.. on minu blogis. Võtsin end kokku, et paar rida siia kirja saaks ja otsustasin, et mu blogi läheb augustikuus puhkusele. Selleks on mitu põhjust, kuid siiski üks kõige olulisem, mis, kui kõik hästi läheb, millalgi ka avalikkusele teatavaks saab. Aga põhiline - ei ole lihtsalt jaksu ja tahtmist vabadel päevadel oma aega arvuti taga sisustada (kui ma just Tartus muidugi ei ole).
Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!
Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...
Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.
Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)
esmaspäev, 28. juuli 2008
pühapäev, 13. juuli 2008
Porised riided, räpane auto ja sinikad
Lõpetasin just nädalavahetuse tagajärgede osalise likvideerimise. Teisisõnu, pesin oma supersopaseid riideid, koristasin autot natukene.. sinikad paranevad ehk ka ruttu - Talteri suvepäevadel käisin. Sel aastal olid need Värskas Hirvemäe puhkekeskuses. Alguses minu sisse pugenud porikärbes läks sealt ka üsna ruttu õnneks välja ja kokkuvõttes oli minu meelest ikka väga vahva.
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)
Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)
Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.
Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..
laupäev, 21. juuni 2008
Ja veel....
... eelmise postituse täienduseks: selle asemel, et kenasti voodisse pugeda, ühinesin hoopis Manni, Rita, Priidiku, Lauri, Raido ja Ergoga öises Tartus. Grillisime ja tsillisime romantiliselt liiva sees. Väga mõnna oli minu meelest :)
Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.
Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.
reede, 20. juuni 2008
Pilvi pole
Nonii.. lubasin tagasi tulla, kui sagin vaibub - siin ma nüüd olengi. Eksamid on tehtud ja kool selleks korraks jälle läbi. Aastake veel ja siis on kohe päris päris läbi. Mjaaa..
Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.
Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P
Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.
Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..
Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)
Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.
Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P
Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.
Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..
Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)
esmaspäev, 9. juuni 2008
Hallid pilved
Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)
See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.
Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P
Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.
See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.
Seniks saupakaa.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)
See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.
Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P
Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.
See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.
Seniks saupakaa.
esmaspäev, 19. mai 2008
Siiruviiru
Oeh, astun hetkeks kiirrongilt maha, et oma blogis peatuda ja siis lippan jälle rongile tagasi. Alanud kaks viimast mai nädalat on hullupööra tegemisi täis. Kui ma pooleks ei lähe, siis midagi rebestan vist küll kuskilt ära.
Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.
Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)
Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P
Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)
Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.
Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)
Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P
Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)
kolmapäev, 7. mai 2008
Naerul on võlujõud...
... on mingi reklaamlause kuskil, aga see jäi mind kummitama. Mõtlen, et tegelikult ongi ju nii.. kui palju naeru, naeratusi ja naermist on viimasel ajal ka minu suu naeratama pannud.
Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.
Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..
Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.
Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)
Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.
Tegemisi on kuidagi jubepalju.
Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.
Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..
Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.
Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)
Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.
Tegemisi on kuidagi jubepalju.
Tellimine:
Postitused (Atom)