Nädalavahetusel käisime lõpuks ära Soomes. Kui sõit nii palju ei väsitaks, siis oleks kõik päris okidoki. Reede lõunal Tartust Tallinnasse ja õhtul paar tundi laevasõitu. Pühapäeval kaks korda rohkem laevasõitu... muidu oli vahva ja üsna kurnav end toidust punni süüa.
Pühapäeva öö saatsime mööda Anni-Sandri uues üürikas koos nende hullumeelse kassiga. Ja no tegelikult oli ka see superlahe, et nendega üle pika aja jutustada sai. Jääb ju üsna väheseks neid kohtumisi.. Rõõm on näha, et noored ikka veel roosad-rõõsad ja rõõmsad on :)
Esmaspäeval ma kooli jälle ei jõudnud (aga ega süümekaid ka ei ole), ilmselt ei jõua veel nii mõnedki esmaspäevad.
Eluke veereb töötähe all, kusjuures mida aeg edasi, seda kurnavamaks see muutub. Õnneks ei ole palju jäänud ja 30. detsembrist lähengi ära puhkusele :) Ei jõua kohe ära oodatagi. Mõnes mõttes on tööl ju tore: igasugu kirevat seltskonda käib meil sealt läbi.
Nädalavahetusel (või õigemini juba neljapäeval) sõidan ära Pärnusse ja üritan esmaspäeval Tartusse tagasi jõuda. Tuleb nautida veel ühe vaba nädalavahetuse rõõme, sest järgmine nädalavahetus on töö-töö ja veelkord töö.
Tegelt läheb aeg jube kiiresti, varsti on jõulud käes ja uus aastagi, Pühvli (või Härja) oma siis nüüd (meie aasta :)). Oodata on nii mõndagi.
Pühapäeval olevat meil siin Tartus väikesed Mardid käinud, mina neid ei näinudki, aga Mann sai kommi jagada ja hea tädi olla. Loodetavasti kadripäeval olen ka Tartus ja saame koos laulu-tantsu vaadata.
Ega muud ei olegi. Panen jälle punkti ära ja oh ei teagi, kui kauaks seekord :)
kolmapäev, 12. november 2008
pühapäev, 26. oktoober 2008
Olengi kuhugi kadunud. Mõtlesin just täna, miks ma jälle nii pikalt ei ole kirjutanud. Ja tegelt on nii, et mul mitte ei oleks midagi kirjutada, vaid hoopis ei ole sellist head ajahetke, kui ma võiksin seda teha. Õhtuti on palju mõnusam teki sees teleka ees pikutada. Eks viimasel ajal on üsna kreisi aeg olnud ka... 8. nädal ja kõik tahavad oma KT-sid ja muud jama sel ajal saada. Tööpäevi on ka praegu väga tihedalt.
Usun, et kui jaanuaris puhkusele jään, siis ehk leian seda aega ka rohkem.
Hakkasime Manniga õhtuti jalutamas käima lootuses, et värske õhk teeb meile head. Mõnel päeval oleme ju nii mugavad, et läheme kooligi autoga ja värskes õhus viibimist jääb üpris väheseks (kui seda linnaõhku siin üldse väga värskeks nimetada saab). Seoses sellega on meil juba üht-teist juhtunud ka... üksi jalutada ei julgeks, koos on ikka parem. Näiteks ühel õhtul arvas üks pudelivofka, et hullult naljakas oleks meid ehmatada, no nii, nagu ikka väikesed lapsed üksteist maja nurga tagant ehmatavad. Temal ei olnud küll majanurka, mille tagant supermänina välja hüpata, kuid piisas ka sellest, et ta lihtsalt selja taha hiilides meile kõrva karjus.. ohjah, eks inimesi on igasuguseid ja sellest ei ole tolku, kui ma end roheliseks vihastan ja teda lollakaks sõiman. Teeb ikka sedasama edasi...
Vahepeal käisin Vändras ka. Oli vanaema sünnipäev ja jõudsime isegi Sveni sünnipäevale kuhugi metsa sisse. Nädalavahetus läks nii kiiresti, kuid ma jõudsin ikkagi musta masendusse langeda. Ees ootas kaks kontrolltööd ja terve hunnik tööpäevi... ja kõige tobedam selle nädalavahetuse juures oli see, et sõitmist oli nii palju ja ema-isaga ei saanud peaaegu üldse juttu ajada. Mõttetu nädalavahetus ühesõnaga. Kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli masendus vaikselt taandunud, sest pühapäeval naaseb Tartusse ka Mann ja siis lähevad muud mõtted minema.
Nüüd olen Tartus kinni kogunisti kolm nädalat :( ja alles siis tuleb vaba nädalavahetus. Esialgsete plaanide kohaselt tahame siis Soome sõita. Vaatame vanemate uue kodu üle ja uurime niisama, kuidas nad seal elavad. Ehk siis jääb natukene rohkem aega enda ja pere jaoks ka.. et lihtsalt niisama olla, mõtlemata Tiidu ja Hannese ja teiste kontrolltöödele.
Kella keerasin ka öösel kenasti ära ja tulin hommikul tööle õigel ajal. Jube mõelda, et ühel pühapäeval tuleb Lõunakeskuse kontoris üheksani õhtul istuda.. õhh.
See selleks. Uus nädal peaks sisaldama endas ka üht-teist uut ja vaatame, kuidas läheb :)
Olge terved külmas sügises.
Usun, et kui jaanuaris puhkusele jään, siis ehk leian seda aega ka rohkem.
Hakkasime Manniga õhtuti jalutamas käima lootuses, et värske õhk teeb meile head. Mõnel päeval oleme ju nii mugavad, et läheme kooligi autoga ja värskes õhus viibimist jääb üpris väheseks (kui seda linnaõhku siin üldse väga värskeks nimetada saab). Seoses sellega on meil juba üht-teist juhtunud ka... üksi jalutada ei julgeks, koos on ikka parem. Näiteks ühel õhtul arvas üks pudelivofka, et hullult naljakas oleks meid ehmatada, no nii, nagu ikka väikesed lapsed üksteist maja nurga tagant ehmatavad. Temal ei olnud küll majanurka, mille tagant supermänina välja hüpata, kuid piisas ka sellest, et ta lihtsalt selja taha hiilides meile kõrva karjus.. ohjah, eks inimesi on igasuguseid ja sellest ei ole tolku, kui ma end roheliseks vihastan ja teda lollakaks sõiman. Teeb ikka sedasama edasi...
Vahepeal käisin Vändras ka. Oli vanaema sünnipäev ja jõudsime isegi Sveni sünnipäevale kuhugi metsa sisse. Nädalavahetus läks nii kiiresti, kuid ma jõudsin ikkagi musta masendusse langeda. Ees ootas kaks kontrolltööd ja terve hunnik tööpäevi... ja kõige tobedam selle nädalavahetuse juures oli see, et sõitmist oli nii palju ja ema-isaga ei saanud peaaegu üldse juttu ajada. Mõttetu nädalavahetus ühesõnaga. Kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli masendus vaikselt taandunud, sest pühapäeval naaseb Tartusse ka Mann ja siis lähevad muud mõtted minema.
Nüüd olen Tartus kinni kogunisti kolm nädalat :( ja alles siis tuleb vaba nädalavahetus. Esialgsete plaanide kohaselt tahame siis Soome sõita. Vaatame vanemate uue kodu üle ja uurime niisama, kuidas nad seal elavad. Ehk siis jääb natukene rohkem aega enda ja pere jaoks ka.. et lihtsalt niisama olla, mõtlemata Tiidu ja Hannese ja teiste kontrolltöödele.
Kella keerasin ka öösel kenasti ära ja tulin hommikul tööle õigel ajal. Jube mõelda, et ühel pühapäeval tuleb Lõunakeskuse kontoris üheksani õhtul istuda.. õhh.
See selleks. Uus nädal peaks sisaldama endas ka üht-teist uut ja vaatame, kuidas läheb :)
Olge terved külmas sügises.
laupäev, 27. september 2008
Mõtted
Ei teagi, millest võiks alustada. Või millest üldse kirjutada? Asju on palju, millest kirjutada võiks, aga ma ei leia nende sobivaks välja toomiseks ilmselt õigeid sõnu.
Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)
Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.
Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.
Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)
Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.
Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)
Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)
Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.
Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.
Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)
Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.
Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)
kolmapäev, 17. september 2008
Mässaja
Ei õnnestu väga kuidagi see tihe blogitamine. Asjatamisi on kuidagi palju, põhiliselt just seoses kooli, töö ja Tiigi tänavalt asjade kolimisega.
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.
Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.
Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.
Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.
Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!
Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.
Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.
The End
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.
Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.
Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.
Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.
Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!
Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.
Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.
The End
kolmapäev, 3. september 2008
Bäk ögen
Nonii, september on juba mitu päeva käes ja lubasin ma ju siia ikkagist naasta. Ei kujuta küll ette, kas lugejaid ka jäänud on, sest tean, kui tüütu on käia kuskil blogis ja oodata järgmist postitust. Ma loodan nüüd jälle natukene aktiivsem olla.
Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.
Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.
Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.
Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.
Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)
Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..
Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)
Seniks saupakaa
Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.
Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.
Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.
Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.
Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)
Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..
Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)
Seniks saupakaa
esmaspäev, 28. juuli 2008
Suvepuhkus...
.. on minu blogis. Võtsin end kokku, et paar rida siia kirja saaks ja otsustasin, et mu blogi läheb augustikuus puhkusele. Selleks on mitu põhjust, kuid siiski üks kõige olulisem, mis, kui kõik hästi läheb, millalgi ka avalikkusele teatavaks saab. Aga põhiline - ei ole lihtsalt jaksu ja tahtmist vabadel päevadel oma aega arvuti taga sisustada (kui ma just Tartus muidugi ei ole).
Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!
Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...
Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.
Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)
Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!
Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...
Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.
Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)
pühapäev, 13. juuli 2008
Porised riided, räpane auto ja sinikad
Lõpetasin just nädalavahetuse tagajärgede osalise likvideerimise. Teisisõnu, pesin oma supersopaseid riideid, koristasin autot natukene.. sinikad paranevad ehk ka ruttu - Talteri suvepäevadel käisin. Sel aastal olid need Värskas Hirvemäe puhkekeskuses. Alguses minu sisse pugenud porikärbes läks sealt ka üsna ruttu õnneks välja ja kokkuvõttes oli minu meelest ikka väga vahva.
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
Tellimine:
Postitused (Atom)