Jõuluaeg

Tahtsin veel enne, kui Tartust ära sõidan, tulla siit ka läbi. Semester on ilusti läbi, tänane KT oli ka okei. Jõulud võivad tulla.

Pikka juttu ei teegi.

Hoidke üksteist, kallikesed. Ilusat jõuluaega kõigile ja et vana-aasta ikka meeldejäävalt ära läheks ;)

Uuel aastal näeme :) Pai

Reedepäev on tore päev

Ahaa, nädalake veel ja hakkabki vaheaeg. Tõsi, vaheaeg on sisustatud koolitööga, aga no ikkagi :)
Ükspäev just arutasime Kristiga, kui jubepalju meil ikka vaja teha on ja see oli minu meelest nii armas, et jõudsime ühisele otsusele, et peame üksteisele toeks olema. Meil selline vahva tublide tulevaste õpetajate gäng ja nii peame koos vapralt lõpuni vastu pidama..
Mjah, tänasel kontrolltööl ma tundsin end küll kõige rumalamana, aga see pisiasi ei tohiks küll häirida.. Mis sest, et ma poole ööni üleval istusin ja koos kanadega ärkasin, et matemaatikaülesannetesse süveneda, seekord oli neid ülesandeid lihtsalt biljontriljonmiljon korda rohkem kui mul aega. Mhmh, ajast jäi puudu. Aga läksin kohale ikka ja andsin isegi töö ära, kuigi kahtlesin viimase hetkeni. Eks näis, mis sealt tuleb ja kas tuleb..

Vot niiviisi.

Lõpusirge paistab ja mõned-paljud asjad on veel teha. Kättevõtmise asi, nagu ikka.
Alustasin rõõmsates koolitoonides taaskord.

Aga tegelt on selle nädala teema hoopis elektrijuhtmed. Ei kujuta ettegi, kui mitu närvirakku ja pabistamissoont Mannikesel sel nädalal lõhkes, aga loodame, et tekivad asemele uued.
Nimelt, olen juba varemgi kunagi maininud meie kärssavaid juhtmeid. Nüüd neil sai ilmselt villand ja nad hakkasid meiega plõksima. Tõsiselt kohe, pildusid sädemeid ja särisesid nagu jõuluvorstid :) Üks õhtu istusime nagu koopaelanikud siin (Manni õeraas veedab oma praktikaaja ka meiega). Eile loobusime külmkapi tööst, et juhtmetele meelejärele olla..
Aga pilved lükkas päikese eest elektrimees, kes täna käis. Ei tea, kas ta tegelt ka meie paanikast aru sai, pistis vaid plastmassplönni kahe juhtme vahele ja läks minema. Mõnda aega ei pidavat nüüd kärssama enam :) No asi seegi, eksole.
Ma tegelt loodan, et see mõnda aega peab vastu kevadeni.. vana maja, vana süsteem, vanad juhtmed ja nii ta läheb...

Homme on taaskord tööpäev, nagu viimasel ajal laupäevadega ikka. Muuseas, pean mainima, et sündis suur jõuluime ja ma veendusin taaskord, et saatus tõepoolest eksisteerib. Tõsiselt hea meel on Kätrini üle :) Muud siia polegi vaja mainida..

Järgmisel reedel sõidan loodetavasti koju, vähe pikemaks ajaks.. Nädal tuleb kiire, nagu oli ka see nädal ja vot nii tahaks veel jõulusoove siia soovima tulla. Ehk õnnestub :)

Jõulukingid juba ostetud ja jõulurahu südames :D Aga vot päkapikud mul ei käi.. millega ma neid küll see aasta pahandasin :) Hihh..

Bäk ögen

Ei ole mingi ime, et aeg on imekiirelt möödunud ja mina pole saanud mahti oma tegemistest kirjutada.
Mis ma olen vahepeal välja mõelnud, on see, et tegelikult lähevad asjad lõpuks ikka nii, nagu on ette nähtud ja kõik, mis teed (hea või halb), tuleb endale tagasi. Haa, aga see pole ka mingi uudis, eksole.

Jälle on mul üks tore uudis, et egas ma polegi midagi pöörast korda saatnud. Teen tasapisi oma kooliasju, millele mõtlemine tuletab mulle meelde, et järgmine nädal saab olema .. ohhh.. kui jube :D Ma ei teagi, kuidas läks küll nii, et ma olen nii palju tööl ja mul on nii paljud tähtajad ja KT ja asjad.. aga tegelt, ma ootan päris huviga, mis saama hakkab :) Saan tehtud või ei saa? Näeme..

Eile käisin pealinnas ja veendusin taaskord, et minule see linn ei meeldi ning elada ma seal küll ei tahaks. Eks kõigega harjub, aga ega mul ei ole väga põhjust sellega harjuda ka. Ah et mis pealinnas? Müügikoolitus oli tublidel Tavidi töötajatel.. sellest ma küll muljetama ei hakka, aga sain teada, et Karupoeg Puhhi tegelastest olen mina kõige Notsum :)
Kolmest oli meie koolitus läbi ja siis hängisin linnapeal, kuni töömehed töölt koju said.. jubeväsitav oli terve see päev.

Tänane hommik algas taaskord jubevara. Sander, tubli poiss, toimetas mind kenasti rongi peale ja nüüd olen tagasi Tartus. Muuseas.. pean selle ka ära mainima, et tegelikult on II klassis vist palju parem sõita kui äriklassis. Tulin seekord äriklassiga ja pidin terve tee vältima silmsidet enda vastas istuva mehega, kes arvas, et ta on ilmselt maailma kõige ärimehelikum üldse. Naine kudus tal terve tee.. enne muidugi pirtsutas, et oleks võinud vabalt teises klassis sõita, liiga palju rahvast olevat.. ja üleüldse.. minu meelest oleks nad tõesti võinud teises vagunis sõita (juba teist korda täna ma mõtlen, et olen õel??). Mitme sõnaga, polnud just kõige meeldivam sõit ja teenindus :)
Ah no mis pirtsutaja ma nüüd siis olen, onju. Tegelt on mul üsna ükskõik sellest, mulle meeldib, et ma viimasel ajal suudan paljude asjade suhtes nii mõelda. Ehk siis nende asjade, mis mulle korda ei tohiks minna...

Sain teada huvitavaid fakte inimeste kohta.. ei oskagi kommenteerida. Ma ootan põnevusega, mis on selle kõige lõpptulemus ja miks ma peaksingi toppima oma nina silmakirjalike inimeste ellu.

Vahva, et sai Annikest jälle näha.. naistejutte me muidugi puhuda ei saanud, sest mehed kuulasid pealt, kuid ehk saab seda teha veel enne aasta lõppu. Polegi ju enam palju jäänud seda semestriaega.. kaks nädalakest ja siis jalad seinale :)

Ma muidugi loodan, et jõuan enne seda veel siia ka. Nüüd aga olen rammunaine ja lähen puid tooma. Siis tuli ahju ja nina kooliasjadesse. Mõnna ju...

Mõtikesed

Tegin asju, mis ei olnud varem minulikud. Olen vist muutunud.. jah,kindlasti olen. Kui sellel on nukrad tagajärjed, siis olen need ära teeninud, aga enne ju ei tea, kui järgi ei proovi. Kõnnin õhukesel jääl, ma tean...

Segane jutt? Mhmh..
Praegu jääbki nii. On asju, millest ei räägita.. või kui, siis õigel ajal.

Aga ma elan endiselt, kui kedagi huvitab. Hakkan harjuma, et pööraselt asju on teha.. täna lisandus veel omajagu. Päris naerma ajab, mihuke hunnik tegemata tööd ootab.. enne 21. detsembrit mingit muud elu endale lubada ilmselt ei saa. Kui, siis ainult natukene ja eelnevalt tehtud pingutuste tasuks. Vahepeal peab ju ennast premeerima ka..

Laupäev oli nunnu, pühapäeval nii hea olla ei olnud :) Ma ei ole vahepeal mingeid erilisi seiklusi seigelnud, mida teiega jagada, ja sellest on kahju. Viimased nädalad seda semestrit lähevad kindlasti ka kibekiirelt ja ongi käes jõuluaeg, kui ehk saab näha VG kallikesi.

Mul oli plaan ikka enne jõule Vändras käia, kuid tundub, et pean selle plaani esialgu sahtlisse panema. Tahaks küll väga, aga midagi parata ka ei ole..

Täna lähen üle mõne aja jälle oma õpilast õpetama. Või tegelt, nüüd on mul neid juba kaks ühest perest :) Aga mõnus, kui klapp on hea ja lapsed pingutama hakkavad. Ega see põhikool ju kerge ole (kõigi jaoks).

Mis seal ikka. Ei veereta oma juttu enam pikemaks. Loodan siia mõne aja pärast jälle naasta või käia siis teiste blogides kommentaarikaste risustamas :)
Nägens..

Seiklused Soomemaal

Niinii, I am back. Kuidagi suur auk jälle sees minu käimistes, aga saan andeks äkki. Olen vahepeal usin olnud, juhtunud on ka üht-teist.. viimases teemas läbi jooksnud punastest bääd nujuusidest sai guud njuus ja kõik loksus nagu paika tagasi. Muidugi võib-olla oleks see teine suund olnud parem, kuid ma olen ikka arvanud, et asjad lähevad just nii, nagu minema peavad ja usun, et seekord pidid minema nii :)
Hea meel on, et sai armsaid Tartus laiali olevaid sõpru näha..

Aga oma nädalavahetuse ma veetsin taas Soomes. Eelmine kord ma oma käigust väga ei muljetanud, seekord isegi võiks. Sõit algas juba neljapäeva õhtul Tallinnasse sõiduga, bussiseltskond oli kirju nagu.. .... ei tule head sõna. Jõudsin hilja linna ja veel hiljem magama, ärgata tuli jälle oi kui vara. Laev sõitis hästi, põhja ei vajunud, nagu näha... uni oli väga suur, muud ma väga ei mäletagi (ei,ei,ma olin ikka kaine).

Oma reedepäeva ma detailselt kirjeldama ei hakkagi. Seda jäävad meenutama mõned fotod ja vahvad mälestused. Päev oli pikk ja enamuse sellest veetsin koolis, millel nimeks Isoniitun koulu. Tutvusin kooli, õpetajate ja õpilastega, vastasin paljudele küsimustele, mille nad minu jaoks valmis olid varunud, jagasin EESTI kommi ja olin lihtsalt ilus. Päris nunnu oleks teile kirjeldada, mis ja kuidas ma seal nägin, aga see on vist pigem kasulik info minu enda (kui tulevase pedagoogi :)) jaoks kui teiste jaoks. Ja ilmselt ei oleks teistele eriti huvitav ka..

Õhtul läksime osa saama pidustustest, mis avasid Soomes jõuluaja. Jõime klögi, sõime vorstikest ja nautisime ilutulestikku.
Muidu oli vahva, aga ilm oli jube külm ja seetõttu me seal kaua olla ei kannatanud. Hiljem ootasime Johanna (ongi see õpetaja :)) pool minu vanemate tulekut ja ühtlasi õpetasin talle ühe vahva kujundi voltimist (matemaatika võlud), mida nad õpilastega ehk kuuse kaunistamiseks tegema ka hakkavad.
Laupäeval tegelesime poetuuriga, veetsime aega perega ja oli niisama hea.
Pühapäev oli kojusõidu aeg ja umbestäpselt peale 22.00-li olin lõpuks ka Tartus. Mulle anti Tallinnas mingi 5-7 minutit, et vaadata üle mõned TTK ühika musulinnud. Jõudsin seda teha vaid Liinuska ja Kelluka näol, kuigi neid seal tegelikult palju rohkem on. Loodan, et teised ei olnud veel jõudnud ühikasse, sest muidu on küll kurb, et teistesse tubadesse ei saanud. Kuigi Liina arvas jah, et osa gängi Valloga alles Vändra poolt teel on. Aga ma mõtlesin kõigi peale, ausalt ja järgmine kord püüan juhtuda õigel ajal :)

Meie korter Tartus oli aga urrr kui külm, õudne :)

Täna kütsin ja vaikselt hakkab soojemat õhku ka liikuma siin. Pähh on mõelda, et kooliasju peab tegema, no üldse ei viitsi kohe. Oleks mu lebo kauem kestnud, siis ei suudaks end vist üldse käsile võtta.
Tõotab tulla töine ja kooline nädal. Aga selg sirgu ja ikka vapralt edasi :)

..Bad news... :(

M nagu mardipäev

Täna hommikul, kui tööle läksin ja omi mõtteid mõtlesin, kiskus mind mõtetest välja raamatukogu seinale kirjutatud "Vimm on sinu sõber".. mida veel, eks. Muide, kes treppidest alla Vallikraavi tänavale läheb, siis selle jaoks on seal ühe maja seina peal veel tige kloun, kes ütleb, et ära sodi plakateid :) Lihtsalt tuli idee see ära mainida juhuks, kui ma kunagi peaksin oma tööteed meenutama hakkama. Vahest on isegi hea teatud asju üles märkida, sest mõne aja pärast lugedes ei mäleta sellest pooltki ja siis on nii hea meenutada.. (ma ei pea hetkel silmas kõiki neid täis soditud seinu, millest ma mööda käinud olen ;))

Oma igas viimases postituses ma pean ikka mainima, et nädal on jälle läbi :D Aga on ju! Nädala sees ei teki kohe mitte ühtki hetke, kus oma mõtteid koondada ja kõik põnev kirja panna. Kui aga kirjutamise aeg tuleb, siis enam ei mäleta. Õnneks olen avastanud, et meie teised blogitajad ka enam iga päev postitusi ei tee.. mitte et see mulle meeldib, vaid siis ei tunne ma end ka nii kehvasti. Milleks muidu üldse see blogi, kui ma siia midagi ei kirjuta onju! Selleks ongi need nädala kokkuvõtted. Ausalt, mul ei olnud plaanis tänagi kirjutada, aga juhtusin ühte asja lugema ja siis tuli mõte, et ikka kirjutan.

Aga mis siis põnevat?
Praktikumid on antud, tagasiside on ka juba saadud ja täna lõpetasin viimaste tööde üle vaatamise. Neid tilgub kindlasti veel, kuid usun, et läheb ruttu.

Muuseas, täna on mardipäev, kuigi mardid vist jooksid eile. Ei tea, siia ei jooksnud keegi. Homme on aga isadepäev ja loodetavasti emme loeb ning küpsetab issile minu eest koogi näiteks :)

Uuel nädalal ei kujuta ettegi, kas ma siia üldse tulen, sest nädala lõpp, mis teatavasti on saanud sissekande tegemiseks, on hõivatud. Sõidan reede hommikul jälle Soome ja külastan seekord ka koolitunde ning tutvun sealse koolieluga. Loodetavasti siis jäetakse revolvrid ja asjad koju. Igatahes ma ootan seda huviga, sest see käik annab palju uut juurde :)

Aga elame näeme ja oleme happyd.
Täna on lõpuks ka aega raamatu jaoks.. mõnna



PS. Mul on tegelt ikka jubedalt vedanud küll, et mul on kõik see, mis mul on :)