Täna ma leidsin taaskord tee siia blogisse. Polnud nagu midagi vahepeal kirjutada ja mis seda niisama mula ikka ajada :)
Kes kursis on, see teab, et täna oli meil Tarkvaraprojektis lõpuks esitlus. Detailidesse ma laskuma ei hakka, sest niikuinii oli teada, et meil üldse ei vea ja äpardused on meie sõbrad. Seegi oli väga normaalne, et enne esitlust midagi katki läheb. Õnneks olid teised rühmad leplikud ja me saime oma ettekande viimastena tehtud, selleks ajaks oli meil suurem paanika ka möödas.
Ma ei oskagi öelda, mis tunne mul selle ainega seoses on.. enam midagi teha ei saa, nüüd on vaid punktid tulemas. Läbi tahaks muidugi saada, sest piinasid on selleks liiga palju juba olnud, kuid ei teagi, kui kurb ma oleksin, kui läbi ei saa. Lihtsalt liiga palju elektrit on selle ainega seoses meievahelises suhtluses olnud ja välja on öeldud igasugu sapiseid märkusi, mida oleks võinud ütlemata jätta. Seetõttu ma pettusin selle aine raames paaris inimeses tõsiselt. Kas see kõik oli seda väärt, ma ei teagi, aga mul on hea meel, et see lõpuks läbi saab.
Mis ma olen viimasel ajal eriti hästi märganud, on see, et aeg lendab ikka tohutu kiirusega. Ma kirjutaks oma bakatööst ka, aga ma meelega ei tee seda, sest ma ei taha üldse sellel teemal mitte midagi enam rääkida. Siis tuleb masendus ja mis kõik hädad. Vaatame ja ootame :)
Täna on nii ilus ilm, kahju on toas vedeleda. Eile suutsin end üle pika aja jälle spordi sõbraks teha, säiliks see sõprus nüüd mõnda aega, oleks nunnu.
Ahjaa, ja ma olen nüüd ametlikult Tiibeti piimaseene kasvataja. Kes teab, mis see on, see teab ja kes ei tea, see lugegu netist :) Lähemalt ma oma kasvatustegevusest rääkima ei hakkakski, kui tulemusi näha on, siis võib-olla jagan teiega ka.
Ma paneks siia lõppu ühe hea ütluse, aga mitte ühtegi ei tule pähe, vaimuvaesus on vist peal.
Aga olge teineteise vastu sallivamad, nii on lihtsam ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar