Bäk ögen

Nonii, september on juba mitu päeva käes ja lubasin ma ju siia ikkagist naasta. Ei kujuta küll ette, kas lugejaid ka jäänud on, sest tean, kui tüütu on käia kuskil blogis ja oodata järgmist postitust. Ma loodan nüüd jälle natukene aktiivsem olla.

Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.

Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.

Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.

Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.

Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)

Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..

Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)

Seniks saupakaa