... on mingi reklaamlause kuskil, aga see jäi mind kummitama. Mõtlen, et tegelikult ongi ju nii.. kui palju naeru, naeratusi ja naermist on viimasel ajal ka minu suu naeratama pannud.
Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.
Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..
Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.
Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)
Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.
Tegemisi on kuidagi jubepalju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar