Ei teagi, millest võiks alustada. Või millest üldse kirjutada? Asju on palju, millest kirjutada võiks, aga ma ei leia nende sobivaks välja toomiseks ilmselt õigeid sõnu.
Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)
Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.
Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.
Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)
Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.
Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar