Vändra time

Olen mõnda aega siit eemal olnud, põhjuseks bakatöömaraton. Õnneks või kahjuks on see nüüd läbi ja ausalt, kaitsma ma küll ei taha minna :(
Põhjus, miks ma täna sissekande teen, seisneb selles, et homme sõidan ma Vändrasse ja olen seal nädala lõpuni. Siis ei kirjuta ma siia niikuinii midagi ja et liiga pikk vahe sisse ei tuleks, kirjutangi nüüd.
Kohutav ikka, kui palav praegu on. Meil ei ole toas ka üldse õhku.. ja minul paneb selline asi pea valutama. Pigem ma vist külmetaks teki sees kui piinlen palavuses. Soe oleks hea, kuum on paha.
Ma ei ole oma Missykest nüüd nii kaua aega näinud, hea on kohe minna tema juurde. Ma ei ole üldse koduseid teab mis ajast näinud.. mõnna tunne on sees homse ees :) Üks asi, mis natuke ilusat olekut rikub, on teadmine, et esmaspäeval eksam vaja teha on.. kuigi ma olen juba mõelnud, et isegi, kui ma sealt läbi kukun, üritan ma õppejõudu mõjutada mulle vähemalt E-d panema. Samas me peame töö peale kirjutama KIIRE, kuna me oleme Lõpetajad ja meie tööd on kõige tähtsamad.. seega ma loodan, et tal ei ole südant meile F-i kirjutada töö peale. (lootus oli see lollide värk jah :D) Ja see on see hetk, kui ma kadestan neid, kellel kõik asjad tehtud on..

Ega mul midagi asjalikku öelda ei ole rohkem. Ma loodan, et meie kullakesed, kes bakatöid tegid, need ilusti esitatud saavad ja kui me varem ei kohtu, siis Matukese sünnipäeval ikka :)

Senikaua igatsegem üksteist.. kih

Tegemised

Kes veel ei tea, siis neile teadmiseks, et TÜ Matemaatika-informaatikateaduskonnas ei saa mitte ainult dekanaadist sõimata, vaid teistest tähtsatest ruumidest ka.. Huvitav, mis meie teaduskonna tädid nii kurjaks ja tusaseks teeb? Kas ei ole toolid piisavalt mugavad.. on toit liiga soolane.. riided pigistavad.. ?? ma ei kujuta väga ettegi. Kui kellelgi on mõni idee, andke teada, siis ma võib-olla mõistaks neid paremini. Aga mis siis täna juhtus?
Juba mitu päeva plaanisime külastada meie sekretääääri ruumi ja täna Marbsiga sinna ka läksime. Meil ju programmeerimiskeelte eksam 4. juuni ja tahtsime veenduda, et ikka kaitsta saame ning ehk ka öelda, millal kaitsta tahaksime. Aga kus sa sellega.. ma alustasin enda arust küll väga armsalt tädiga suhtlemist ja seletasin, mis meil mureks, aga oh, kus tädi sattus hoogu selle peale.. Ühesõnaga oleme me süüdi, et meil polnud aega eksamit varem ära teha ja hõõruti meile nina alla seda, mida niikuinii juba teame ning lisaks veel üritas ta meid end süüdi tundma panna selles, et õppejõud peab tööd sama päeva õhtuks ära parandama. Mul on hea meel selle üle, et tädi sai oma päeva meie peale lõugamisega ilusaks teha ja kusjuures ma ei tunne mingit süüd, et 4-5 tööd tuleb õppejõul eksamipäeva õhtuks ära parandada.. mis peamine, tädil oli hea ja meil oli ükskõik :)

Kolmapäev oli ju klubipäev. Ma ei olnud nii ammu klubitamas käinud ja seega olin unustanud selle "klubitüdruku" endas sootuks. Aga kuna teised Tavidi tibid Tartust ikkagi minna tahtsid, siis oleks minul olnud väga mitteilus hakata ainsana blokkima.
Eelnevalt sõime restoranis kõhud täis ja tegelt oli meil ju plaan Maasikasse minna, aga keegi polnud viitsinud eelnevalt välja uurida, kas Maasikas ka lahti on. Ei olnud muidugi!
Seetõttu mõtlesime läbi käia kõik teised klubid. Alustasime Pattayast, kus me peaaegu ainsad olime, jõime seal koksid ja siis edasi Illusiooni. Illusioon ka kinni.. mida asja. Ainus päev, kui me tahame välja minna, ei saagi me sinna, kuhu tahame. Me ei heitnud muidugi meelt, uued tuurid sisse ja Atlantisesse. Seal oli eile minu meelest äärmiselt nõme muusika ja jõime sealgi vaid ühed koksid ja edasi klubi Tallinna. Ja siis oli juba õige hetk, kui minul oli vaja blokkima hakata :P Sest tegelt ka, see retro pidu ja suitsuhais ei tõmmanud mind eile üldse.. ja enam ju tasuta sisse ka ei saanud. Minu blokk ei leidnud õigustust ja jõudsime ikkagi ka viimasesse klubisse. Seal tegime paar tantsu ja varsti olin kodus voodis. Tegelt oli vahva, oli see ju meie ühine firmaüritus Tartu filiaalis ja kindlasti jõuame ka Maasika ja Illuka üle vaadata :)

Täna ma olen jälle tubli koolilaps ja teen koolitööd... nagu ikka :)

Natsa jah

Mõtlesin küll, et ei hakka täna siin midagi pajatama, aga valesti mõtlesin.. pajataks ikka. Terve nädalavahetuse olin ma tööl ilmselt viimati eelmisel suvel. Pühapäeval pole ma ammu tööl olnud, aga tegelt oli meil täna Laglega päris vahva. Ma küll jutustasin vist isegi pool tundi (mis tegelt on ikka pikk aeg) trepi peal Tõnni ja Etsuga, kuid natuke pugemise mõttes ja oma pattude leevendamiseks tegin Laglele ka jäätise välja (teate küll, see hea ja suur, mida Tavidi kõrval müüakse suvel :P). Pidi ta ju päris kaua seal üksi istuma.. Rahvast oli õnneks suht vähe ja mulle isegi meeldis täna tööl. Laglega on meil alati susserdamist ka.. sellest vist ilmselt lähemalt rääkida oleks ebasobiv, aga noh, vähemalt teate, et meil oli põnev! heh :) Ja täna oli kuidagi eriti hea inimeste vastu hea olla ..

Aa ja selline vahva lugu juhtus ka täna. Lisaks telleritööle peame me seal ju telefoni ka vastu võtma ja tavaliselt ikka helistatakse asja pärast (nojah, on küsitud ka, miks TV 3 ei näita.. aga see selleks), kuid täna helistas üks ema, kes ütles, et tal peaks laps raha vahetama tulema ning kas me saaksime talle edasi öelda, et ema palus poest Meelise leiba tuua. Ema ei olnud küll kindel, ega laps juba meie juures käinud polnud, kuid andis selged kirjeldused ja mõni hetk hiljem, nagu nõiaväel, täpselt kirjeldustele vastav neiu meid ka külastas. Andsin muidugi ema teated ilusti edasi, tüdruk kohkus veidike, kuid ilmselt ta selle leiva ikka emale koju viis :) Vot mida kõike meie töö sisaldab..

Eilne tööpäev oli, nagu laupäevad ikka, seekord oli vähemalt eurot ja seetõttu ka natukene tööd :) Mis ma töölt kaasa sain, oli peavalu, mis minuga koos uinus.
Anni vaeseke mässas oma bakatööga siin poole ööni, aga ma olin mõttes temaga..
Minul läheb homsest bakatöömaraton lahti ja ma loodan, et jõuan selle ka lõpuni joosta.

Just nats aega tagasi külastasin jälle Tähtvere linnaosa, sest reedel toodud õpik tuli sinna ka tagastada. Ma ei tea, kunagi ma olin ikka julge tüdruk, aga nüüd on päris kõhe õhtuti üksi vaiksetel tänavatel käia. Võib-olla on asi selles, et Vändras midagi väga karta polnud.. siin aga on ju igasugu jorsse. Õnneks (ptüi-ptüi-ptüi) jõudsin ilusti kohale ja ilusti koju, ei eksinud ära ega sattunud ka bandiitide küüsi.

Täna tahaks veel kullaraamatu lõpuni lugeda ja siis tuttu jääda :) mmm

Midagi teistsugust

Teate, elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, üks nael aia külge lüüa.
Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda.
Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmsat sõnumit teatama. Isa soovitas pojal aiapostidelt välja tõmmata üks nael päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud.
Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial polnud järel enam ühtegi naela. Isa järgnes pojale aiani ja ütles: Poeg, Sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd seda aeda ja sealolevaid auke. Aed ei ole samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. Sa võid küll andeks paluda, ükskõik, kui mitu korda, kuid see haav on ja jääb. Verbaalne solvang on sama valus kui füüsiline.
Sõbrad on haruldased kalliskivid. Nad ajavad Su naerma ja on Sulle toeks. Nad on valmis Sind ära kuulama, kui Sa neid vajad, nad toetavad Sind ja avavad Sulle oma südame :)

Paneb mõtlema...

R nagu Reede

Täna on olnud suhteliselt tegus päev. Juba hommikul tõttasin Liivi tänavale oma bakatöö juhendajaga kohtuma, kes seekord mind natukene innustama pidi. Ütlesin kohe ausalt välja, et mul on masendus ja ma vajan mingit innustust. Nii ta siis üritas anda endast parima, veenmaks mind, et ma ajan ikka õiget asja :) Ilmselt mõjus, sest kella kaheks suutsin end raamatukogus sisse seada ja unustasin ennast sinna kella seitsmeni. See on ikka väga õige, et seal on võimalik ka midagi ära teha. Ma kusjuures arvasin koguaeg, et seal on minu jaoks liiga uimane õhkkond ja uni tuleks peale, kuid ei, seal ma suutsin isegi üht-teist kirja panna. Lähen kindlasti veel :)

Päeval küsis üks vene onu mu käest, kus asub Kitsas tänav ja kujutate ette, ma ei osanud teda juhatada vene keeles. Sõnad ei tulnud meelde, kuigi töö juures ju pidevalt vene keelt vaja on.. Ma usun, et sellegipoolest sai ta aru, kuhu ma teda käte ja pooliku vene keele abil saata üritasin ;) Kurb muidugi, et mittevajalikud sõnad ununema hakkavad.

Õhtul tegin asja Tähtvere linnaossa, sest üks matemaatika õpik ootas mind seal. Ühendasin jooksuplaanid ja raamatutoomisplaanid, aga lõppes see sellega, et ma seiklesin kuskil .. kuskil seal. Tahtsin tegelikult näha, kuidas ma saan sealt otse kesklinna, aga keerasin vist valest kohast ära ja enam ma aru ei saanud, kus olen. Mööda Veski tänavat jõudsin tuttavasse kohta ja õnneks ka koju lõpuks.

Minu nädalavahetus kulgeb töises meeleolus, sest üle pika aja pean jälle Rüütli tänavale minema.. läheks seal kõik vähemalt hästi :)

Niisama...

Täna ma leidsin taaskord tee siia blogisse. Polnud nagu midagi vahepeal kirjutada ja mis seda niisama mula ikka ajada :)
Kes kursis on, see teab, et täna oli meil Tarkvaraprojektis lõpuks esitlus. Detailidesse ma laskuma ei hakka, sest niikuinii oli teada, et meil üldse ei vea ja äpardused on meie sõbrad. Seegi oli väga normaalne, et enne esitlust midagi katki läheb. Õnneks olid teised rühmad leplikud ja me saime oma ettekande viimastena tehtud, selleks ajaks oli meil suurem paanika ka möödas.
Ma ei oskagi öelda, mis tunne mul selle ainega seoses on.. enam midagi teha ei saa, nüüd on vaid punktid tulemas. Läbi tahaks muidugi saada, sest piinasid on selleks liiga palju juba olnud, kuid ei teagi, kui kurb ma oleksin, kui läbi ei saa. Lihtsalt liiga palju elektrit on selle ainega seoses meievahelises suhtluses olnud ja välja on öeldud igasugu sapiseid märkusi, mida oleks võinud ütlemata jätta. Seetõttu ma pettusin selle aine raames paaris inimeses tõsiselt. Kas see kõik oli seda väärt, ma ei teagi, aga mul on hea meel, et see lõpuks läbi saab.

Mis ma olen viimasel ajal eriti hästi märganud, on see, et aeg lendab ikka tohutu kiirusega. Ma kirjutaks oma bakatööst ka, aga ma meelega ei tee seda, sest ma ei taha üldse sellel teemal mitte midagi enam rääkida. Siis tuleb masendus ja mis kõik hädad. Vaatame ja ootame :)
Täna on nii ilus ilm, kahju on toas vedeleda. Eile suutsin end üle pika aja jälle spordi sõbraks teha, säiliks see sõprus nüüd mõnda aega, oleks nunnu.

Ahjaa, ja ma olen nüüd ametlikult Tiibeti piimaseene kasvataja. Kes teab, mis see on, see teab ja kes ei tea, see lugegu netist :) Lähemalt ma oma kasvatustegevusest rääkima ei hakkakski, kui tulemusi näha on, siis võib-olla jagan teiega ka.
Ma paneks siia lõppu ühe hea ütluse, aga mitte ühtegi ei tule pähe, vaimuvaesus on vist peal.

Aga olge teineteise vastu sallivamad, nii on lihtsam ;)

Urrrauh

Ma tahaks praegu plahvatada, siis mind oleks mitu tükki ja iga tükk saaks oma asja ajada. Deem küll, pidin ma hõiskama, et nädalavahetus oli normaalne.. kui keegi oleks mulle öelnud, et see toob kaasa nii nõmeda nädala alguse, siis ma oleks vakka olnud, tegelt ka!

Ma nägin terve öö mingeid haigeid unenägusid, hommikuni välja, kuni Mann helistas ja mulle "häid" uudiseid teatas. Elasime rõõmsalt omas mullis teadmisega, et TVP ettekanne on alles 24. mai, kõigi eelduste kohaselt oleks see seda võinud ollagi, sest me oleme ju Mööblifurnituur, M täht, mitte kõige tähestiku alguses.. aga võta näpust, otsustati teistpidi.
Kui ma olin selle teadmisega juba leppinud, end voodist välja ajanud, avastasin, et vett ei ole ;O .. mitte tilkagi ei tulnud kraanist. Õnneks oli keegi tubli inimene jätnud eviani mulle natukene, hammaste pesuks piisas. Käisime linnas söömas, ostsin bussipileti ja ronisin ühese bussi peale.
Oh seda õnne, bussijuhi sõbranje oli ka bussi peal ja siis nemad seal kudrutasid, kusjuures onu bussijuht pidi koguaeg sõbranjet piiluma ja kätega vehkima.. ma usun, et te ei arva, et buss sellele vaatamata otse sõitis, ei sõitnud noh! Korraks ma mõtlesin, et jõuaks elusalt Tartu, oleks hää..

Kuna Krista koostab hoolega juunikuu töögraafikut, peab ta päris hästi pead murdma, et kõigi päevad klappima saada. Me ju Laglega oma lõpetamisega ametis ja ei sobi meile üks ega teine päev. Tartus saingi uued "rõõmsad" uudised.. pole mul siin valida midagi. Juunikuu tuleb tappev :S Ja nüüd ma siis kaalungi puhkuse võtmist. Lähen ja uurin asja.. aga no kui üks asi kisub võssa, siis peab ju terve päev võssa minema. Ma nii loodan, et see on vaid roostes esmaspäev, mis nädala käima lükkab.. ja ülejäänu läheb libedalt..

PS. korstnapühkija viskas kiviga vastu akent, aga ma ei lasegi teda vist sisse.. läheb juba minema ka teine. Oh, ma olen vist the bad guy..

Nädalavahetus

Reedepäev

Teadsin juba ette, et reede on see tore päev, kui ma Tartust ära sõidan ja siis on alati varem juba natukene ärevus sees, teate küll seda tunnet. Kuna viimased päevad on suhteliselt samatoonilised olnud, siis ootasin ma ausalt öeldes seda nädalavahetust väga. Gert pidi mind alles õhtul peale kuut peale korjama ja seetõttu olid mul suured plaanid seoses bakatööga... siiski siiski, taaskord pidin ma endas pettuma. Ma tõesti ei tea, mis saab, kui ma end käsile ei võta. Minu reede kulges suhteliselt sättimise hõngus, kuid kuna ma olen kiiremat sorti sättija, siis olin omadega üsna varakult juba valmis. Et oma süümepiinasid natukenegi vähendada, võtsin kõik vajaliku ka bakatöö teostamiseks lahti ja hoplaa, kirjutasin isegi kolm rida sinna :) Siis tuli tüdimus ja läksin sujuvalt üle programmeerimiskeelte õpiku lugemisele.. huvitav, miks küll hakkab mul alati pea valutama, kui ma olen sellesse raamatusse süvenenud. Lõpetasin ka selle tegevuse ja meeldivaks üllatuseks oligi kell juba kuus.

Pärnusse sõit oli vahva.. auto oli rahvast täis ja siis on alati see võimalus, et keegi teine ikka räägib ja mina sain vagusi istuda.. nii mulle tegelt meeldibki vahest :)


Laupäev - Pärnupäev

Laupäeva veetsin maal - Kõlvardi oli selle koha nimi muideks. Ma olen tegelt looduselaps ja teate, kuidas mulle meeldib see lõhn, mis metsas on (ma ei pea silmas loomade lõhna, eks) Alati, kui ma seal maal käin, siis ma hingan teadlikult hästi palju just sedasama puhast ja värsket õhku, et siis see Tartu tolmus välja hingata. Ukerdasin isegi natukene metsas, aga ma pelgan seal olekut nende puukide pärast, ma ei teagi, minu jaoks on need väga tobedad putukad.. kusjuures, seekord ma mõtlesin, et kui ma väike olin, siis küll ei olnud neid minu meelest nii palju.. nüüd ei saa metsa minnagi ilma, et mõni tagumiku külge ei roniks :(

Ma jäin oma laupäevaga väga rahule, sest sain teha asju, mida ei ole nii ammu saanud teha või veel parem, mida ma ei ole kunagi teinudki.. olin nimelt puulõhkumismasinatüdruk ;) .. poiskad tegid mustema töö ise :P
Õhtul vedasin nad vägisi välja, et järgmiseks päevaks emale lilled olemas oleks. Nii ju peabki.

Ahjaa, laupäev oli ju Euroka päev. Seda ma lõpuni vaadata ei jõudnudki, polnud väga motivatsiooni ja tegelt olin ma ju tubli töölaps olnud, kes õhtuks läbi nagu ... (mai tea, mõelge ise, mis). Aga ma olin rahul!


Pühapäev - Emadepäev

Ma oleks tegelt hea meelega pool päeva maganud, aga seekord ei lastud. Ärkasin ikkagi rõõmsalt, andsime teistele emmedele lilled ja sõitsime jälle Kõlvardile :) Taaskord sain olla puulõhkumismasina- ja puuladumistüdruk. Mind ilmselt usaldatakse :P Ja siis veel, mulle meeldivad väiksed koerad, kes maal on (neid on seal kaks). Nad ronivad nii rõõmsalt sülle.. ja kõik oleks vahva, kui neil neid puuke küljes poleks. Aga ma lubasin neid sellele vaatamata endale sülle, pärast otsisin põhjalikult, ega nad oma varandust minu külge ei poetanud :) Mis on paha, on see, et suurel koeral vist jooksuaeg on ja see kuidagi nii kuri ja rahutu oli. Ega see metsas elava koera elu vist selle koha pealt kerge ole..
Ja muideks, ma nägin kooreüraskit esimest korda elus.. uskumatu!

Oma emmele lille anda ei saanudki :( Musitasin teda telefonitsi vaid ja viisin selle asemel Vändrasse vanaemale lille.. tal ju ka kurb seal meieta.
Oh, arvake, kes ka pöördesse läks.. minu väike tibumuna ju :) Oi, kuidas ma teda tegelt igatsen. Ta ajab endiselt karva ja on hullumeelne, kui keegi tuleb, kuid siiski on ta nii armas ja annab mulle alati ka musi. Nüüd pean ikka mai lõpuni vastu, ma usun :)

Esmaspäeval põrutan Tartusse tagasi, sest kohustused kutsuvad. Oeh, kuidas ma seda ei tahaks. Aga seal on vahvad kursakad, keda jälle siin igatsema hakata. Tegelt ma olen oma nädalavahetusega üle pika aja rahul.. kui kohustused välja jätta ;) Vahvat algavat nädalat!

Vaikne

Mul on nii jubedad süümekad, et ma olen oma teise kaaslase, bakatöö, nii unarusse jätnud. Päev otsa mõtlesin ta peale, kuid tegelema temaga ei hakanud. Kui vaid piisaks lihtsalt mõtlemisest, et asjad tehtud saaks.. ma loodan, et ta andestab mulle ja mind lõpuks alt ei vea sellepärast.

Uimane päev oli, peeglisse ka väga vaadata ei taha enam, sest magamatus vaatab suure irvega sealt vastu.. mina talle aga naeratada ei tahaks. Ja süüa meil ka siin Anniga pole, sest kumbki täna nina välja ei pistnud, et poodi minna. Täna on telekast niiii palju vaadata ja meil pole mitte mingit head näksi.
Päris tühi päev ikkagi, mitte midagi ei ole :) Kuid nagu meil Anniga ikka, häid ideid leidub - nii me siis vaaritasime kokku olemasolevast omale õhtusöögi ja loodetavasti hävitame viimsedki varud, et siis suure innuga dieeti pidama hakata ning pekid suveunne saata.

Täna ma mõtlesin (valetan, tegelt olen palju mõelnud) suve peale, päris kurb ikka, et need meil Anniga viimased kuud kooselu on.. lisaks sellele suurele murele, mis ma suvel selle korteriga teen, on ju ikkagi nii kahju, et enam hommikuti ei saa muljetada, mida kumbki öösel soninud on. Kes ämblikega võitleb, kui teda enam minuga siin pole :( Ja üldsegi.. me oleme ju koguaeg koos olnud, kurb on oma teed minna.

Tegelt ei tohi ju mõelda kurbadele asjadele, sest siis need ongi olemas. Ilusat on tegelt palju.. ja täna on ju eurovisoon ja puha, vaadakem siis seda :P (mulle päris meeldib, kuidas ma ennast innustada suudan)

Öökullid..

Täiesti lõpp.. mul pole vist terve elu jooksul nii palju närvirakke ära surnud kui täna öösel. Ikka ja jälle ma kirun seda ainet Tarkvaraprojekt. Ei ole lihtsalt võimalik, et üks aine nõuab terve ülikooliaja jooksul ühel semestril nii palju sinu elust. Ma pole vist kunagi nii palju ropendanud ka kui viimased päevad.

Möödus siis järjekordne öö meie lemmikaine seltsis. Lõpuks saime oma tulemid saadetud, aga lihtsalt uskumatu, milline sebimine meil siin oli. Teada fakt, et viimasel hetkel avastatakse, et oi see nupp ei tööta ja need asjad kahe silma vahele jäänud.. ja närvelda ja närvelda. Ja kõik see mille nimel? Kui me nüüd ikkagi pooled punktid oma hilinemise pärast kaotame ja sellest ainest läbi kukume, siis .. ma ei hakkagi parem midagi lubama. Ootame ja vaatame, mis meid tabama hakkab. Võiks ju natukenegi meid hoida, siiski ainuke tüdrukute rühm .. ja nii vapralt lõpuni punnitanud, aga no mis seal ikka, tulge ühte seminari ja mõistate, miks selles aines halastust loota pole.

Ma võin siin ju end pooleks mõelda, mis oleks nii ja naa, aga ühte ma ütlen, see pole normaalne, mis meiega viimased päevad on toimunud. Teie ärkate, mina lähen tuttu nüüd. Jumal tänatud, et mul tööpäevi praegu pole. Lähen vaatan rõõmsalt, mis päevane uni toob ja siis uus lemmikkaaslane bakatöö.. elu on ikka nii ilus praegu :) Selle mõttega ma uinungi..

Algus tehtud

Oeh, iga algus on mingi hetkeni raske. Kuidas ma kogusin end, et lõpuks võtta käsile ja see blogi avada. Mõtteid on peas viimasel ajal kuidagi palju ja mulle tegelt jubedalt meeldib käia lugemas, mida teised kirjutavad.. nii tuligi idee ka oma roosa maailm avada :) Eks näis, mis siia kirja saab, enne tuleb siin väike tundmaõppimisavastamistiir teha ja siis vaatab edasi.. miuh