Bäk ögen

Ei ole mingi ime, et aeg on imekiirelt möödunud ja mina pole saanud mahti oma tegemistest kirjutada.
Mis ma olen vahepeal välja mõelnud, on see, et tegelikult lähevad asjad lõpuks ikka nii, nagu on ette nähtud ja kõik, mis teed (hea või halb), tuleb endale tagasi. Haa, aga see pole ka mingi uudis, eksole.

Jälle on mul üks tore uudis, et egas ma polegi midagi pöörast korda saatnud. Teen tasapisi oma kooliasju, millele mõtlemine tuletab mulle meelde, et järgmine nädal saab olema .. ohhh.. kui jube :D Ma ei teagi, kuidas läks küll nii, et ma olen nii palju tööl ja mul on nii paljud tähtajad ja KT ja asjad.. aga tegelt, ma ootan päris huviga, mis saama hakkab :) Saan tehtud või ei saa? Näeme..

Eile käisin pealinnas ja veendusin taaskord, et minule see linn ei meeldi ning elada ma seal küll ei tahaks. Eks kõigega harjub, aga ega mul ei ole väga põhjust sellega harjuda ka. Ah et mis pealinnas? Müügikoolitus oli tublidel Tavidi töötajatel.. sellest ma küll muljetama ei hakka, aga sain teada, et Karupoeg Puhhi tegelastest olen mina kõige Notsum :)
Kolmest oli meie koolitus läbi ja siis hängisin linnapeal, kuni töömehed töölt koju said.. jubeväsitav oli terve see päev.

Tänane hommik algas taaskord jubevara. Sander, tubli poiss, toimetas mind kenasti rongi peale ja nüüd olen tagasi Tartus. Muuseas.. pean selle ka ära mainima, et tegelikult on II klassis vist palju parem sõita kui äriklassis. Tulin seekord äriklassiga ja pidin terve tee vältima silmsidet enda vastas istuva mehega, kes arvas, et ta on ilmselt maailma kõige ärimehelikum üldse. Naine kudus tal terve tee.. enne muidugi pirtsutas, et oleks võinud vabalt teises klassis sõita, liiga palju rahvast olevat.. ja üleüldse.. minu meelest oleks nad tõesti võinud teises vagunis sõita (juba teist korda täna ma mõtlen, et olen õel??). Mitme sõnaga, polnud just kõige meeldivam sõit ja teenindus :)
Ah no mis pirtsutaja ma nüüd siis olen, onju. Tegelt on mul üsna ükskõik sellest, mulle meeldib, et ma viimasel ajal suudan paljude asjade suhtes nii mõelda. Ehk siis nende asjade, mis mulle korda ei tohiks minna...

Sain teada huvitavaid fakte inimeste kohta.. ei oskagi kommenteerida. Ma ootan põnevusega, mis on selle kõige lõpptulemus ja miks ma peaksingi toppima oma nina silmakirjalike inimeste ellu.

Vahva, et sai Annikest jälle näha.. naistejutte me muidugi puhuda ei saanud, sest mehed kuulasid pealt, kuid ehk saab seda teha veel enne aasta lõppu. Polegi ju enam palju jäänud seda semestriaega.. kaks nädalakest ja siis jalad seinale :)

Ma muidugi loodan, et jõuan enne seda veel siia ka. Nüüd aga olen rammunaine ja lähen puid tooma. Siis tuli ahju ja nina kooliasjadesse. Mõnna ju...