Tänaseks päevaks olid mul suured plaanid, aga ma ei saa aru, ma olen nagu mingi karu, kellel on vist uneaeg. Midagi teha ei jaksa.. ma pean ilmselt oma kaneelijoogi juurde regulaarselt tagasi pöörduma.
Tegelt olen ma nendegi saavutuste üle, mis korda saatsin, uhke. Mu suurtest plaanidest vaid üks nurjus, aga selle võtan käsile homme. Nimelt siis koristamise. Uskumatu, elan nagu pisike põssa siin üksinda, mina, kes ma tegelt ju armastan korda. Aga kuna see on mu ainuke kohustus homme, siis ma usun, et saan hakkama.
Täna ma käisin esimest korda kodutute loomade varjupaigas ja mul on hea meel, et ma seal nüüd käinud olen. Inimesed, kes seal askeldavad, tundusid minule natukene imelikud, aga sellega ma ei ürita nüüd kedagi mõjutada, see põhineb puhtalt ainult minu kogemustel. Esmamulje ei olnud hea, puudub igasugune ülevaade asjadest, mis toimub.. ja lisaks sellele astusin ma oma riidest papudega mingi mati peale, mis oli imelikust vedelikust läbi imbunud ja seetõttu imbus ka mu sokk läbi. Ma ei taha teada, misasi seal mati sees oli. Aga Matu ja Rita leidsid veel ühele toredale kiisule kodu ja see on kõige tähtsam. Ma küll oleks tahtnud seal rohkem ringi vaadata, aga ehk kunagi keegi teine viib mind sinna veel :)
Ja siis ma suure innuga ootasin ühte saadet päev otsa ja kui saade käes, unustasin ma seda vaadata. Ma olen ikka elutohman, mis mu peas toimub, aru ma ei saa.
Muide poes üks onu ütles müüjale, et tema on viis krooni ka tagasi viinud, kui talle on valesti tagasi antud.. ja siis ma hakkasin mõtlema.. miks kuradi pärast siis Tavidis sellised inimesed ei käi!
Nüüd ma kuulan mussi ja naudin alles jäänud vaba päeva oma segamini korteris..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar