Täna olen tagasi Tartus, homme jälle Vändras kuni reedeni. Jube väsimus on külas, ilmselt vist vähesest magamisest, aga positiivne, et nüüd on eksam tehtud ja jäänud vaid kaitsmine.
Kodus oli hea, nagu ikka. Missyl ju jooksuaeg praegu ja sellepärast istub tal üks kosiline väljas ukse taga koguaeg. Nii tüütu, julge ka teine.. oleks siis mingi ilus prints, mingi sabata äbarik on. Vanaema ütles, et need kosilised tulevad tuppagi, kui uks lahti peaks jääma. Õnneks ei ole see koguaeg nii ja ehk ikka kannatab need teatud ajad ära olla. Mu väikseke oskab ju ilusti käppa anda, nii istudes kui ka muudes asendites. Tegelt ta on ikkagi tark koer, tuleb aint asjad selgeks õpetada :) Nunnu..
Nädalavahetusel nägin oma kaugeid vanemaid üle pika aja :) ja tegelt mõnes mõttes on isegi hea, kui emmed-issid võõral maal on, tulevad ja toovad lapsele head paremat nänni kaasa. Kuigi tegelt see ei korva ära muidugi selle asja negatiivseid külgi. Oli mõnus üle pika aja jälle koduõues istuda ja jutustada. Mu nädalavahetus hõlmas endas ka muud, aga ma olen võtnud nõuks siia taolisi asju mitte kirjutada.. kuna ma ei seedi seda, kui teised selliseid asju avalikult kuhugi üles riputavad, siis ei mõtle ma seda ometi ka ise teha.
Reedel pidime käima korra Põltsamaal ja päris hirmuäratav asi juhtus. Ma olen alati "oma autojuhi" kõrval end turvaliselt tundnud, tundsin ka seekord ja olin nii programmeerimiskeelte õpikusse süvenenud, et ma ei pannud toimuvat tähelegi.. . Vastutulev auto kaldus vastassuunavööndisse ja oleks meile otsa sõitnud :( Ma panin seda alles siis tähele, kui olime jõnksu teinud, et eest ära põigata. Siis taipasin uurima hakata, mis toimub.. tegelt on ikka hirmus mõelda küll, et nii äkki võivad sellised asjad juhtuda. Loed, õpid, unistad või mis iganes teed ja ühel hetkel hops.. õnneks läks seekord hästi.
Ja siis ma ikka imestan neid Tallinn-Tartu maanteel sõitjaid.. peast hullud pooled seal. Tulime Tartusse Põltsamaa kaudu ja pühapäeva õhtul oli seal maanteel ikka palju sebimist. Ja siis nemad teevad neid möödasõite nagu mingid kaskadöörid.. ma ei tea, täisnõme ikka. Hea, et ma seal nii harva üldse liigun.
Mann ütles täna vahvalt "Miks meil peab alati mingi draama olema".. nii hästi öeldud minu meelest. Aga tegelt ongi, jälle meil mingi jama ainetega ja eriti pläss, kui nüüd valikained täis ei tule. Viimasel ajal on üldse mingi paanika koguaeg igal pool, üldse ei viitsi enam. Samas muidu olekski vist liiga igav olla.. .
Homme põrutan jälle Vändrasse ja olen seal reedeni. Loodetavasti saan oma kaitsekõnega ka kodus ühele poole, ei tahaks nädalavahetuse peale jätta seda väga. Lootma peab!
Ja veel, linnas ei märka ma seda kunagi, maal aga küll - nii roheliseks on kõik läinud ja suvel tulevad Vändra vahel alati meelde meie seiklused Anniga gümnaasiumi ajal. Vahel ma soovin neid aegu tagasi. Tegelt on praegu ka hea, alati võiks veel parem muidugi olla.. aga hea on küll :)
Laupäeval veetsin üksi Pärnus aega ja käisin isegi rannas. Kui sealt ära tulin, tuli mu juurde väikest kasvu tädike ja andis mingi paberi, kus oli kirjas, et ta on kurttumm ja müüb mingeid sõnastikke. Ma ei saanud eriti aru, mis sõnastikke ta müüb, sest käes tal neid ei olnud. Aga ega ma ei hakanud uurima ka. Ma olen ikka mõelnud, et kui sa juba raha niimoodi kerjama lähed, siis järelikult on sul seda vaja, isegi, kui ta selle loo endale sinna lehele välja mõtles. Joodikutele ma tavaliselt jah raha ei anna, aga sellistele tädidele.. siis ma mõtlen ikka, et jääb mul paar šokolaadi ostmata, kah asi. Pealegi ei viitsinud ma talle kuidagi selgeks tegema hakata, et mul ei ole raha ja mind ei huvita need sõnastikud, niisiis ma ikkagi andsin talle natukene. Minu meelest on see ikkagi igaühe enda asi ja kui minul on sellepärast hea tunne, siis ma arvan, et miks mitte.. ükskõik, milleks tema seda raha siis kasutab. Tegelt on suur asi üldse raha kerjama hakata...
Vot selle looga ma seekord lõpetan ka. Ja üldsegi, ma arvan, et iga asi on millekski hea :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar