Veel märtsikuus

Jõudsin just oma Pranki ettekandega ühele poole ja tuli mõte siiagi kiigata enne, kui magama lähen. Ma ei ole väga midagi suurt korda saatnud.. ei, tegelikult eile näiteks lükkasin õue peal lund, mis mulle peaaegu et põlvini oli, ja seda ei olnud ma ikka oi, oi, kui palju aastaid teinud :) Hommikul hakkas kurb, kui nägin, et postiljon vastasmaja ukse juurde pääses kenasti, aga meie ukseni poleks ta kuivade jalgadega jõudnud.. nii ma läksin ja tegin talle tee ka meie postkastini. Ühtlasi tegin juba omale tee puukuurini ka. Nüüd on seljalihased nii valusad.. väike trenn ehk.

Homme sõidan Pärnusse. Algselt olin selle nädalavahetuse planeerinud koolitööle, sest seda on kuidagi lähiajal nii palju vaja teha, kuid siiski, siiski, on palju olulisemad asjad, mis tahavad tähelepanu. Isegi üllatun, et olen võimeline head nägu tegema väga kurval ajal.

Tegelikult on nii, et kõige raskemad ajad on veel ees.. kes teab, millest ma räägin, see teab.. kes ei tea, ju siis ei olegi vaja teada. Aga arvan, et nii raskeid aegu ei ole mul veel olnudki.. Sõprade olemasolu on väga tähtis, sest vanematele saab toetuda vaid mõttes.
Ohjah.. ma ei tahagi sellest tegelikult kirjutada, sest olen sellele juba liiga palju mõelnud. Kurbus on sees ja midagi pole parata.

Aga ärgem muutugem vastu ööd kurvaks, tuleb paha uni ja raske hommik. Ei taha siit nüüd sellise kurva tooniga ära minna, sest niikuinii läheb jälle omajagu aega enne, kui siia naasen.. seega peaks ütlema midagi ilusat :)
Näiteks seda, et homne hommik algab Rein Pranki praktikumiga ja siis läheb tuju jälle miinustesse :D aga sellest ma ei hooligi, sest tegelikult on ju palju ilusaid asju, mis tuju plusspoolel hoiavad. Haa.. ei läinud eriti hästi ikka see lõpp :) No mis seal ikka. Mõte loeb, nagu üks tark mees täna ütles.

Kena nädalavahetust..