Mässaja

Ei õnnestu väga kuidagi see tihe blogitamine. Asjatamisi on kuidagi palju, põhiliselt just seoses kooli, töö ja Tiigi tänavalt asjade kolimisega.
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.

Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.

Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.

Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.

Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!

Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.

Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.

The End

Bäk ögen

Nonii, september on juba mitu päeva käes ja lubasin ma ju siia ikkagist naasta. Ei kujuta küll ette, kas lugejaid ka jäänud on, sest tean, kui tüütu on käia kuskil blogis ja oodata järgmist postitust. Ma loodan nüüd jälle natukene aktiivsem olla.

Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.

Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.

Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.

Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.

Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)

Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..

Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)

Seniks saupakaa

Suvepuhkus...

.. on minu blogis. Võtsin end kokku, et paar rida siia kirja saaks ja otsustasin, et mu blogi läheb augustikuus puhkusele. Selleks on mitu põhjust, kuid siiski üks kõige olulisem, mis, kui kõik hästi läheb, millalgi ka avalikkusele teatavaks saab. Aga põhiline - ei ole lihtsalt jaksu ja tahtmist vabadel päevadel oma aega arvuti taga sisustada (kui ma just Tartus muidugi ei ole).

Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!

Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...

Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.

Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)

Porised riided, räpane auto ja sinikad

Lõpetasin just nädalavahetuse tagajärgede osalise likvideerimise. Teisisõnu, pesin oma supersopaseid riideid, koristasin autot natukene.. sinikad paranevad ehk ka ruttu - Talteri suvepäevadel käisin. Sel aastal olid need Värskas Hirvemäe puhkekeskuses. Alguses minu sisse pugenud porikärbes läks sealt ka üsna ruttu õnneks välja ja kokkuvõttes oli minu meelest ikka väga vahva.
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)

Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)

Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.

Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..

Ja veel....

... eelmise postituse täienduseks: selle asemel, et kenasti voodisse pugeda, ühinesin hoopis Manni, Rita, Priidiku, Lauri, Raido ja Ergoga öises Tartus. Grillisime ja tsillisime romantiliselt liiva sees. Väga mõnna oli minu meelest :)

Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.

Pilvi pole

Nonii.. lubasin tagasi tulla, kui sagin vaibub - siin ma nüüd olengi. Eksamid on tehtud ja kool selleks korraks jälle läbi. Aastake veel ja siis on kohe päris päris läbi. Mjaaa..

Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.

Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P

Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.

Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..

Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)

Hallid pilved

Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)

See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.

Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P

Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.

See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.

Seniks saupakaa.