Kokkuvõtete aeg

Olen hetkel olesklemas Pärnus ja leidsin, et väga sobiv oleks praegu ära teha selle aasta viimane postitus. Jah, ma miskipärast arvan, et sel aastal ma siia enam ei kriba. Kuna vanemad on ka aasta lõpuni Eestis ja ilmselt tiirutan selle aasta järelejäänud päevad lihtsalt Vändra ja Pärnu vahet.. siis usun, et võibki nii juhtuda, et jääb postitus muidu tegemata.

Mõtlesin, mida siia küll kirja võiks panna. Aga tegelikult on just hea võimalus võtta kokku kohe-kohe läbi saav aasta 2008. Järgmine on ju meie aasta, Härja (Pühvli) oma.
Eile õhtul mõtisklesin selle aasta tegemiste üle.. kooli lõpetamised ja asjad jäid kõik ju eelmisse, seega mingit märkimisväärset sündmust seoses kooliga ei olegi.
Olen olnud tubli töölaps ja tegelikult ka kooliasjad kenasti ära teinud. Suutsime Mariliga isegi nii tublid olla, et sügisega said kõik vajalikud ained tehtud ja kooliteed rühkida pole vaja rohkem kui ainult praktika ja lõputöö jaoks. Kergem on olla küll :)

Siiski on see olnud imeline, imelik, veider aasta, kus rõõmsaid sündmusi on varjuna saatnud ka kurvemad. Aprillikuus tuli meil vastu võtta kurvad uudised lähedase pereliikme raskest haigusest, mis saatis ja ühendas meid kuid. Mõned kuud hiljem tuli lähedastele edastada hoopis rõõmusõnum.. mõtlesin, et veider on rõõmustada ja kurvastada ühel ja samal ajal. Teadsime, et ees on ootamas kurvad sündmused, kuid oli ju põhjust rõõmustada hoopis teise asja üle. Elu on keeruline ja tegelikult ei jää üle mitte midagi muud, kui lihtsalt leppida sellega, mis tal meile varuks on. Sügis viis meie hulgast ühe pereliikme, aga hinge jääb väikene säde, sest kevad peaks ju tegelikult meile uue pereliikme kinkima... pisikese ime, kellest saab lapselaps armastavatele vanavanematele ja kingitus tulevastele lapsevanematele :)
Ja mis teeb asja veel maagilisemaks on asjaolu, et tulevane ilmakodanik peaks kõigi eelduste kohaselt ilmavalgust nägema samal aastal (Härja aastal), mis aastal on sündinud ka tema vanemad. Ja sünnikuupäev peaks jääma väga lähedale sellele kuupäevale, kui oli sündinud sellel aastal lahkunud pereliige. Jah, elu on kummaline - mõtlen ikka ja jälle. Hoidkem pöialt, et väikene ilmakodanik tuleks siis, kui on temale õige aeg ja lootkem, et kõik läheb ikka hästi :) Väikene mure on ju ikka hinges...

Lisaks kõigele, jäi sellesse aastasse ka minu viimane tööpäev Tavidis. Need aastad, mis seal töötasin, on tagasi vaadates kuidagi väga kiiresti läinud. Aga oh aegu ja läbielamisi seal... :D Ja tegelikult ei saa anda 100-protsendilist garantiid, et ma sinna tagasi ei lähe. Ei või iial teada..

Olengi vist olulisema siia kokku pannud.. eks emotsioone on olnud palju ja neid tuleb kindlasti veel juurde. Täna vaatasin pilte IT-aja kursakaaslastest ja olgugi, et laialiminekust on juba tükk aega möödas, on mul tunne, et see igatsus nende järele ei kao vist kunagi :) Need olid ühed vahvaimad ajad Tartus. Muidugi olid vahvad ka õpetajaajad.. aga IT-aegu ei asenda miski.

Nagu juba mainisin, veedan viimased selle aasta päevad Vändra-Pärnu liinil. Loodan selle aja sees trehvata ka kodukandi rahvast.. endisi klassikaaslasi, sõbrannasid, sõpru.. on ju jõuluaeg see, kui tihti just Vändras kokku juhtunud oleme.

Soovin kõikidele, kes siia vahest satuvad, kaunist jõuluaega armsate seltsis. Sööge kõhud punni ja meeled rõõmsaks. Veel soovin ma vahvaid elamusi aastavahetuseks ja et see vana aasta ikka meeldejäävalt ära läheks. Ükskõik siis, kes meist kus Eesti otsas seda ära saadab :) Olen mõttes ikka teiega ja loodan, et mu head soovid ikka ilusti kohale jõudsid...

Kohtumisteni :P