Mõtlesin küll, et lähen kohe tuttu, kui Tartusse jõuan, aga näpistasin ikkagi oma uneaega, et vabad päevad kokku võtta. Vabad päevad lähevad alati nii kiiresti ja tegelt ei ole üldse indu juba jälle tööle minna. Samas nüüd on kaks tööpäeva ja siis jälle kaks vaba vahele..
2-3. august olid Vändras Vändra päevad ja ühtlasi oli 3-4. august VG 85-s juubel ja vilistlaste kokkutulek. See tähendas aga seda, et üle pika aja sai näha neid, keda näinud ei olnud, ja kuulda neist, kellest kuulda ei olnud vahepeal. Kõik on igal pool linnades laiali ja klassijuhataja tundi jõudis meist vaid väike osa. Naljakas on see, et kaua ei olnud küll näinud, aga midagi väga muljetada ka ei olnud, sest jooksvalt ikka oli kuulda, kuidas kellelgi läheb. Meenutasime vaid vanu aegu ja sõime kommi.
On nii hea teada, et kõigil ikka hästi läheb ja vahva oli tähistaeva all istuda ja naljatada... nagu ei olekski kolme aastat vahepeal. Kõik on ikka endised :)
Need üritused olidki põhilised vaba aja sisustajad. Jõudsin käia ka Pärnus poodides ja niisama kodus olla. Ühe pluusiga jätsin ka hüvasti, sest mu väike nummu otsustas kättemaksuks selle eest, et teda üksi jäeti, närida pluusile kõhu peale suure suure augu. Huvitav jah, et ta ainult minu ja vanaisa asju närib. Vanaisal on kaks paari pükse õhuauke täis. Nüüd tõstab vanaema kõik asjad võimalikult kõrgele. Eks see vist nii ole, et neid, keda ta kõige rohkem hoiab, ei taha ta lasta enda juurest ka minema ja jonni märgiks teeb siis pahandust. Kusjuures ise poeb pärast peitu ja saab aru küll, et lollusi tegi. :)
Ja massaaži sain lõpuks ometi, millest selgus, et tegelt peaks käima iga kuu vähemalt korra massööri juures. Leiaks Tartust mingi normaalse, siis vist isegi käiks. Aga enne tuleb üks asi korda ajada, mille puhul massaaži üldse teha ei tohigi :(
Rohkem põnevat ei meenugi. Eks kui meenub, lisan millalgi hiljem. Nüüd on tööinimestel küll uneaeg!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar