Paar kuud on möödunud nagu naksti ja üht-teist on vahepeal muutunud. Mõtlesin, et tulen annan natukene aru ka :)
Kõige suurem muutus meie elus on kindlasti see, et 14. mail ööbisime esimese öö meie oma päris kodus. Nüüd oleme siin juba mõnusalt sisse elanud ja hakkan rahu-vaikusega harjuma. Siin on elu nagu maal.. linnud laulavad, vihmaga on väljas värske metsa lõhn, ümberringi on vaikus ja rohelus. Enne, kui siia elamurajoon tehti, oli siin mets ja sellest ka see metsahõng. Muidugi tänu sellele on siin ka liiga palju minu jaoks neid putukaid-mutukaid, aga kannatan ära :)
Üks õhtu käisin jalutamas ja kaks kitse kappas üle aasa.. no mida veel tahta, eksole. Vaikselt kõpitseda on meil siin palju, aga oma pesa on ikka oma pesa. Meile võib vabalt külla ka tulla.
Kooliga on asjalood nii et vaikselt tegelen otsade kokku tõmbamisega. Millalgi suvel õnnestub ehk lõputöö ära kaitsta, praegu teen neegritööd, millalgi hakkan kirjutama ka.
Vahepeal said Annist-Sandrist lapsevanemad ja loodetavasti lähiajal õnnestub pisike oma silmaga üle vaadata. Muidu ükskord ta ei olegi enam nii pisike :) Ümberringi on sõbrannadel titebuum lahti läinud.. Vahepeal toimunud Maidu juubelipidustustel oli rasedaid kohal kogunisti kolm. Iseenesest on see hästi vahva ja mul on sõprade üle ainult hea meel.
Meie laps ikka kasvab ja teeb oma naljakaid tegusid. Viimase aja eluke ongi veerenud kolimishõngus (ja eeltöödes selleks), lõputöö hõngus, lapse kasvatamise hõngus (nagu juba viimane 1+ aastat) ja muud väga ei olegi. Juunis algab Maidul puhkus ja juulis tulevad minu vanemad puhkusele.
Siis ehk sõidame maale ja puha.. Mis jaanide ajal saab, ei kujuta ette praegu.
Ongi vist lühike ülevaade vahepeal toimunust. Eks kui mu elus mingeid suuri muutusi toimub, tulen jälle tagasi. Lugemisteni!
