikke unenägusid.. midagi on hingel vist :S Lisaks kõigele muule olen hakanud koeri unes nägema, tavaliselt suuri ja üldiselt on nad ka minu sõbrad olnud. Aga imelik ikkagi.. täna nägin üle pika aja jälle ka kodumaja. mjaaa
Homse vaba päeva jaoks ei olegi väga plaane, päeval lähen ilmselt trenni ja õhtul peaks oma õpilast külastama.
Ja enne veel, kui ära lähen, ütlen lihtsalt, et tõeliselt vahva teenindus oli selles kohvikus, kus täna käisime. Raekojaplatsis.. mitte Kuum tass, Suudlevad tudengid ega Maksuamet, vaid see, mis sealt edasi tuleb. Toredad poisid olid seal :)
Ja siis veel.. ma igatsen meie endise it-gängi partysid ja üldse kõiki, keda nendest ei ole juba mõnda aega näinud. Mhmh, oma kiire elu kõrvalt jõuan ma neid igatseda palju..
Selleks korraks jälle kõik
pühapäev, 3. veebruar 2008
Siit-sealt
Teen oma ülepikaajapostituse seekord siit Pärnust ja üsna hilisel õhtutunnil.. mõtlesin küll oodata uue nädala alguseni, aga siis ju tööpäevad ja jääbki äkki postitus tulemata.
Olen vahepeal Tartust eemal olnud ja päris hea oli. Homme naasen sinna taas pikemaks ajaks vana rütmi juurde tagasi. Sellest, mis vahepeal oli, nüüd..
Nädal tagasi laupäeval vedasin oma kimpsud-kompsud bussi ja sõitsin peale kreisit tööpäeva Pärnusse.. jah, see tööpäev oli kreisi, sest mitu tunnikest meie programm ei töötanud ja kõik töö tuli teha käsitsi ainult pea ja kalkulaatori abil.. ning lisaks veel üksinda, sest teised tellerid võitlesid vapralt muid tegemisi tehes. Siiski, siiski, lõpp hea, kõik hea.
Bussipileti hind on vahepeal jälle tõusnud (eks ma ei olnud väga ammu bussiga sõitnud ka, mugavaks muutunud :))
Pühapäeval sõitsime Pärnust Tallinnasse ja minu puhkus võis alata..
Taaskord ei õnnestunud näha kõiki, keda näha oleks tahtnud.. kurjam, see aeg läheb alati seal nii kiiresti. Vähemasti sain Annikesega taas mõnsatada ja suure aja sisustasime ära Liinuskaga.
Mis veel? Muidugi, muidugi, ei unustanud ma pealinnas oma viimase aja meelistegevust :) ja seetõttu külastasin ühte fatburningu trenni ning veetsin poolteist tundi isegi jõusaalis. Selle tagajärg annab tänasenigi tunda :D Ei tea, kas oli sel päeval infrapunasaun see või miski muu, kuid õhtuks oli minust välja pigistatud viimnegi jaks.. ei mäletagi, millal ma viimati nii suurt väsimust tundsin. Aga ega mul lastud seda väsimust kaua kannatada, kolmas korrus ootas ja seal läks jälle hiliste õhtutundideni. Hea on näha, et oleme küll kõik vanemaks saanud, kuid sellegi poolest on kõik endised vahvad nummikud. Nende kohta, keda näha ei õnnestunud, sai kuulda nendelt, kellega koos sai jutustatud.. ja hea, et siiani on kõigil ikka hästi või enam-vähem :)
Jäin selle nädalaga seal Tallinnas rahule, oleks võinud veel üks nädalake olla, siis ehk saanuks rohkem korda saata..
Nagu juba mainisin, homme ootab Tartu ja esmaspäev on valmis tööpäevaga lajatama.. ausalt, üldse veel ei tahaks :) Just hakkasin harjuma...
Ahjaa.. Vändras jõudsin ka selle aja sees korraks käia, oma tupskini sülle võtta, temaga jutustada, vanaema-vanaisaga vestelda, tupskinile vaprusemusi anda ja jälle ära sõita. Elu on selline.
Jälle üks tegin-seda-ja-teist-postitus, aga seekord pidigi see seda olema.. tean, et kaks suomi elanikku ootasid seda ilmselt juba kaua :)
Tervitusi neile, keda kaua näinud ei ole ja neilegi, keda alles nägime. Alati on ju hea jälle näha ja taas näha ja üle pika aja näha. Oeh.. ja veebruar on juba käes, kes veel märganud ei ole. Aeg lendab...
Olen vahepeal Tartust eemal olnud ja päris hea oli. Homme naasen sinna taas pikemaks ajaks vana rütmi juurde tagasi. Sellest, mis vahepeal oli, nüüd..
Nädal tagasi laupäeval vedasin oma kimpsud-kompsud bussi ja sõitsin peale kreisit tööpäeva Pärnusse.. jah, see tööpäev oli kreisi, sest mitu tunnikest meie programm ei töötanud ja kõik töö tuli teha käsitsi ainult pea ja kalkulaatori abil.. ning lisaks veel üksinda, sest teised tellerid võitlesid vapralt muid tegemisi tehes. Siiski, siiski, lõpp hea, kõik hea.
Bussipileti hind on vahepeal jälle tõusnud (eks ma ei olnud väga ammu bussiga sõitnud ka, mugavaks muutunud :))
Pühapäeval sõitsime Pärnust Tallinnasse ja minu puhkus võis alata..
Taaskord ei õnnestunud näha kõiki, keda näha oleks tahtnud.. kurjam, see aeg läheb alati seal nii kiiresti. Vähemasti sain Annikesega taas mõnsatada ja suure aja sisustasime ära Liinuskaga.
Mis veel? Muidugi, muidugi, ei unustanud ma pealinnas oma viimase aja meelistegevust :) ja seetõttu külastasin ühte fatburningu trenni ning veetsin poolteist tundi isegi jõusaalis. Selle tagajärg annab tänasenigi tunda :D Ei tea, kas oli sel päeval infrapunasaun see või miski muu, kuid õhtuks oli minust välja pigistatud viimnegi jaks.. ei mäletagi, millal ma viimati nii suurt väsimust tundsin. Aga ega mul lastud seda väsimust kaua kannatada, kolmas korrus ootas ja seal läks jälle hiliste õhtutundideni. Hea on näha, et oleme küll kõik vanemaks saanud, kuid sellegi poolest on kõik endised vahvad nummikud. Nende kohta, keda näha ei õnnestunud, sai kuulda nendelt, kellega koos sai jutustatud.. ja hea, et siiani on kõigil ikka hästi või enam-vähem :)
Jäin selle nädalaga seal Tallinnas rahule, oleks võinud veel üks nädalake olla, siis ehk saanuks rohkem korda saata..
Nagu juba mainisin, homme ootab Tartu ja esmaspäev on valmis tööpäevaga lajatama.. ausalt, üldse veel ei tahaks :) Just hakkasin harjuma...
Ahjaa.. Vändras jõudsin ka selle aja sees korraks käia, oma tupskini sülle võtta, temaga jutustada, vanaema-vanaisaga vestelda, tupskinile vaprusemusi anda ja jälle ära sõita. Elu on selline.
Jälle üks tegin-seda-ja-teist-postitus, aga seekord pidigi see seda olema.. tean, et kaks suomi elanikku ootasid seda ilmselt juba kaua :)
Tervitusi neile, keda kaua näinud ei ole ja neilegi, keda alles nägime. Alati on ju hea jälle näha ja taas näha ja üle pika aja näha. Oeh.. ja veebruar on juba käes, kes veel märganud ei ole. Aeg lendab...
pühapäev, 20. jaanuar 2008
Tallinnatiirud
Oi, oi, oi, kui külm on korter. Kütta ka ei julge, kui väljas niimoodi tuulab. Siis läheb suits valest otsast välja.. Ehk homme õnnestub jälle.
Olen viimasel ajal kuidagi palju pealinnavahet hänginud ja avastasin, et seal võib isegi meeldima hakata. Need kolm päeva, mis seal olin, läksid nii kiiresti.. nagu ikka. Esmaspäeval poodlesime Anniga linnas.. midagi muidugi väga osta ei õnnestunud.. nagu jälle ikka. Õhtul tegime poistele süüa ja veinitasime. Sellest on ju nii kaua, kui koos süüa tegime..
Teisipäeval tegelesin koristustöödega. Ühikatuba vajas naisekätt ja nii lendasid sealt tolmurullid ja igasugu muud rullid ka. Selle alla läks praktiliselt terve päev. Siis tegime väikese poetiiru ja kokkasime töömeestele õhtusöögi valmis.
Kõikse parem oli muidugi see, et me läksime uisutama. Uisud olid väga pahad ja jää polnud ka hea, aga ma ei hoolinud neist hiigelvillidest, mis tekkisid.. kaifin uisutamist niivõrd, et võiksin öö otsa seal niimoodi liuelda. Ohjah, nii hea ikka :)
Kolmapäeval tegelesin õppimisega, sest kõik tööinimesed olid tööl ja mina omapead. Sinna läkski päev. Õhtul pandi keeld peale, sest üks töömees oli väga väsinud ja seetõttu ei saanud me Anniga kolmapäeva õhtul enam kudrutada. Neljapäeval tulin juba Tartusse tagasi.
Mõned vanast ajast armsad ühikalinnud õnnestus üle vaadata, aga mitmed jäid vaatamata ka.. sellest on kahju. Aga mul on juba kindel plaan, et 27-31 jaanuar hängin jälle Tallinnas :) Äkki siis õnnestub plaan paremini..
Siis üks tööpäevakene oli ..
Eile oli Tavidi uusaastapidu, jällegi Tallinnas, restoranis Moskva. Erakordne oli see, et lõpuks olid kõik Tartu Tavidikad ühel peol koos. Sellest sai ka pilt jäädvustatud, sest mine sa tea, seda ei pruugi enam juhtuda :)
Aga reedel on eksam ja selleks peab õppima hakkama. Homme hakkan, täna ikka ei viitsi enam. Sellesse nädalasse jääb veel kaks tööpäevakest ka ja siis ongi kuu ju läbi.
Tahtsin vist veel midagi öelda, aga juba läks meelest.. vana aju peas.
...keegi ütles just väga huvitavalt, et ma olen nagu puzzle, mida ta tükihaaval kokku paneb.. aga keeruline puzzle, lihtsad puzzled ei pakkuvat huvi...
Olen viimasel ajal kuidagi palju pealinnavahet hänginud ja avastasin, et seal võib isegi meeldima hakata. Need kolm päeva, mis seal olin, läksid nii kiiresti.. nagu ikka. Esmaspäeval poodlesime Anniga linnas.. midagi muidugi väga osta ei õnnestunud.. nagu jälle ikka. Õhtul tegime poistele süüa ja veinitasime. Sellest on ju nii kaua, kui koos süüa tegime..
Teisipäeval tegelesin koristustöödega. Ühikatuba vajas naisekätt ja nii lendasid sealt tolmurullid ja igasugu muud rullid ka. Selle alla läks praktiliselt terve päev. Siis tegime väikese poetiiru ja kokkasime töömeestele õhtusöögi valmis.
Kõikse parem oli muidugi see, et me läksime uisutama. Uisud olid väga pahad ja jää polnud ka hea, aga ma ei hoolinud neist hiigelvillidest, mis tekkisid.. kaifin uisutamist niivõrd, et võiksin öö otsa seal niimoodi liuelda. Ohjah, nii hea ikka :)
Kolmapäeval tegelesin õppimisega, sest kõik tööinimesed olid tööl ja mina omapead. Sinna läkski päev. Õhtul pandi keeld peale, sest üks töömees oli väga väsinud ja seetõttu ei saanud me Anniga kolmapäeva õhtul enam kudrutada. Neljapäeval tulin juba Tartusse tagasi.
Mõned vanast ajast armsad ühikalinnud õnnestus üle vaadata, aga mitmed jäid vaatamata ka.. sellest on kahju. Aga mul on juba kindel plaan, et 27-31 jaanuar hängin jälle Tallinnas :) Äkki siis õnnestub plaan paremini..
Siis üks tööpäevakene oli ..
Eile oli Tavidi uusaastapidu, jällegi Tallinnas, restoranis Moskva. Erakordne oli see, et lõpuks olid kõik Tartu Tavidikad ühel peol koos. Sellest sai ka pilt jäädvustatud, sest mine sa tea, seda ei pruugi enam juhtuda :)
Aga reedel on eksam ja selleks peab õppima hakkama. Homme hakkan, täna ikka ei viitsi enam. Sellesse nädalasse jääb veel kaks tööpäevakest ka ja siis ongi kuu ju läbi.
Tahtsin vist veel midagi öelda, aga juba läks meelest.. vana aju peas.
...keegi ütles just väga huvitavalt, et ma olen nagu puzzle, mida ta tükihaaval kokku paneb.. aga keeruline puzzle, lihtsad puzzled ei pakkuvat huvi...
pühapäev, 13. jaanuar 2008
...ja veel..
... superhea kontsert oli... Memory... mulle meeldis :)
Seda peaks tihedamini tegema hakkama (kontserdil ja teatris käima :)), hea positiivse elamuse annab.
Seda peaks tihedamini tegema hakkama (kontserdil ja teatris käima :)), hea positiivse elamuse annab.
Jälle natuke
Mõni aeg on jälle mööda lennanud ja olen passiivne kirjutaja olnud. Vahepeal isegi oli mõttes, aga ei olnud kirjutamisesoolikas korras. Igatahes nüüd olen hetkeks taas vormis.
Olen vahepeal lihtsalt aja maha tsillinud, üks arvestus on tehtud ja üks eksam veel. Terve nädala võtsin hoogu, et alustada esseega, aga ei õnnestunud. Eks see on vist ikka nii, et kui teha on palju, siis lihtsalt teed ja kui vaja paar asja teha, siis ei saa kätte võetud seda :) Minu puhul on nii..
Leidsin ükspäev oma märkmiku.. või noh, teadsin koguaeg, kus ta on, aga nüüd oli seda ühel teisel otstarbel vaja. Seal märkmikus on paari aasta tagused kirjutised.. ja päris huvitav oli neid lugeda. Ma ei mäletanud muidugi pooli asju sellest, kuid mis eriti nunnu oli, oli luuletus, mille Edith mulle väidetavalt tol ajal tegi. Nii oli seal märkmikus kirjas. Olen ennegi siia talente välja toonud, ei saa sedagi toomata jätta. See oli omal ajal minu tuju tõstmiseks, ju olin nukker ..
By Edith
..oh, ma igatsen neid aegu, kui loengutes kihistasime ja lämbumiseni naersime :)
Mis siis veel?
Viisin elus läbi väikese muutuse ja loodan, et suudan oma muutust kauem kui paar nädalat järgida ka ;)
Hetkel ei ole mul üldse pühapäevahommikune tuju. Pea on mõtteid täis.. jah, kõigil on tegelikult selliseid hetki, kus tuleb kahelda, kas nii oli just kõige õigem. Teed mingi valiku ja siis pärast tekib kergem või mitte nii kergem tunne. Mina ei teagi, mis tunne mul on, aga siiani on läinud kõik nii, nagu minema peab.. usun seda ka edaspidi ja ütlen ikka, et ilmselt nii oligi vaja :)
Õhtul lähen teatrisse ja homme sõidan mitmeks mitmeks päevaks Tallinnasse.. eemale siit, kallite seltsi. Vahest on vaja tunda, et oled kellegi jaoks tähtis ka :)
Reedel rõõmsalt Tartusse tööle ja laupäeval Tallinnasse pidusse. Üks sõit siia-sinna tuleb, aga muidu olekski igav vist.
Okei praeguseks!
Olen vahepeal lihtsalt aja maha tsillinud, üks arvestus on tehtud ja üks eksam veel. Terve nädala võtsin hoogu, et alustada esseega, aga ei õnnestunud. Eks see on vist ikka nii, et kui teha on palju, siis lihtsalt teed ja kui vaja paar asja teha, siis ei saa kätte võetud seda :) Minu puhul on nii..
Leidsin ükspäev oma märkmiku.. või noh, teadsin koguaeg, kus ta on, aga nüüd oli seda ühel teisel otstarbel vaja. Seal märkmikus on paari aasta tagused kirjutised.. ja päris huvitav oli neid lugeda. Ma ei mäletanud muidugi pooli asju sellest, kuid mis eriti nunnu oli, oli luuletus, mille Edith mulle väidetavalt tol ajal tegi. Nii oli seal märkmikus kirjas. Olen ennegi siia talente välja toonud, ei saa sedagi toomata jätta. See oli omal ajal minu tuju tõstmiseks, ju olin nukker ..
Elas kord Marge,
keegi ei olnud temast targem,
ta on ilus, tark ja osav,
kunagi ta pole halav...
Ta armastab nalja ja naeru,
kunagi ta ei söö kaeru.
Sa teda tundma õppima vaevu,
siis tead, et näed sügavat kaevu! :D:D:D
keegi ei olnud temast targem,
ta on ilus, tark ja osav,
kunagi ta pole halav...
Ta armastab nalja ja naeru,
kunagi ta ei söö kaeru.
Sa teda tundma õppima vaevu,
siis tead, et näed sügavat kaevu! :D:D:D
By Edith
..oh, ma igatsen neid aegu, kui loengutes kihistasime ja lämbumiseni naersime :)
Mis siis veel?
Viisin elus läbi väikese muutuse ja loodan, et suudan oma muutust kauem kui paar nädalat järgida ka ;)
Hetkel ei ole mul üldse pühapäevahommikune tuju. Pea on mõtteid täis.. jah, kõigil on tegelikult selliseid hetki, kus tuleb kahelda, kas nii oli just kõige õigem. Teed mingi valiku ja siis pärast tekib kergem või mitte nii kergem tunne. Mina ei teagi, mis tunne mul on, aga siiani on läinud kõik nii, nagu minema peab.. usun seda ka edaspidi ja ütlen ikka, et ilmselt nii oligi vaja :)
Õhtul lähen teatrisse ja homme sõidan mitmeks mitmeks päevaks Tallinnasse.. eemale siit, kallite seltsi. Vahest on vaja tunda, et oled kellegi jaoks tähtis ka :)
Reedel rõõmsalt Tartusse tööle ja laupäeval Tallinnasse pidusse. Üks sõit siia-sinna tuleb, aga muidu olekski igav vist.
Okei praeguseks!
neljapäev, 3. jaanuar 2008
Kõik on uus....
....jaanuarikuus... haa, tegelt ei ole midagi. Aint aastanumber on uus.. kõik muu on ikka endine. Olen Tartus tagasi ja bäk in bisness.
Puhkust oli umbes-täpselt nädala jagu.. eks ma tassisin oma kooliasjad kõik ilusti kaasa Vändrasse. Lahti neid muidugi ei võtnud..
Sain puhata, sain ülearu süüa ja sebisin Vändra-Pärnu vahet. Jõulud olid rahulikud, aastavahetus ei olnud nii rahulik. Olime koos lemmikutega Pärnus, vahva oli.. ja kipad pildid on ka.
Mõtlesin siin ka ükspäev oma eelmise aasta peale, milline see oli.. päris aasta kokkuvõtet ma ehk ikkagi tegema ei hakka, aga natukene võiks tagasi vaadata küll.
Eelmine kevad jääb meile, ititüdrukutele, kõige rohkem meelde tarkvaraprojektiga. Ja no tõepoolest midagi muud sellest ajast ei meenugi, kõik keerleski vaid selle ümber :)
Bakalaureus sai läbi ja suvi möödus töötähe all. Lapsi ma ei sünnitanud, abieluranda ka ei seilanud... sügisel läksin taas kooli ja kõik läheb tasapisi edasi. Vahe on muidugi selles, et õpitav on nüüd palju rohkem mõnu pakkuvam ja meeldivam.. hea on teha midagi, mis meeldib. Eelmine aasta oli hea aasta, arvan ma. Tõususid ja mõõnasid on alati, kuid kokkuvõttes olen ma tegelikult ju õnnelik, seega pidi see olema hea aasta.
Uuelt aastalt ootan vaid seda, mida ise oma panusega olen ära teeninud. Kõige tähtsamad on pere, sõbrad ja et ikka tervis oleks korras. Kui sellega on hästi, siis ülejäänu on kõik saavutatav.
Esmaspäeval on esimene arvestus, võtan praegu vabalt, pühapäeval olen paanikas :) Jaanuar tundub tulevat rahulikum kuu. Teagi, kas veebruaris suudan end jälle piitsutama hakata.. eks see selgub siis veebruaris. Senikaua tuleb jaanuar maha tsillida.
Soovin teile selleks aastaks palju ilusaid hetki ja õnnestumisi. Et te ebaõnnestumistest õpiksite, selja sirgu ajaksite ja vapralt edasi rühiksite.
Hoiame ikka üksteist oma tegemistega kursis :)
Puhkust oli umbes-täpselt nädala jagu.. eks ma tassisin oma kooliasjad kõik ilusti kaasa Vändrasse. Lahti neid muidugi ei võtnud..
Sain puhata, sain ülearu süüa ja sebisin Vändra-Pärnu vahet. Jõulud olid rahulikud, aastavahetus ei olnud nii rahulik. Olime koos lemmikutega Pärnus, vahva oli.. ja kipad pildid on ka.
Mõtlesin siin ka ükspäev oma eelmise aasta peale, milline see oli.. päris aasta kokkuvõtet ma ehk ikkagi tegema ei hakka, aga natukene võiks tagasi vaadata küll.
Eelmine kevad jääb meile, ititüdrukutele, kõige rohkem meelde tarkvaraprojektiga. Ja no tõepoolest midagi muud sellest ajast ei meenugi, kõik keerleski vaid selle ümber :)
Bakalaureus sai läbi ja suvi möödus töötähe all. Lapsi ma ei sünnitanud, abieluranda ka ei seilanud... sügisel läksin taas kooli ja kõik läheb tasapisi edasi. Vahe on muidugi selles, et õpitav on nüüd palju rohkem mõnu pakkuvam ja meeldivam.. hea on teha midagi, mis meeldib. Eelmine aasta oli hea aasta, arvan ma. Tõususid ja mõõnasid on alati, kuid kokkuvõttes olen ma tegelikult ju õnnelik, seega pidi see olema hea aasta.
Uuelt aastalt ootan vaid seda, mida ise oma panusega olen ära teeninud. Kõige tähtsamad on pere, sõbrad ja et ikka tervis oleks korras. Kui sellega on hästi, siis ülejäänu on kõik saavutatav.
Esmaspäeval on esimene arvestus, võtan praegu vabalt, pühapäeval olen paanikas :) Jaanuar tundub tulevat rahulikum kuu. Teagi, kas veebruaris suudan end jälle piitsutama hakata.. eks see selgub siis veebruaris. Senikaua tuleb jaanuar maha tsillida.
Soovin teile selleks aastaks palju ilusaid hetki ja õnnestumisi. Et te ebaõnnestumistest õpiksite, selja sirgu ajaksite ja vapralt edasi rühiksite.
Hoiame ikka üksteist oma tegemistega kursis :)
Tellimine:
Postitused (Atom)