Mul on nii jubedad süümekad, et ma olen oma teise kaaslase, bakatöö, nii unarusse jätnud. Päev otsa mõtlesin ta peale, kuid tegelema temaga ei hakanud. Kui vaid piisaks lihtsalt mõtlemisest, et asjad tehtud saaks.. ma loodan, et ta andestab mulle ja mind lõpuks alt ei vea sellepärast.
Uimane päev oli, peeglisse ka väga vaadata ei taha enam, sest magamatus vaatab suure irvega sealt vastu.. mina talle aga naeratada ei tahaks. Ja süüa meil ka siin Anniga pole, sest kumbki täna nina välja ei pistnud, et poodi minna. Täna on telekast niiii palju vaadata ja meil pole mitte mingit head näksi.
Päris tühi päev ikkagi, mitte midagi ei ole :) Kuid nagu meil Anniga ikka, häid ideid leidub - nii me siis vaaritasime kokku olemasolevast omale õhtusöögi ja loodetavasti hävitame viimsedki varud, et siis suure innuga dieeti pidama hakata ning pekid suveunne saata.
Täna ma mõtlesin (valetan, tegelt olen palju mõelnud) suve peale, päris kurb ikka, et need meil Anniga viimased kuud kooselu on.. lisaks sellele suurele murele, mis ma suvel selle korteriga teen, on ju ikkagi nii kahju, et enam hommikuti ei saa muljetada, mida kumbki öösel soninud on. Kes ämblikega võitleb, kui teda enam minuga siin pole :( Ja üldsegi.. me oleme ju koguaeg koos olnud, kurb on oma teed minna.
Tegelt ei tohi ju mõelda kurbadele asjadele, sest siis need ongi olemas. Ilusat on tegelt palju.. ja täna on ju eurovisoon ja puha, vaadakem siis seda :P (mulle päris meeldib, kuidas ma ennast innustada suudan)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar