Esmaspäeval olin magamata, väsinud, aga rahul. Rahul, sest ei juhtu just tihti, et kaks minu lemmikut sõbrannat korraga mind külastavad. Möödunud nädalavahetus see juhtuski. Ootasin kaua, aga ootamine tasus ära. Anni ja Kätrin käisid oma peredega meil külas. Tõsi, Annit näen ma viimasel ajal tihedamini kui Kätrinit, aga vaatamata sellele, et nädalavahetus enne seda meie Annidel külas käisime, oli jälle tore koos olla. Veel toredam on kahe nädala pärast uuesti neile külla minna :)
Tõdesin, et aeg läheb siis, kui kallid inimesed külas on, veel eriti kiiresti, samas on see kõige parem aeg..
Järgmisel nädalavahetusel on lootust jälle kvaliteetaega nautida. Lõpuks saavad siis ehk pidustused ka läbi ja ma saan hakata tegelema tõsiste asjadega.
Suvi on olnud meite kodus palav, pikk ja teguderohke. Vanemad käisid, meie käisime vanemate juures, mõned sõidud mööda Eestit, veesulinad, vihmavulinad, äikesepilved, muud armsad kohtumised, ilusad hetked.. ja läbi ta varsti ongi.
Olen viimasel ajal palju mõtteid mõlgutanud, igasuguseid. Õhtuti, kui saan tunnikeseks omapead jalutama minna, on see vägagi lõõgastav tegevus: lihtsalt mõtlen, mõtlen ja unistan :)
Palju on juhtunud ja juhtumiste käigus olen tundma saanud inimesi, olukordi, mida ei uskunud iialgi tunda saavat. Elus on ju teatud situatsioonid või läbielamised (nii head kui halvad), mille käigus sa mõistad, kes on tegelikult sinu tõelised sõbrad.. Mina väärtustan sõpru ülekõige, aga milleski peab see sõprus siiski ka kajastuma. On õnnelik see, kellel on selliseid sõpru nagu minul :)
Juhtunud on palju, muutunud pole väga midagi.
Sügis tuleb tasapisi, loodetavasti toob kaasa suuri muutusi. Kui ka ei too, tuleb leppida sellegagi.. Praegusel juhul naudin hetki lapsega, kaasaelamist armsatele inimestele minu elus, kodu sisustamist, kokkamist ja perenaiseks olemist. Millalgi saab see perenaiseelu ju läbi, loodetavasti mitte veel niipea :)
