Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)
See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.
Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P
Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.
See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.
Seniks saupakaa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar