Lõpuks ometi..
Kõik vabad päevad on läinud millegi muu jaoks kaotsi ja nüüd siis tekkis kaks sellist päeva, kui saan olla omaette.
Tänane päev möödus meie häärberit koristades. Uskumatu ikka, kuidas me niimoodi siin elame.. ma ei hakka parem täpsemalt kirjeldama, mis siin kõik vaja teha oli. Jäägu parem ikka hea mulje meist :)
Olen päris uhke enda üle, et suutsin ühiskoridori puhtaks teha. See oli minu jaoks paras hirmufaktor, sest kõik kohad olid suuri võrke täis ja ilmselt ka ämblikke. Higistasin, mis ma higistasin seal, aga puhtaks ma kõik sain. Proovisin mitte süveneda võrkude sisusse, vaid hävitasin neid kiirelt ja tegin sama ruttu ka minekut sealt. Nüüd vähemalt ei arva altnaabrid, et meie koridori ei koristagi... ma loodan, et nad millalgi ikka tulevad koju ja näevad ka seda.
Päris hea on olla nüüd, kui kõik on korras. Võtsin aega teha ka korralikke iluprotseduure, sest viimasel ajal ei ole viitsinud üldse pingutada selle nimel. Värske ja mõnus on.
Hetkel olen dilemma ees ega suuda otsustada, kas avada vein, mis mind kapi peal ootab, või mitte. Alkohooliku esimene tunnus pidavat olema üksijoomine.. aga üks kord, ma arvan, seda väidet ei kinnita. Ilmselt ma ikkagi teen selle veiniga veel täna tutvust.
Poodi ma kahjuks ei jõudnudki. Mõtlesin minna oma kinkekaarti kulutama, kuid ei arvanud, et koristamise peale nii palju aega kulub. Võtan selle käigu ette siis ilmselt homme. Vähemalt loodan..
Ja taaskord on pea igasugu mõtteid täis.. ka mõtteid, mida seal olla ei tohiks võib-olla. Selle kallal peab töötama..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar