Oh hissus küll, kui kaua ma pole siia kirjutanud. Olen vahepeal üsna tegusaks saanud ja pole üldse mahti kirjatükke vorpida.
Mis siis toimunud on.. enam ei mäletagi, vanadus noh! Vanemaks sain. See juhtus.
Üldiselt veereb meie eluke siin tasapisi. Teeme ettevalmistusi uue kodu soetamiseks, päris oma kodu jaoks.
Miia muudkui kasvab, vaikselt mekib juba kartulit ja varsti lisandub aina rohkem suurte inimeste toitu. Tirts on meil igavesti tragi, praegu on ta 5,5-kuune.. aeg ikka lendab küll. Hullab mööda tuba ringi ja minu päev möödub suuresti tema tõstmisega pahanduspaikadest eemale.
Jalutamas käime päris palju ja täna alustasime ujumisega. 30-kraadine basseinivesi oli 35-kraadise vannivee kõrval üsna šokk tema jaoks.. alalõug hakkas päris värisema :). Õnneks ta kisa ei teinud ja ehk järgmine kord on ta veega ka rohkem harjunud.
Aega on palju mööda läinud ja minul ei ole teile mitte midagi põrutavat rääkida. Muutusi tekitab ainult väike Miia, kes koguaeg uusi asju õpib. Mina istun ikka oma üleliigsete kilode otsas ja unistan ajast, kui mahtusin oma vanade riiete sisse.
Ei, aga ma kavatsen sinna kunagi veel mahtuda :P
Põhimõtteliselt tegin ma selle postituse vist selleks, et oleks midagi tehtud, sest nagu näha, ei sisalda see suurt midagi. Andeksi.. ma üritan meelde jätta kõik põnevad vahejuhtumised ja järgmine kord pikemalt kirjutada.
Seniks kirjutage teie, et mul oleks, mida lugeda.
Aitäh!
