E.O - Elust. Olust

Kolime ringi!

2011-11-10T01:08:00.002+03:00

Heihopsti, kes veel minu blogi kuskil arhiivis hoiab. Fööniks tõusis tuhast ja meie tegemistest võib lugeda nüüd sellest blogist: http://saviplonnid.blogspot.com/ Jutustamisteni :)

Aeg lõpetada..

2011-01-17T14:06:00.002+03:00

Märkamatult on vahetunud aastanumber ja mina pean tõdema, et on aeg sellele blogile siin ilmselt punkt panna.
Eelmine aasta jääb meelde positiivsena: seadsime end sisse ju päris oma kodus. Rõõmuhetki oli palju-palju ja loodetavasti on neid palju ka selle aasta sees.
Aasta algas tegusalt selles mõttes, et kaitsesin ära oma siiani turjal olnud lõputöö ja tegin magistrieksami- tulemuseks magistrikraad. Nüüd küll aitab mõneks ajaks õppimisest ja vahelduseks võiks hakata teisi ka õpetama, kui aeg sealmaal.

Selle aasta kevadel on meie perre oodata veel ühte liiget ja vaimselt juba valmistun kahe väikese lapse emaks olema :) Kõige parem amet maailmas on emaamet.. neid rõõmuhetki ja heldimusmomente ei asenda siin elus miski muu. Väikesed käekesed, mis enne uinumist mu juustes sasivad, otsides niimoodi turvalisust, on ju päeva parim osa :)

Oma tegemistest, nagu näha, ma väga kirjutama ei jõuagi, aga minu tegemised ongi veel paar aastakest ainult emategemised.. enne, kui ükskord tööle naasen. Seetõttu arvangi, et panen oma blogile punkti ja kirjutan ühte blogisse hiljem üles laste tegemised ja vahvad seigad. Vähemasti on vanavanematel, mida lugeda.

Kirjutama võin ju laisk olla, aga lugemas teisi blogitajaid käin kindlasti. Seega loodetavasti lugemismaterjali mulle ikka jagub :) Ilusat seda alanud aastakest kõigile: et oleks ikka palju naeru, nalja ja armastust!!

Fin

Suvest

2010-08-16T13:26:00.003+03:00

Esmaspäeval olin magamata, väsinud, aga rahul. Rahul, sest ei juhtu just tihti, et kaks minu lemmikut sõbrannat korraga mind külastavad. Möödunud nädalavahetus see juhtuski. Ootasin kaua, aga ootamine tasus ära. Anni ja Kätrin käisid oma peredega meil külas. Tõsi, Annit näen ma viimasel ajal tihedamini kui Kätrinit, aga vaatamata sellele, et nädalavahetus enne seda meie Annidel külas käisime, oli jälle tore koos olla. Veel toredam on kahe nädala pärast uuesti neile külla minna :)
Tõdesin, et aeg läheb siis, kui kallid inimesed külas on, veel eriti kiiresti, samas on see kõige parem aeg..

Järgmisel nädalavahetusel on lootust jälle kvaliteetaega nautida. Lõpuks saavad siis ehk pidustused ka läbi ja ma saan hakata tegelema tõsiste asjadega.

Suvi on olnud meite kodus palav, pikk ja teguderohke. Vanemad käisid, meie käisime vanemate juures, mõned sõidud mööda Eestit, veesulinad, vihmavulinad, äikesepilved, muud armsad kohtumised, ilusad hetked.. ja läbi ta varsti ongi.
Olen viimasel ajal palju mõtteid mõlgutanud, igasuguseid. Õhtuti, kui saan tunnikeseks omapead jalutama minna, on see vägagi lõõgastav tegevus: lihtsalt mõtlen, mõtlen ja unistan :)
Palju on juhtunud ja juhtumiste käigus olen tundma saanud inimesi, olukordi, mida ei uskunud iialgi tunda saavat. Elus on ju teatud situatsioonid või läbielamised (nii head kui halvad), mille käigus sa mõistad, kes on tegelikult sinu tõelised sõbrad.. Mina väärtustan sõpru ülekõige, aga milleski peab see sõprus siiski ka kajastuma. On õnnelik see, kellel on selliseid sõpru nagu minul :)

Juhtunud on palju, muutunud pole väga midagi.

Sügis tuleb tasapisi, loodetavasti toob kaasa suuri muutusi. Kui ka ei too, tuleb leppida sellegagi.. Praegusel juhul naudin hetki lapsega, kaasaelamist armsatele inimestele minu elus, kodu sisustamist, kokkamist ja perenaiseks olemist. Millalgi saab see perenaiseelu ju läbi, loodetavasti mitte veel niipea :)

Elust

2010-05-20T19:37:00.003+03:00

Paar kuud on möödunud nagu naksti ja üht-teist on vahepeal muutunud. Mõtlesin, et tulen annan natukene aru ka :)

Kõige suurem muutus meie elus on kindlasti see, et 14. mail ööbisime esimese öö meie oma päris kodus. Nüüd oleme siin juba mõnusalt sisse elanud ja hakkan rahu-vaikusega harjuma. Siin on elu nagu maal.. linnud laulavad, vihmaga on väljas värske metsa lõhn, ümberringi on vaikus ja rohelus. Enne, kui siia elamurajoon tehti, oli siin mets ja sellest ka see metsahõng. Muidugi tänu sellele on siin ka liiga palju minu jaoks neid putukaid-mutukaid, aga kannatan ära :)
Üks õhtu käisin jalutamas ja kaks kitse kappas üle aasa.. no mida veel tahta, eksole. Vaikselt kõpitseda on meil siin palju, aga oma pesa on ikka oma pesa. Meile võib vabalt külla ka tulla.

Kooliga on asjalood nii et vaikselt tegelen otsade kokku tõmbamisega. Millalgi suvel õnnestub ehk lõputöö ära kaitsta, praegu teen neegritööd, millalgi hakkan kirjutama ka.

Vahepeal said Annist-Sandrist lapsevanemad ja loodetavasti lähiajal õnnestub pisike oma silmaga üle vaadata. Muidu ükskord ta ei olegi enam nii pisike :) Ümberringi on sõbrannadel titebuum lahti läinud.. Vahepeal toimunud Maidu juubelipidustustel oli rasedaid kohal kogunisti kolm. Iseenesest on see hästi vahva ja mul on sõprade üle ainult hea meel.

Meie laps ikka kasvab ja teeb oma naljakaid tegusid. Viimase aja eluke ongi veerenud kolimishõngus (ja eeltöödes selleks), lõputöö hõngus, lapse kasvatamise hõngus (nagu juba viimane 1+ aastat) ja muud väga ei olegi. Juunis algab Maidul puhkus ja juulis tulevad minu vanemad puhkusele.
Siis ehk sõidame maale ja puha.. Mis jaanide ajal saab, ei kujuta ette praegu.

Ongi vist lühike ülevaade vahepeal toimunust. Eks kui mu elus mingeid suuri muutusi toimub, tulen jälle tagasi. Lugemisteni!

Polegi ilmvõimatu..

2010-03-14T12:37:00.004+03:00

Oh sa poiss, hallitama läinud siin see värk!

Olen jah unarusse jätnud oma kirjatüki puhtalt sellel põhjusel, et niivõrd palju tegemisi on olnud. Lapse kõrvalt praktikal käimine on ikka mõnusalt hea päevatäide.. muuks väga aega ei jäägi.
Leidsin praegu hetke, kui laps magab ja minul tunnid ette valmistatud, ning pajatan kärmelt, mis vahepeal muutunud on...

Praktika saab järgmisel nädalal läbi. Kümme nädalat uusi emotsioone, muljeid ja kogemusi ongi seljataga. Alguses tundus küll, et lähen lõhki ja võtsin endale vist söömiseks liiga suure suutäie, kuid kui juba sisse elasin, harjusin elutempoga kenasti ära. Viis nädalat veetsin viiendas klassis matemaatikateadmisi jagades ja viis nädalat üheteistkümnendas klassis ikka matemaatikat õpetades. Kogu kümne nädala vältel olin rakkes lisaks veel kahes kaheksandas klassis arvutitunde läbi viies.
Ilmselt seetõttu, et tagasiside ja emotsioonid nõnda positiivsed olid, taipasin praktika käigus, et see ongi just see, mida ma tahaksin oma elus edasi teha. Mulle meeldib see töö ja tundub, et mul on ka annet selle jaoks :D .. kuigi jah, see mõte võib muutuda vast sel hetkel, kui saan endale klassi, kuhu enam teist korda tagasi minna ei tahaks. Eks elu näitab, kuidas asjad kujunema hakkavad.
Paralleelselt praktikaga olen ikka lapse kasvatamisega ka tegelenud ja aasta on imekiirelt selles osas möödunud. Emme olla on supervahva, olen seda ennegi öelnud :P

Haigused tabasid lõpuks meie pisikest ka, kuid õnneks oli tegemist vaid nohuga ja ühepäevase palavikuga. Oligi siiani kuidagi väga hästi läinud selles osas.
Nojah, tegelikult olime vahepeal paar päeva Tallinnas Merimetsa haiglas ka. Saime terve perega omale noroviiruse ja kuna olime just Annil-Sandril Viimsis külas, kui Miia seisund halvenema hakkas, siis viidigi meid Tallinna haiglasse, kus esimene öö oli jube, sest mul endal oli ka okseralli käsil. Õnneks tuli teisel päeval mulle juba eluvaim sisse ja jaksu juurde lapsega tegelemiseks. Sanitarid olid seal küll sellised, et võta üks ja viska teist.. jubejube.
Nüüd on see juba unustatud ja loodetavasti pikaks ajaks :)

Kolinud me veel ei ole, aga julgen öelda, et aprillis peaks see kindlasti juhtuma. Palju enam teha ei ole, aga mõtlesin, et köögimööbli võiks ikka ära oodata ja siis ei tohiks miski enam kolimist takistada. Ei viitsi väga mässata seal, kui korralikult süüa, nõusid pesta ja teab mida teha ei saa.. Asi see kuu aega siis veel oodata pole :)

Niiet, kallid sõbrad, kui oleme ära kolinud, võita hakata järjest meil soolaleival käima :D Kõik on vägagi oodatud, kes tulla tahavad :)

Muud väga muutunud polegi. Varsti algab kevad ja loodetavasti läheb millalgi soojaks ka. Märts on põnev kuu osalt seetõttu, et meenuvad emotsioonid, mis eelmisel aastal samal ajal mind valdasid ja teisalt seetõttu, et seeaasta saab neist emotsioonidest osa mulle väga kallis inimene.

Mis muud kui ilusat kevadet, kui see ükskord kätte tuleb ja lugemisteni ;)

Kokkuvõtete aeg

2010-01-04T20:56:00.003+03:00

Ongi aeg teha väikene tagasivaade nüüd juba eelmisele aastale ja meenutada, mida kõike see endas peitis.
Oli see ju meie endi (1985-aasta) Härja-aasta.

Eelmisesse aastasse jäi minu elu kõige suurem saavutus- Miia. Esimesed kuud aastas olid täis ettevalmistusi ja põnevat ootamise aega. Väikese põngerja sünd seadis rütmi terveks ülejäänud aastaks. Minust sai emme ja minu tundemaailma lisandus tundeid, mida varem kogenud ei olnud.
Tegelikult jäi 2009-ndasse aastasse päris palju titauudiseid ka sõpradelt-tuttavatelt. Lahe!

Suvi oli erakordselt soe ja möödus minu jaoks suhteliselt kiiresti. Väikene mõttepaus- avastasin, et sel aastal ma sättisin sisse end ju Pärnus ka.. oma väikeses pesas. Üürikas küll, aga esialgu sobis see ka :)
Sügis-talvine aeg väga mingeid olulisi muutusi ei toonud. Meist said majaomanikud ja 2010-aastal saavad meist ehk juba ka päris oma kodu elanikud.

Kuskil ma väga ringi ei reisinud ja mingeid suuri ettevõtmisi ei sooritanud. Olin lapsega kodus ja tegelesin tema kasvatamisega. Küll aga õnnestus aasta jooksul vastu võtta mitmeid külalisi ja näha armsaks saanud inimesi, keda kaua näinud ei olnud. Aastale pani toreda punkti Ergo naisevõtt, millest ma ise kahjuks osa võtta ei saanud, aga eriline sündmus minu jaoks oli see siiski.
Kokkuvõttes võin öelda, et oli edukas aasta. Selles oli palju rõõmu ja erilisi hetki. Olen tänulik ka kõigile nendele inimestele, kes selle aasta väga eriliseks aitasid teha.

Mida ootan 2010-ndalt aastalt?
Tahaks kevadel ülikoolist sääred teha.. ja seoses sellega on üsna suur osa aastast ka sisustatud.
Heh, tegelikult ma loodan, et erilisi hetki toob kaasa ka alanud aasta. Rohkem üksteisemõistmist, sallivust ja armastust!

Ilusat alanud aastat, mu sõbrad!

veel selles aastas

2009-12-21T18:34:00.002+03:00

Laupäeval, kui Rimisse üritasime minna ja selgus parkimiskoha leidmise võimalikkuse puudumine, jõudis mulle kohale, et jõulud hakkavad tulema. Inimesed teevad ikka oma jõuluostud ju viimasel nädalavahetusel :P
Mul veel jõulutunnet ei ole.. võib-olla, kui kuusk toas oleks, siis ehk võtaks asi rohkem ilmet. Loodetavasti ikka mingi tunne lõpuks peale tuleb. Need on meie esimesed jõulud kolmekesi. Seda, kus me need veedame, praegu täpselt ei teagi.. eks selgub viimasel hetkel.

Jõulude peatsest lähenemisest annab märku ka asjaolu, et mu vanemad tulid Eestisse vähe pikemaks ajaks. Võtame ette mõned sõidud Vändra kanti ka.
Täna käisidki vanavanemad oma silmarõõmu vaatamas. Boonusena sellele oli väga meeldiv, et Elen ja Kerli täna üllatusvisiidi tegid. Kerlit polnud ju ka mingi sada aastat näinud, Elenit ikka olen trehvanud. Mõlemad rõõsad ja rõõmsad, südantsoojendav oli kodukandirahvast hetkekski näha :)

Ükspäev avastasin, et mu load kaotavad 2. jaanuaril kehtivuse. Oh hullu.. olen ju oma vahtralehtedest lahtisaamist neli aastat edasi lükanud. Mõtlesin, et nüüd oleks juba liig seda jälle teha. Registreerusin ära ja täispikk laupäevane päev autoteemadel ning tehtud ta saigi. Toopäev oli meil issi-tütre-päev. Said kenasti hakkama, kuigi pabistasin küll selle pärast veits. Nüüd tuleb veel vaid load ära oodata ning "väga meeldiv" on see, et uued load saan alles 8. jaanuaril.. mis ei tähenda muud, kui seda, et 6 päeva sõita ei saa. Arusaamatu minu jaoks, kuidas saab terve töötiim korraga puhkusele minna ja mitte keegi asjaga ei tegele. Mis siis ikka.. eks peab ootama.

Ilmad läksid jubekülmaks ja sellega seoses läks jubekülmaks ka meie elamine.. lapsel päevad läbi käed jahedad ja midagi väga teha ka ei saa. Kütame küll, aga kindaid ju toas kätte ei pane. Ehk see hirmkülm läheb nüüd mööda ka millalgi.
Lootma peab, et haigused ka edaspidi meie majast mööda lähevad.
Üks selline veidikene eriline moment tabas ka meid mõni aeg tagasi. Nimelt Miia tegi iseseisvalt oma esimesed sammud (8-kuusena siis). See aga tähendab ainult seda, et aeg on ikka jubekiiresti läinud ja kauaks seda titeaega enam ongi..

Aastavahetuse veedame ilmselt Pärnus, jälgides traditsiooni ja veetes selle koos Anni-Sandriga. Praegu neil veel võimalus ise meile külla sõita, järgmisel aastal, kui neil väike paterdis majas, tuleb ilmselt meil sõit Viimsisse ette võtta.
Jõulukingid on õnneks enamik juba tehtud või tegemisel ja tõepoolest on jõulude juures kõige vahvam minu meelest just kinkide tegemine. On armas, kui kellegi südamesse sellega sooja tunde saab tekitada.

Mul ei jäägi muud üle, kui soovida neile, keda isiklikult jõuluajal ei näe, kaunist, rahulikku ja südamlikku jõuluaega ning et see aasta lõpp oleks ikka meeldejääv. Soojad ja pehmed kallistused teile, mu sõbrad :)

PS. eks uuel aastal kohtume, et teha meenutusi siis juba eelmisest aastast

Üles leitud

2009-12-07T23:53:00.003+03:00

Nojah, ega mul ei olegi tegelikult ühtegi vabandust, miks ma pole vahepeal postitusi teinud.. Täna sain Katsi käest noomida ja siis mulle meenus tõesti, et võiks vahelduseks jälle kirjatüki vorpida.

Vahepeal on palju, palju juhtunud.. kirjutasin ju ka viimati ammu, ammu. Pikka postitust vist venitada ei viitsi.. üritan teha lühidalt ja edaspidi järge hoida :)

Miia sai 8-kuuseks ja 27ndal saab täis juba 9 kuukest. Jummaluke, kuidas aeg ikka lendab.. mäletan, kui ta oli meil alles teki sees ja siis tundus, et sinnani on maa ja ilm aega, kui ta ükskord ringi paterdama hakkab. Nüüd on see siis käes! Pean tõdema, et mida vanemaks ta saab, seda rohkem rõõmu ta valmistab.. on muidugi alati valmistanud, aga rõõm läheb aina suuremaks. Emme olla on maailma parim ja mul on väga hea meel, et seda tunnet saab varsti-varsti tundma ka veel üks minu elus väga oluline inimene- Anni. Algab uus etapp elus.

Ostsime omale vahepeal maja. Sisse veel kolinud ei ole, sest tegeleme siseviimistlusega. Kui see valmis, siis tuleb veel lõppviimistlus teha, aga tahaks ikka üsna uue aasta hakul ära kolida. Kas või poolikusse majja, aga vähemasti oleks see meie päris oma pesa. Enamik tegelikult ju alustab nõnda ja aja jooksul antakse elamisele see viimane lihv.

Kes veel ei tea, siis tegelikult mul ülikooli magistrikraad veel käes ei ole. Lapsesoov oli suurem kui kraadisaamine.. aga mõtlesin, et 3 aastat seda edasi ka ei lükka ja tegemata jäi üsna vähe- lõputöö ja praktika. Seega võtsin plaani kevadel ka tarkade klubisse astuda (loe: ära lõpetada). Kooliga seoses võtsime ette sõidu Tartusse.. Kusjuures vanasti, kui üksi seda maad autoga sai sõidetud, siis ei tundunudki tee niiiii pikk, aga nüüd tundus see igavikuline. Käisin ju viimati Tartus jaanuaris.. omajagu aega ka möödas sellest. Heh.. igatahes sain lõputöö jaoks mõtted ja praktika kohapealt targemaks (teen selle VG-s) ning ühtlasi jõudsin üle vaadata mõned kallikesed. Kõiki kahjuks ei saanudki, eks teinekord.

Manni käis mul külas. Jah, lihtsalt niisama võttis kätte ja sõitis Tartust bussiga meid vaatama. Hea oli vahelduseks ka haritud ja intelligentse inimesega näost näkku suhelda. Siiani olen seda pidanud tegema ainult netiteel (kui välja arvata külaskäik Liina juurde). Jõudsime lobiseda, süüa teha, süüa, jalutada ja isegi tulevase kodu üle vaadata. Tema külaskäik pani tõdema, et on väga kurb, et vahemaa nõnda pikk on ja igal suvalisel hetkel sellist sõitu ette võtta ei saa. Pean siin endamisi edasi lootma, et Mann ikkagi kunagi otsustab, et tahab Pärnusse elama tulla.. ja siis kolib siia ka Edith.. ja nii edasi :D

Hakkasin mõni aeg tagasi jälle trennis käima. Polnud ma ju seda teinud ajast, kui kõhukaks jäin. Alustasin tasa ja targu ning nüüd juba tunnen, et endine vorm hakkab tasapisi taastuma. See on hea tunne.

Nüüd hakkab saabuma see moment, kui ma pean tegema mõttepause, et meenutada, mis veel vahepeal toimunud on. Järelikult on aeg otsad kokku tõmmata. Eluke veereb igapäevaselt väga ühes rütmis ja rutiinselt. Jõulud tulevad ja loodetavasti ka lumi koos nendega. Jõulukingid mul veel ostetud pole, aga vähemasti tegin nimekirja nendest ära :D

Lubasin teha lühidalt, seega praegu lõpetan. Ütlen "Kohtumiseni", sest tulen varsti jälle :D Seniks, olge terved ja peske käsi! :)

ohoh

2009-09-14T21:13:00.004+03:00

Oh hissus küll, kui kaua ma pole siia kirjutanud. Olen vahepeal üsna tegusaks saanud ja pole üldse mahti kirjatükke vorpida.

Mis siis toimunud on.. enam ei mäletagi, vanadus noh! Vanemaks sain. See juhtus.
Üldiselt veereb meie eluke siin tasapisi. Teeme ettevalmistusi uue kodu soetamiseks, päris oma kodu jaoks.
Miia muudkui kasvab, vaikselt mekib juba kartulit ja varsti lisandub aina rohkem suurte inimeste toitu. Tirts on meil igavesti tragi, praegu on ta 5,5-kuune.. aeg ikka lendab küll. Hullab mööda tuba ringi ja minu päev möödub suuresti tema tõstmisega pahanduspaikadest eemale.
Jalutamas käime päris palju ja täna alustasime ujumisega. 30-kraadine basseinivesi oli 35-kraadise vannivee kõrval üsna šokk tema jaoks.. alalõug hakkas päris värisema :). Õnneks ta kisa ei teinud ja ehk järgmine kord on ta veega ka rohkem harjunud.

Aega on palju mööda läinud ja minul ei ole teile mitte midagi põrutavat rääkida. Muutusi tekitab ainult väike Miia, kes koguaeg uusi asju õpib. Mina istun ikka oma üleliigsete kilode otsas ja unistan ajast, kui mahtusin oma vanade riiete sisse.
Ei, aga ma kavatsen sinna kunagi veel mahtuda :P

Põhimõtteliselt tegin ma selle postituse vist selleks, et oleks midagi tehtud, sest nagu näha, ei sisalda see suurt midagi. Andeksi.. ma üritan meelde jätta kõik põnevad vahejuhtumised ja järgmine kord pikemalt kirjutada.
Seniks kirjutage teie, et mul oleks, mida lugeda.
Aitäh!

2009-08-06T10:52:00.000+03:00

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust
või rahulolu, mida emadus tekitab.
Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

Enne, kui sain emaks. (L. Tungal)

2009-06-08T12:26:00.007+03:00

Kui need väga soojad ilmad olid, siis ma virisesin, et liiga palav on. Väikse paksu lapsega on palavaga päris raske... Ilmad läksid kenasti jahedamaks ja sellega koos jahenesid ka meie toad. Mõtlen ikka, et parem olgu jahe kui 27 kraadi toas.. nüüd on tulemus käes. Minul kurk haige ja enesetunne kehvake. Alustasin kiiret ravi, sest haigeks ju ometi jääda ei või. Siis ei ole minust asja millekski ja kedagi teist minu asju ajama panna ka ei ole. Loodame, et see kurguvalu on mulle vaid hoiatuseks ja päris haigust sellest ei tule :(

Vahepeal on jälle palju toimunud. Külalised on nüüd ära käinud, kes käia on tahtnud, ja kindlasti on keegi veel tulemas. Tartukad käisid ja tore on näha, et kõik on ikka endised. Muidugi veel toredam on, et nad üldse viitsisid sealt kaugelt siia sõita.
Vanemad käisid Eestis, saime jälle grillida :) ja mina patustasin mõne korvikesega. Siiski, siiski ma usun, et mõned väiksed punnikesed, mis Miiale peale seda tulid, olid sellest paarist jäätiseampsust, mis ma tegin. Enam ma ei tee :P
Hmm.. kes meil veel käisid? See on see jama, kui kaua aega midagi ei kirjuta.. Meelest on läinud :( Niigi mu mäluprobleemid aina süvenevad ja süvenevad.

Möödunud nädalavahetusel käis Maidu töökaaslane oma naise ja lapsega meil. Nii armsad ja toredad inimesed.. Kahju, et kõik toredad inimesed mujal kui Pärnus elavad :D

Igatahes midagi põrutavalt põnevat meil järelikult toimunud ei ole, kui mul kõik peast pühitud on. Pean sellest õppima ja siia tihedamini tulema, aga viimasel ajal olen koos minimupsuga silma kinni lasknud ja päeva maha maganud :)

Ma tulen tagasi, kui mulle meenub, mis ma öelda tahtsin :D Panen lõppu mõned pildid veidikene kasvanud Miiakesest ka.. silmarõõmuks või nii :P

Üks ilus pilt vanaema ja vanaisaga ka :P

Tulid punased silmad, sest fotograaf ei olnud vist eriti osav :)

Mured ja rõõmud

2009-05-11T19:36:00.005+03:00

Seljataga on üks üsna murelik nädal. Pisikestega on raske kohati just sellepärast, et nad ju ei oska sulle veel öelda, mis neid vaevab. Minu printsessil on eelmise nädalaga tekkinud väga tugev lööve, ilmselt siis allergia mingi minu söödud toidu vastu :( Punne on täis nägu, kael, kukal ja pea... Täna käisime lõpuks arstil ja saime salvi.. no ja minul keelati selle viimasegi söömine, mis ma söön :D Niigi olen loobunud igasugu šokolaadilistest ja magusast gaaside kartuses.. küpsised olid magusaisu leevendamiseks. Nüüd ei tohi neid ka enam süüa.. Oi ei teagi, mismoodi ma oma isudega võitlema hakkan.

Selline kriimu-kraamu ta mul näost ongi :(..

Lisaks sellele murele on Miiakene hakanud ka piima "raiskama". Üsna tihti juhtub seda, et peale söömist silmagi pilgutamata kõik krooksuga välja tuleb.. Loodan väga, et see on ajutine nähtus. Ei saa ju lõputult väärt kraami raisku lasta :D

Enne murenädalat oli muidugi vahvaid seiku ka. Preili sai omale lamamistooli, mis vibreerib. Nüüd saab natukene arvuti taga ka asjatada ja samal ajal jalaga seda tooli kiigutada.

Eile oli ju emadepäev.. minagi sain väikse emadepäevakingituse, sest Miia otsustas magada terve öö. Jäi magama südaöö paiku ja magas hommikul seitsmeni :P Tavaliselt on meil ikka kolme ajal söögipaus, aga see öö ei olnudki. :)

Vahva on tema tegemisi jälgida ja vahest ajab isegi naerma. Näiteks eile suutis ta Maidu ema juures ennast kuklani täis kakada ja jättis Sveni voodisse mõnusa pissiloigu :D

Aga minul ei olegi muud uudist. Unistan juba ajast, kui saan massaazi minna. Nii jubedalt tahaks juba, aga veel ei julge. Peab arstilkäigu ära ootama ja loa saama, siis kindlasti lähen.

Nädalavahetusel tulevad Anni ja Sander meile lõpuks külla ning 23ndal tulevad Tartutibud siia.. On, mida oodata ja niimoodi läheb aeg ka ehk kiiremini siin. See üksinda passimine on ikka jube küll.. Seltskonda oleks hädasti vaja :) Ahjaa.. Liina tuleb homme linna ja kudrumudru läheb lahti.

Üsna mõttetu postitus sai, aga tuli tunne, et peaks siia midagi lisama ja noh, peab ju ära kasutama seda hetke, kui laps magab.. niigi ta on otsustanud hakata jälgima päeval-me-ei-maga-reziimi. Ime on, kui magama jääb ja hetk tagasi see ime juhtuski :D

Hea küll, tõmban otsad kokku praeguseks.

Ninnunännu

2009-04-26T16:23:00.009+03:00

Olen juba mõnda aega plaaninud siia postitust lisada, aga paraku ei ole aeg seda võimaldanud. Nüüd, kui preili on taas unne suikunud ja kodused tegemised ei nõua tegemist, saan lõpuks ka siia üht-teist kirja panna.

Homme saab täpselt kuu sellest, kui meie elus toimus päris suur muutus. Tegelikult on vist isegi parem öelda, et algas uus etapp - lapsevanema oma :) Selle kuu ajaga olen enam-vähem juba uue olukorraga kohaneda jõudnud. Kõik vist teavad, et iga uus algus on raske, nii oli ka meil alguses raskusi... magamatus, väsimus, uued olukorrad.. kõike oli kuidagi liiga palju (nojah, eks see magamatus ei ole mind siiani jätnud :D). Sealjuures veel enda tervislik taastumine. Nüüd hakkab inimese tunne juba tagasi tulema ja tekkima hakkab isegi mingi väikene rütm. Võin öelda, et küll see oli ikka tore aeg olla kõhukas ja kõike süüa :P Ega mulle ilma asjata öeldud, et naudiksin seda aega.. ei osanud ma siis vist päris sajaga seda teha, sest praegu tunnen, et oli tõesti ju hää. Jah, nüüd on mul kodus imearmas mõmmik, kes toob endaga kaasa uued mured ja rõõmud. Kindlasti saab seegi olema põnev aeg :) Homme sööme Miiaga kahekesi (emme muidugi enne ja Miia pärast piimaga :P) sünnipäevakooki ja loodame, et see hull gaasivaludeaeg kiiresti mööda saaks. Küll on ikka raske see väikese lapse elu.. Ehk õnnestub kolme kuuga sellest üle saada.

Nagu näha mööduvad minu päevad nüüd titarütmis :) Sööme, magame, võitleme puuksudega, mis kõhus kinni, likvideerime kakaplahvatusi, jalutame väljas ja silmitseme niisama üksteist. Muidugi ootame ka nädalavahetusi, sest siis saab meiega ühineda härra Issi, kes kahjuks kaugel tööd teha rassib. Lisan siia blogisse ka paar pildikest, sest tean, et paljud neid pilte näha tahaksid. Mina, kitsipung ja laiskvorst, aga ei ole viitsinud neid orkutisse lisada. Ei taha nagu ka eriti.. ma ootaks teid pigem endale külla, kes pisikest näha tahavad :P

Nüüd hakkab preili juba vaikselt vannis harjuma. Esimene kord oli paras katastroof, aga teine oli juba päris mõnus :P

See on see kõikse parem koht ja emme musi on see kõikse parem musi :P

Ja niimoodi mõtlikult ta meid koguaeg vaatabki..

See postitus tuli väga titateemaline, aga minu elu ongi nüüd titateemaline.. kõik mu päevad on täis tema tegemisi ja hetkel käib elu täpselt selles rütmis, nagu tema seda soovib. Ja tundub, et hetkel ta soovibki ärgata ja minu internetiaeg on selleks hetkeks läbi :D Siiski ma üritan siia millalgi jälle naasta.

Tegelikult on ikka ülimalt vahva, et mul on nüüd oma väikene pere :)

Meestele :)

2009-03-08T11:26:00.002+03:00

Naistel on jõudu, mis vapustab mehi. Nad kannatavad raskeid olukordi ja kannavad koormaid, aga hoiavad endis õnne, armastust ja rõõmu.

Nad naeratavad, kui tahaksid karjuda. Nad laulavad, kui tahaksid nutta.

Nad nutavad, kui on õnnelikud ja naeravad, kui nad on närvilised.

Nad võitlevad selle eest, millesse usuvad. Nad astuvad ebaõigluse vastu üles.

Nende jaoks pole 'ei' vastus, kui nad usuvad, et on olemas ka parem lahendus.

Nad jäävad ilma selleks, et nende pere saaks rohkem. Nad lähevad hirmunud sõbraga arsti juurde.

Nad armastavad tingimusteta.

Nad nutavad rõõmust, kui nende lapsed ületavad end ja hõiskavad, kui sõpru autasustatakse.

Nad on õnnelikud, kuuldes sünnist või laulatusest.

Nende süda murdub kui nad kuulevad sõbra surmast.

Nad leinavad pereliikme surma pärast, samas on nad tugevad, isegi, kui arvavad, et kogu nende jõud on otsas.

Nad teavad, et kallistus ja suudlus võivad ravida haiget saanud südant.

Naisi on igasuguseid, erineva kuju, suuruse ja värviga.

Nad lendavad, kõnnivad, jooksevad või kirjutavad sulle, et anda teada, kui väga nad sinust hoolivad.

Naise süda on see, mis paneb maailma pöörlema. Nad toovad rõõmu, lootust ja armastust.

Neil on empaatiavõimet ja ideaalid. Nad toetavad oma peret ja sõpru moraalselt.

Naised oskavad eluks vajalikke asju öelda ja nad annavad endast kõik.

SIISKI, NAISTEL ON KA ÜKS VIGA:

NAD KIPUVAD UNUSTAMA, KUI PALJU NAD VÄÄRT ON.

Plirts, plärts...

2009-03-07T14:31:00.004+03:00

... täna on väljas ikka superilus kevadilm. Mõtlesin ja ütlesin, et nüüd võikski juba soojaks minna ja kevad kätte tulla. Päike ja soe annab nii mõnusalt energiat.

Homme on naistepäev. Tegelt on tore, et kalendris on päev, kus mehed saavad naisterahvaid meeles pidada.. ükskõik siis millega. Minu jaoks ei olegi tegelikult oluline, et mulle mingeid lilli tuuakse (need ju närtsivad niikuinii).. vahest on lihtsalt tore, kui poputatakse. Tegelikult arvan, et kui naised tahavad, et neid sellisel päeval meeles peetakse, siis tuleks naisena ka käituda :)
Mulle meenus eelmise aasta naistepäev, kus siis naljaga pooleks Maidult oma lille nõudma kukkusin (teada oli, et ta selle päeva unustab ja ega ma pahandanudki). Tema aga kostis mulle selle peale, et tema ongi minu naistepäeva lill :) Ja siiamaani pole ära närtsinud... mingi imelille vist sain :P
Niisiis, kallid naisukesed, loodan, et te saate end homme tunda erilistena :) (tegelikult peaks seda saama ju iga päev).

Olen jälle kaua siit eemal olnud ja üht-teist korda saatnud. Põhiliselt ettevalmistused eelseisvaks...
Edith käis mul külas. Tore on tõdeda, et ehkki vahepeal on aega omajagu mööda läinud, oleme meie ikka endised ja jututeemasid jagub alati. Loodan, et varsti saavad külla tulla teisedki :)
Vändrasse tahaks minna... Liinale lubasin küll minna, aga no ei saa seda kuidagi ette võetud. Homme ilmselt läheme vanaema vaatama. Ei imesta, kui Liina ise mulle enne külla jõuab :P Paar korda oleme selle aja jooksul Tallinnasse sattunud ja Anni-Sandri juures peatunud. Vahva, et neil ka kõik ikka hästi on.
Ohjah, mul ei ole tegelikult suurt midagi kirjutada. Olen kuulnud jutukesi, kus inimesed tunnevad huvi, mis ja kuidas... Annan teada, et olen endiselt veel ühes tükis, kuigi iga hetk võib see ka muutuda :) Tekitan siin põnevust... (aga olen ju ise samamoodi põnevil).

Sain natukene trükimusta kulutada ja usun, et hetkel sellest jälle piisab. Kui mul on uudiseid, siis kindlasti annan nendest teada. Ootame ja vaatame, mis elu toob :P Olge tublid!

Ahoi ahoi

2009-01-29T20:48:00.002+03:00

Ongi jälle kuu mööda läinud, rohkemgi veel. Mina pole siia midagi kirjutanud, nagu näha. See muidugi ei tähenda, et ma teiste blogitajate tegemisi lugemas ei käi. Käin muidugi! Lihtsalt lugemine on kordi lihtsam kui kirjutamine :)
Põhjus, miks ma pole siia midagi kirja saanud, ei olegi väga keeruline.. mul nimelt ei ole väga kirjutada midagi, mis teile huvi võiks pakkuda. Tööl ma enam ei käi, kooliga on ka ühel pool. Nüüd ma lihtsalt puhkan ja ootan, millal uued tuuled tulevad :P

Tegelt on nii, et oleme juba kuu aega oma uues pesas elanud ja täitsa tore on. Väikesed detailid on elamise hubaseks ja meile mugavaks teinud. Naudin perenaiseks olemise rolli ja hoolitsen meespoole eest senikaua, kuni uus ilmakodanik hoolitsuse omale võtab :)

Saime omale normaalse interneti ka nüüd sisse, aga avastasin, et ega see arvuti taga istumine nii lihtne ei olegi enam. Üheski asendis ei ole mugav, koguaeg säti ja paiguta end, et üks ega teine koht ära ei väsiks. Nii ma lööngi lõpuks käega ja panen arvuti hoopis eemale. Praegu sättisin end patjadele sisse, et selle sissekandega ühele poole saada.. ja siis ilmselt pean mõnda aega jälle arvutist eemale hoidma :P

Millega ma siin Pärnus siis oma päevi sisustan? Päris hea küsimus kusjuures.. :D Päevad lähevad kiiresti, sest enamasti ma magan lõunani ja vahest teen isegi päevaseid uinakuid. Ärkveloleku ajal harin end beebikirjandusega, koristan, teen süüa, pesen pesu (no tegelt peseb jah masin) või vedelen teleka ees. Ja no muud nagu ei olegi... nii need päevad lähevad. Järgmisel nädalal on plaan ujuma minna. Isegi ootan huviga, kas see ka õnnestub.

Paar korda olen Tallinnas ka käinud ja ühendanud need käigud perekond Nõmme külastamisega :) Meil jätkub Anniga jututeemasid lõputult ja nii ma siin unistangi, et nad ikka ka kunagi sealt Tallinnast meile lähemale kolivad. Senikaua tuleb kahe linna vahet sõita.

Kui nüüd midagi hullult põnevat peaks juhtuma, eks ma siis jälle kirjutan teile sellest. Vähemasti teate, et ma olen ikka kuuldavusel ja pole orbiidilt kuhugi kadunud :P

Kokkuvõtete aeg

2008-12-22T14:04:00.002+03:00

Olen hetkel olesklemas Pärnus ja leidsin, et väga sobiv oleks praegu ära teha selle aasta viimane postitus. Jah, ma miskipärast arvan, et sel aastal ma siia enam ei kriba. Kuna vanemad on ka aasta lõpuni Eestis ja ilmselt tiirutan selle aasta järelejäänud päevad lihtsalt Vändra ja Pärnu vahet.. siis usun, et võibki nii juhtuda, et jääb postitus muidu tegemata.

Mõtlesin, mida siia küll kirja võiks panna. Aga tegelikult on just hea võimalus võtta kokku kohe-kohe läbi saav aasta 2008. Järgmine on ju meie aasta, Härja (Pühvli) oma.
Eile õhtul mõtisklesin selle aasta tegemiste üle.. kooli lõpetamised ja asjad jäid kõik ju eelmisse, seega mingit märkimisväärset sündmust seoses kooliga ei olegi.
Olen olnud tubli töölaps ja tegelikult ka kooliasjad kenasti ära teinud. Suutsime Mariliga isegi nii tublid olla, et sügisega said kõik vajalikud ained tehtud ja kooliteed rühkida pole vaja rohkem kui ainult praktika ja lõputöö jaoks. Kergem on olla küll :)

Siiski on see olnud imeline, imelik, veider aasta, kus rõõmsaid sündmusi on varjuna saatnud ka kurvemad. Aprillikuus tuli meil vastu võtta kurvad uudised lähedase pereliikme raskest haigusest, mis saatis ja ühendas meid kuid. Mõned kuud hiljem tuli lähedastele edastada hoopis rõõmusõnum.. mõtlesin, et veider on rõõmustada ja kurvastada ühel ja samal ajal. Teadsime, et ees on ootamas kurvad sündmused, kuid oli ju põhjust rõõmustada hoopis teise asja üle. Elu on keeruline ja tegelikult ei jää üle mitte midagi muud, kui lihtsalt leppida sellega, mis tal meile varuks on. Sügis viis meie hulgast ühe pereliikme, aga hinge jääb väikene säde, sest kevad peaks ju tegelikult meile uue pereliikme kinkima... pisikese ime, kellest saab lapselaps armastavatele vanavanematele ja kingitus tulevastele lapsevanematele :)
Ja mis teeb asja veel maagilisemaks on asjaolu, et tulevane ilmakodanik peaks kõigi eelduste kohaselt ilmavalgust nägema samal aastal (Härja aastal), mis aastal on sündinud ka tema vanemad. Ja sünnikuupäev peaks jääma väga lähedale sellele kuupäevale, kui oli sündinud sellel aastal lahkunud pereliige. Jah, elu on kummaline - mõtlen ikka ja jälle. Hoidkem pöialt, et väikene ilmakodanik tuleks siis, kui on temale õige aeg ja lootkem, et kõik läheb ikka hästi :) Väikene mure on ju ikka hinges...

Lisaks kõigele, jäi sellesse aastasse ka minu viimane tööpäev Tavidis. Need aastad, mis seal töötasin, on tagasi vaadates kuidagi väga kiiresti läinud. Aga oh aegu ja läbielamisi seal... :D Ja tegelikult ei saa anda 100-protsendilist garantiid, et ma sinna tagasi ei lähe. Ei või iial teada..

Olengi vist olulisema siia kokku pannud.. eks emotsioone on olnud palju ja neid tuleb kindlasti veel juurde. Täna vaatasin pilte IT-aja kursakaaslastest ja olgugi, et laialiminekust on juba tükk aega möödas, on mul tunne, et see igatsus nende järele ei kao vist kunagi :) Need olid ühed vahvaimad ajad Tartus. Muidugi olid vahvad ka õpetajaajad.. aga IT-aegu ei asenda miski.

Nagu juba mainisin, veedan viimased selle aasta päevad Vändra-Pärnu liinil. Loodan selle aja sees trehvata ka kodukandi rahvast.. endisi klassikaaslasi, sõbrannasid, sõpru.. on ju jõuluaeg see, kui tihti just Vändras kokku juhtunud oleme.

Soovin kõikidele, kes siia vahest satuvad, kaunist jõuluaega armsate seltsis. Sööge kõhud punni ja meeled rõõmsaks. Veel soovin ma vahvaid elamusi aastavahetuseks ja et see vana aasta ikka meeldejäävalt ära läheks. Ükskõik siis, kes meist kus Eesti otsas seda ära saadab :) Olen mõttes ikka teiega ja loodan, et mu head soovid ikka ilusti kohale jõudsid...

Kohtumisteni :P

Pärnus tegin seda ja teist..

2008-12-01T22:53:00.002+03:00

Neljapäeval peale tööd sõitsingi Tartust ära Pärnusse ja tulin eile jälle Tartusse tagasi.
Tegelikult oli asjalik nädalavahetus.
Ma ei tea, kuidas see seal alati võimalik on, aga hommik on tavaliselt vaevu alanud, kui kell on juba õhtus. Aeg läheb kuidagi väga kiiresti.

Reedel ootasin pool päeva, millal meesterahvad omi asju ajasid (kusjuures sinna käis veel ka ühe meesterahva juuksurikülastus... ja siis öeldakse, et mehed ootavad naiste järgi, eksole :)). Lõpuks saime ikkagi ka poetuurile minna, kuigi midagi ära ei ostnud.
Ostudeks läks laupäeval. Saime omale lõpuks riidekapi, fotoka ja veel igasugu väikest pudipadi, mida tulevases kodus vaja võiks minna.
Laupäev oli veel selles mõttes pikk ja tegus päev, et panime kokku voodi, mis juba varasemalt valmis oli ostetud ja enam-vähem kokku sai ka värskelt soetatud riidekapp. Uksed jäid veel ripakile, sest minust polevat asja nende paigas hoidmiseks :D .. mehe käsi ja mõistust olevat sinna juurde veel vaja. Vot niiviisi.
Aga teha on korteris veel nii mõndagi. Neid tegemisi jään ma nüüd ootama, et siis lõpuks saan mina hakata oma perenaisetegemisi seal teostama... vähemasti mõtted on mul olemas :)

Täna oli vaba päev, sest loeng jäi ära. Olin tubli ja tegin oma kolmapäevase tunni tulevastele õpetajatele valmis. Homme on tööpäev ja tegelikult on see koolitöö mõttes raisku läinud päev. Seega hea, et täna peaaegu ühele poole omadega sain.

Lumi sulas ka ära ja mu auto pääses oma endisele parkimiskohale tagasi. Väga tore.

Aga aitab ka. Teen uued tegemised ja siis kirjutan.

Olnust..

2008-11-26T21:57:00.003+03:00

Üle-eelmisel pühapäeval oli vahvlipäev.. jah, oi ei mäletagi, millal mina viimati vahvleid küpsetasin. Kui üldse, siis olen ma seda viimastel aastatel teinud ainult Pärnus Rohu tänavas majas numbriga 105. Aga pean tõdema, et need veneaegsed vahvliküpsetajad on ikka kõige paremad... nendega on üsna suur oht end küll ära kõrvetada, kuid siiski tulevad vahvlid kõige paremad. Kui Pärnusse kolin, siis usun, et tassin sinna Vändrast meie vahvliküpsetaja ka ja hakkan üheks heaks koduperenaiseks, kes aeg-ajalt ikka oma perele kooke ja vahvleid teeb :) I hope so vähemasti...

Kool hakkab vaikselt lõpule jõudma. Ei mäletagi, kas olen siin varasemalt maininud, aga selle semestriga saavad ained kõik tehtud ja põhimõtteliselt ongi kooliga ühel pool. Praktika on köömes.. (mhmh, kindlasti :)). Ja ma usun, et nüüd aitab koolis käimisest.. loodetavasti naasen siis kooli tagasi hoopis ise tarkusi jagama.

Eelmise nädalavahetuse lõpul alguse saanud lumetorm kimbutas mindki. Just sellel tobedal pühapäeval olin Lõunakeskuse kontoris tööl ja sättisin end ajavaruga välja olukorda hindama, kas ikka tasub autoga sinna minna. Vaatasin ja mõtlesin ning lõpuks ikkagi paarutasin ise kohale... kui ma olin esimese foorini jõudnud, siis ma juba kahetsesin oma otsust. Auto kiskus vibama, sõiduridu ei olnud ollagi, lihtsalt libisesin kuidagimoodi kohale..
Päev otsa mõtlesin ainult sellest, mis seisus mu auto Lõunaka parklas on.. ja mismoodi ma sellega küll sealt koju saan. Kliendid ikka valgustasid meid väljas toimuvast ja see ei olnud eriti innustav :)

Kell kaheksa mu kannatus katkes ja ma läksin parklasse piiluma, mis seisus mu auto ikkagi on ja kas õnnestub see ilma lumelabidata sealt kätte saada. Autoga oli okei, parklaga aga mitte.
Peale tööpäeva ja pooletunnist julguse kogumist sõitsin koju ise mõttes korrutades "pliis, ära jää kinni, pliis ära jää kinni :)".... ja ei jäänudki... kuni kodu juures hoovi keerates ikkagi lumevalli kinni jäin. No hea, et niigi läks, sest õnneks olid Mann ja Massi minutiga kohal ja koos õnnestus auto miskitmoodi maja taha ära parkida. Seal ta nüüd siis seisab nukralt lume all ja koos ootame vihma, mis ta seal alt välja päästab.. või siis Maitu, kes lumelabidaga auto välja kaevab.

Nädal on juba poolepeal ja see on hea. Eile käisin üle mitme aasta hambaarsti juures. Jah, ma tean, et tegelt peaks ju iga aasta käima, eksole, aga ma mõtlen, et kui vajadust ei ole, milleks ma siis lähen end piinama. Veendusin, et see on ikka üks ebameeldiv koht, isegi, kui mulle seal ebameeldivusi ei tehta... õnneks olid kikud korras, nagu ka eelmistel kordadel. Loodan, et nad vapralt edaspidigi vastu peavad. Tasuta saadud arstivisiidid tuleb ikka ära kasutada :)

Homme lähen tööle ja peale tööpäeva sõidan Pärnusse (peale suuri kaalutlusi). Ei suutnud ette kujutada, mida ma terve vaba nädalavahetuse siin Tartus ikka teeksin. Pärnus ei tee muidugi jälle midagi kasulikku, aga vähemasti saab mõneks ajaks teise keskkonda. Vot niiviisi..

Mis siis veel?
Eelmisel reedel oli Tavidil väike üritus klubi-restoranis Gläm. Blokkisin, mis ma blokkisin, aga läksin ikkagi sellest osa saama ja tegelikult oli väga vahva. Sõin toite, mida ma ilmselt rohkem enam kunagi sööma ei lähe, ja nautisin head seltskonda. Natuke kurb on ka, et detsembriga minu töö Tavidis ühele poole saab.. aga kes teab.. keegi ju ei kinnita, et ma sinna ei naase :)

Nüüd lõpetan küll, sest olen vist tasa teinud mõningase vaikusehetke siin..
Olge vahvad ja süütage pühapäeval ikka väike küünlaleek ka :)

Natukeseks taas siin

2008-11-12T21:03:00.003+03:00

Nädalavahetusel käisime lõpuks ära Soomes. Kui sõit nii palju ei väsitaks, siis oleks kõik päris okidoki. Reede lõunal Tartust Tallinnasse ja õhtul paar tundi laevasõitu. Pühapäeval kaks korda rohkem laevasõitu... muidu oli vahva ja üsna kurnav end toidust punni süüa.
Pühapäeva öö saatsime mööda Anni-Sandri uues üürikas koos nende hullumeelse kassiga. Ja no tegelikult oli ka see superlahe, et nendega üle pika aja jutustada sai. Jääb ju üsna väheseks neid kohtumisi.. Rõõm on näha, et noored ikka veel roosad-rõõsad ja rõõmsad on :)

Esmaspäeval ma kooli jälle ei jõudnud (aga ega süümekaid ka ei ole), ilmselt ei jõua veel nii mõnedki esmaspäevad.
Eluke veereb töötähe all, kusjuures mida aeg edasi, seda kurnavamaks see muutub. Õnneks ei ole palju jäänud ja 30. detsembrist lähengi ära puhkusele :) Ei jõua kohe ära oodatagi. Mõnes mõttes on tööl ju tore: igasugu kirevat seltskonda käib meil sealt läbi.

Nädalavahetusel (või õigemini juba neljapäeval) sõidan ära Pärnusse ja üritan esmaspäeval Tartusse tagasi jõuda. Tuleb nautida veel ühe vaba nädalavahetuse rõõme, sest järgmine nädalavahetus on töö-töö ja veelkord töö.
Tegelt läheb aeg jube kiiresti, varsti on jõulud käes ja uus aastagi, Pühvli (või Härja) oma siis nüüd (meie aasta :)). Oodata on nii mõndagi.

Pühapäeval olevat meil siin Tartus väikesed Mardid käinud, mina neid ei näinudki, aga Mann sai kommi jagada ja hea tädi olla. Loodetavasti kadripäeval olen ka Tartus ja saame koos laulu-tantsu vaadata.

Ega muud ei olegi. Panen jälle punkti ära ja oh ei teagi, kui kauaks seekord :)

2008-10-26T17:22:00.002+03:00

Olengi kuhugi kadunud. Mõtlesin just täna, miks ma jälle nii pikalt ei ole kirjutanud. Ja tegelt on nii, et mul mitte ei oleks midagi kirjutada, vaid hoopis ei ole sellist head ajahetke, kui ma võiksin seda teha. Õhtuti on palju mõnusam teki sees teleka ees pikutada. Eks viimasel ajal on üsna kreisi aeg olnud ka... 8. nädal ja kõik tahavad oma KT-sid ja muud jama sel ajal saada. Tööpäevi on ka praegu väga tihedalt.
Usun, et kui jaanuaris puhkusele jään, siis ehk leian seda aega ka rohkem.

Hakkasime Manniga õhtuti jalutamas käima lootuses, et värske õhk teeb meile head. Mõnel päeval oleme ju nii mugavad, et läheme kooligi autoga ja värskes õhus viibimist jääb üpris väheseks (kui seda linnaõhku siin üldse väga värskeks nimetada saab). Seoses sellega on meil juba üht-teist juhtunud ka... üksi jalutada ei julgeks, koos on ikka parem. Näiteks ühel õhtul arvas üks pudelivofka, et hullult naljakas oleks meid ehmatada, no nii, nagu ikka väikesed lapsed üksteist maja nurga tagant ehmatavad. Temal ei olnud küll majanurka, mille tagant supermänina välja hüpata, kuid piisas ka sellest, et ta lihtsalt selja taha hiilides meile kõrva karjus.. ohjah, eks inimesi on igasuguseid ja sellest ei ole tolku, kui ma end roheliseks vihastan ja teda lollakaks sõiman. Teeb ikka sedasama edasi...

Vahepeal käisin Vändras ka. Oli vanaema sünnipäev ja jõudsime isegi Sveni sünnipäevale kuhugi metsa sisse. Nädalavahetus läks nii kiiresti, kuid ma jõudsin ikkagi musta masendusse langeda. Ees ootas kaks kontrolltööd ja terve hunnik tööpäevi... ja kõige tobedam selle nädalavahetuse juures oli see, et sõitmist oli nii palju ja ema-isaga ei saanud peaaegu üldse juttu ajada. Mõttetu nädalavahetus ühesõnaga. Kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli masendus vaikselt taandunud, sest pühapäeval naaseb Tartusse ka Mann ja siis lähevad muud mõtted minema.

Nüüd olen Tartus kinni kogunisti kolm nädalat :( ja alles siis tuleb vaba nädalavahetus. Esialgsete plaanide kohaselt tahame siis Soome sõita. Vaatame vanemate uue kodu üle ja uurime niisama, kuidas nad seal elavad. Ehk siis jääb natukene rohkem aega enda ja pere jaoks ka.. et lihtsalt niisama olla, mõtlemata Tiidu ja Hannese ja teiste kontrolltöödele.

Kella keerasin ka öösel kenasti ära ja tulin hommikul tööle õigel ajal. Jube mõelda, et ühel pühapäeval tuleb Lõunakeskuse kontoris üheksani õhtul istuda.. õhh.

See selleks. Uus nädal peaks sisaldama endas ka üht-teist uut ja vaatame, kuidas läheb :)

Olge terved külmas sügises.

Mõtted

2008-09-27T21:51:00.002+03:00

Ei teagi, millest võiks alustada. Või millest üldse kirjutada? Asju on palju, millest kirjutada võiks, aga ma ei leia nende sobivaks välja toomiseks ilmselt õigeid sõnu.

Nädal on läinud kuidagi kiirelt. Olen sellest nädalast Tartus olnud ainult kolm päevakest umbes. Jah, reedest kolmapäevani olin Vändras. Koolis ka ei käinud ja nüüd on üks kontrolltöö vaja järgi teha. Aga ma ei põe.. teen ära :)

Vändras sai terve pere üle pika aja jälle kokku. Seekord küll kahjuks sellepärast, et lõplikult hüvasti jätta kalli inimesega. Sellistest asjadest ma kirjutada ei taha. Ütlen vaid seda, et elu on kummaline ja vahest on mõistmatu, miks juhtuvad asjad, mida meil ei õnnestu mitte kuidagi muuta. Haigused annavad meile aega leppida kõige kurvemaga, mis juhtuda võib... ja meelde jäävadki tihti just viimased hetked, mis veedetud selle kalli inimesega, kellel aeg minna on.
Kurb on aga see, et uue armsa ilmakodaniku ootamisel on tulnud hüvasti jätta teise armsa inimesega. Jah, see on elu.

Niipalju siis sellistest mõtetest. Mõtlen tavaliselt selliseid mõtteid vaikselt enda ette ja kirja ei pane. Arvan, et ei saanud paljuks.

Mis ees ootamas?
Teisipäeval annan üle vana häärberi võtmed. Selleks tuleb seal veel üht-teist korda seada ja siis lõpuks ometi on selle asjaga ühel pool. Üritan end kokku võtta seoses kõige sellega, mis puudutab kooliasjadele aja pühendamist. Üks tööpäevakene mahub ka järgmisse nädalasse ja siis reedel loodetavasti sõidan Pärnusse. Ehk läheb ka nii :)

Varsti on käes oktoober ja siis tulevad mitmetel sünnipäevalastel tähtsad päevad. Äkki saab isegi mõnele peokesele.

Õhh.. no mis siis ikka. Venitan siin ja venitan oma juttu nagu ... tõmban otsad kokku ja lähen sätin end teki sisse kerra. Niuniu :)

Mässaja

2008-09-17T21:08:00.003+03:00

Ei õnnestu väga kuidagi see tihe blogitamine. Asjatamisi on kuidagi palju, põhiliselt just seoses kooli, töö ja Tiigi tänavalt asjade kolimisega.
Ikka leian ennast aeg-ajalt mõtlemast mõtteid, mis võiksid siiagi kirja saada, kuid siis, kui tekib lõpuks hetk, kus võikski kirjatööd teha, ei ole neid mõtteid enam nii hea väljendada.

Mainisin eelmises postituses, et lähen 19-ndal Vändrasse. Need plaanid on jõudnud vahepeal mitu korda muutuda, kuid tänase seisuga saame ikka kõik reedel Vändras kokku. Mitmes mõttes on see parem variant, kui meie Soome sõit oleks olnud.

Töö juures on praegu nii kreisid ajad. Uued tüdrukud tulevad ja neid on vaja õpetada, see tähendab jälle rohkem tööd ning segadust. Õnneks ei ole kooliga hullu.

Esmaspäeval pidas Gert pidu vananemise puhul. Üldiselt oli üsna normaalne.. kui aint väsimus õhtuti nii kiiresti võimust ei võtaks. Ja eks peab tõdema, et ajad on palju muutunud ja see on muutnud ka inimesi.

Viimasel ajal on Mann mulle mitu korda öelnud, et ma olen ikka mässaja küll. Hormoonid möllavad ja siis ma mürgeldan ning olen kõigi vastu võitlusvaimu täis. Mul on väga hea meel, et meil vahest ikka nii palju nalja saab. Või noh, mis vahest, meil on pidevalt väga lõbus. Üksi oleks raske :) Aitäh, Manni!

Olen siin nüüd jälle peale paari nädalat ja polegi nagu midagi enam kirjutada. Ma peaks ikka järgima seda põhimõtet, et kui mõtted pähe tulevad, siis panengi need kohe kirja. Ma üritan.

Jään ootama nädalavahetust, kui loodetavasti saan natukenegi rohkem tähelepanu ja printsess olla kui muidu :) Heas mõttes muidugi.. ma olen hea printsess.

The End

Bäk ögen

2008-09-03T20:03:00.002+03:00

Nonii, september on juba mitu päeva käes ja lubasin ma ju siia ikkagist naasta. Ei kujuta küll ette, kas lugejaid ka jäänud on, sest tean, kui tüütu on käia kuskil blogis ja oodata järgmist postitust. Ma loodan nüüd jälle natukene aktiivsem olla.

Augustikuu läks ilusti kenasti mööda, tegin tööd ja üritasin endaga hakkama saada. Tagasi vaadates ei meenu ühtegi sellist märkimisväärset hetke, mis võiks siia kirja saada. Tore kuu oli ja ilmselt möödus liialt kiiresti, et sellest väga midagi kinni püüda oleks jõudnud.

Olen jälle koolilaps ja õnneks ei ole aineid sel semestril väga palju. See semester jääb mul esialgsete plaanide kohaselt praegu viimaseks, lõputöö ja praktika lükkan natuke kaugemasse tulevikku ja lähen akadeemilisele. See tähendab ühtlasi ka seda, et kolin Tartust päriseks minema Pärnusse. Jah, Tartusse tagasi ikka tulen, sest kooliasjad vaja ikka lõpule viia, kuid elama nii päriseks enam mitte. Sellised on plaanid praegu.. eks aeg paneb ka asjad paika.

Täna tekkis koolis tore nostalgiahetk. Viimati istusime vist Vanemuise audikas baka ajal koos IT-juntsudega, täna olime seal taas. Ja ei ole see ikka endine. Hea on, et on selliseid aegu, mida meenutada.

Mõtlesin täna, kuidas ma tahaks kodutoitu. Meenutasime Manniga häid hetki sellest ajast, kui veel kodus elasime ja ema ning vanaema sööke sõime. Mitte keegi ei oska paremini süüa teha kui minu ema või vanaema :) Ja ilmselt, kui ma kunagi teen süüa oma perele, siis ei ole toidul ka maitse täpselt seesama.... nii, nagu ei ole ema toitude maitse sama, mis vanaema omadel. See lihtsalt on nii.

Muutuseid on mu elus suvega toimunud palju. Kõige värskem neist on muidugi see, et kolisime Tiigi tänava korterist Kalevi tänavale. Põhjus seisneski pigem turvalisemas elupaigas.. ei ole vaja veel üht talve veeta sisse ajava ahju, kärssavate juhtmete ja lekkivate torude pärast muretsedes. Märtsikuuni elan siis Kalevi 10-25 ja siia võib meile alati külla ka tulla, kui Tartus muud teha ei ole :)

Mis siis veel?
19. september sõidan kõigi eelduste kohaselt ilmselt Vändrasse, kuhu kõigi eelduste kohaselt peaks saabuma ka Soome emmed-issid. Ehk õnnestub isegi käia Pärnus ämmal-äial külas :)
Ma ei tea, seal lähevad need nädalavahetused alati nii kiiresti ja sõit Tartusse tagasi tundub olevat viimasel ajal liiga pikk. Õnneks on vahepeal Viljandi, kus ma puhkepeatuse teen ja kurki näiteks näksin. Heh..

Aga ma üritan nüüd mitte üle pingutada peale pikka kirjutamispuhkust ja tõmban selleks korraks otsad kokku. Tahaks väga loota, et ma juhtun siia rutem, kui te arvata oskate ja puhun jälle tolmu ära :)

Seniks saupakaa

Suvepuhkus...

2008-07-28T12:08:00.003+03:00

.. on minu blogis. Võtsin end kokku, et paar rida siia kirja saaks ja otsustasin, et mu blogi läheb augustikuus puhkusele. Selleks on mitu põhjust, kuid siiski üks kõige olulisem, mis, kui kõik hästi läheb, millalgi ka avalikkusele teatavaks saab. Aga põhiline - ei ole lihtsalt jaksu ja tahtmist vabadel päevadel oma aega arvuti taga sisustada (kui ma just Tartus muidugi ei ole).

Vahepeal on toimunud palju, nagu ikka. Vanemad on Eestis puhkusel, mis tegelikult üsna varsti juba läbi saab. Aeg lendab ju superkiiresti. Käisime Lemmakus, isapoolsete sugulaste juures. Ja uskumatu, aga terve pere sai üle mitme aasta just seal kokku. Pean silmas siis meie väikest pere: ema, isa, vend ja õde. Vennaraas on mul ka ju Eestis puhkusel praegu. Mõnus oli!

Üldiselt on suvi olnud töine. Samamoodi tuleb töine ka augustikuu. Seetõttu ongi vabad hetked kui kvaliteetaeg, mille üritan veeta oluliste inimestega. Vajan neid praegu rohkem kui kunagi varem...

Muud nagu praegu ei meenugi, sest kõik need igapäevategemised ei omagi hetkel nõnda suurt tähtsust, et seda siia ritta panna.

Nautige seda viimast suvekuud ja varsti jälle trehvame ;)

Porised riided, räpane auto ja sinikad

2008-07-13T20:28:00.003+03:00

Lõpetasin just nädalavahetuse tagajärgede osalise likvideerimise. Teisisõnu, pesin oma supersopaseid riideid, koristasin autot natukene.. sinikad paranevad ehk ka ruttu - Talteri suvepäevadel käisin. Sel aastal olid need Värskas Hirvemäe puhkekeskuses. Alguses minu sisse pugenud porikärbes läks sealt ka üsna ruttu õnneks välja ja kokkuvõttes oli minu meelest ikka väga vahva.
Sel aastal oli meie mees-naiskond kuueliikmeline, võistluste jaoks oli liikmeid vaja viis. Läks õnneks, võistkond jagunes kaheks, naiskad läksid GPS-mängu mängima samal ajal, kui poiskad vapralt võrgus kätt proovisid.
No see GPS-mäng tundus esialgu põnev olevat.. seikled metsas, aparaat pihus, ja kriipsutad sõnu maha, kuniks kokku tuleb lause. Arvasime, et viis kilomeetrit on kökk-mökk ühe tunniga möödas... tegelikult olime seal rajal kaks tundi ja neli minutit. Muide Anni ja Sille olid minu vaprateks kaaslasteks. Leemendades higist, jõudsime me õigeks ajaks tagasi ja kokkuvõttes tõime oma tiimile esikoha.. supertruper. Poiskad said võrgus teise koha ja nänni tuli sealtki :)

Õhtul oli tantsevat ja vahupidu.. seekord kruusase liiva peal. Tegelt ei oleks me vabatahtlikult sinna vahu sisse Anniga üldse läinudki, aga väiksed neiud, nagu me oleme, krabati meid kaenlasse ja õnn, et seekord uppumissurm vahus ei tulnud. Öösel kella kolmeks olime kaks mudakolli.... vahutsikki. Hih.. Super! Aga kus kohast need sinikad eks? Isegi imestasin hommikul.. eks me nende suurte töllidega võitlesime päris vapralt, et mitte sinna vahu sisse sattuda.. keegi kedagi ei peksnud, lihtsalt tugevad haarded. Valus ei olnud, muide :)

Üks selline suurem sündmus siis vahelduseks. Vahepeal on omajagu aega möödas ja tegemisi on olnud rohkemgi. Jaanid ja grillid ja asjad.. muidu läheb eluke töörütmis. Algav nädal tuleb taas tihe, kuid reedest alates ootab mind kuus vaba päeva ja selle nimel ma praegu elangi :D Siis sõidame Lemmakusse ja saab puhata natuke.
Augusti töögraafik ei ole lilleline.. aga sinna veel aega.

Loodan olla usinam ja siia tihedamini sattuda.. viimasel ajal satub paraku koguaeg hoopis mujale :) Läheb hallitama see värk siin muidu..

Ja veel....

2008-06-21T17:49:00.003+03:00

... eelmise postituse täienduseks: selle asemel, et kenasti voodisse pugeda, ühinesin hoopis Manni, Rita, Priidiku, Lauri, Raido ja Ergoga öises Tartus. Grillisime ja tsillisime romantiliselt liiva sees. Väga mõnna oli minu meelest :)

Nüüd olen juba teises linnas ja puhkus vist saab alata.. hope so.

Pilvi pole

2008-06-20T22:08:00.002+03:00

Nonii.. lubasin tagasi tulla, kui sagin vaibub - siin ma nüüd olengi. Eksamid on tehtud ja kool selleks korraks jälle läbi. Aastake veel ja siis on kohe päris päris läbi. Mjaaa..

Täna oli ikka tõsiselt kreisi päev sellele spurdile punkti panema. Jubedalt töine päev.. inimesed tahavad enne jaanijoominguid oma rahad korda saada ilmselt :P
Ja mitmete musirullikeste lõpetamine oli ka, super, et õnnestus töölt hetkeks ära lipsata. Ei olekski arvanud, et ma õhtuks nii sossu omadega olen.. ja jaks kõik otsa saab.

Lõpuks ometi saab lugeda ka muud kui pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut. Kätu on mu isiklik raamatutegavarustaja. Lõpetasin just ühe prantsuse kirjaniku teose Armastus kestab kolm aastat. Seal öeldakse üsna hästi mõnede asjade kohta... selline.. omamoodi raamat :)
Ja nüüd loen järgmist paksu teost.. nimi jääb mainimata. Aga Potter peab mõnda aega laua nurgal nutma, sest tema juurde ei ole ma juba kaua tagasi pöördunud. Harin end vahepeal teistsuguse kirjandusega :P

Ei tulegi kohe meelde, mis veel jutustada võiks. Pea on põhku täis ka.

Homme hommikul sõidan Pärnusse ja jään sinna kanti ilmselt 27-ndani. Jaanid veedame sel aastal plaanide järgi kodukandis koos armsatega. Kahju, et memmed-taadid väljamaal sel aastal on. Ja tahaks päriselt ka puhata lõpuks..

Mis siis muud kui häid pühi teile ja mõnedega ehk trehvab isegi. Ärge kõhtu katki sööge ;)

Hallid pilved

2008-06-09T12:44:00.004+03:00

Siin ma jälle olen, oma tolmu alla mattunud blogis. Väga hull aeg on ikka praegu.. eelmine nädal oli ikka uskumatult halb nädal, ajab isegi irooniliselt naerma mind praegu. Keegi on kuskil woodood teinud ja ma olen musta pilve sees, mis kõik kihva keerab.
Kõik algas sellest, kui ma nädal tagasi esmaspäeval Tartusse jõudes autol rehvi puruks sõitsin. Õnneks oli kolmapäevaks teeninduses nii või naa aeg ja nad vahetasid esirehvid ka välja. Sellele järgnesid masendavad sündmused seoses tööasjadega, mis kestsid jooksvalt nädala lõpuni. Reedepäev ei olnud ka väga minu päev, eksamipilet polnud hea ja eksam ei läinud nii, nagu oleks võinud minna. Laupäeva kohta väga vinguda ei oskagi vist.. tööpäev oli normaalne ja õhtu veetsime Ergo sünnipäeval. Parim sündmus viimasel ajal üldse :)

See kõik tekitab stressi, sest eksamid on ja mina olen nummilt eksami vahepealsed päevad tööl olnud. Kuidagimoodi on ikka välja vedanud.
Tegelt kui nii võtta, siis üks eksam on jäänud ja selleks on isegi paar vaba päeva õppimiseks. Ehk läheb see pöörane periood nüüd mööda. Ei tea, mis toimub.
Õnneks saan end välja elamas käia rulluisurajal, sest muidu vist läheks katus mõneks ajaks lihtsalt minema mu juurest.
Aga eks me Manniga ka naljatame ja naer on teatavasti rohi mitmetele hädadele.

Et ma pole siin teab mis ajast käinud, siis on juhtunud nii palju asju ja enam ei mäletagi kõike. Jõudsin käia Vändras, Pärnus, rannas, Tallinnas ja veel mujalgi vist. Üks Dorpatis käik mahtus ka kogemata sellesse vahemikku. Sellist olen-ja-vedelen-ja-tsillin-tunnet ei olegi tegelt väga olnud. Aga kui eksamid möödas, siis juunis on mul tervelt üks nädal täiesti vaba ja oi ei teagi, mis ma siis kõik ära teen :P

Õnneks on mul siin üks päiksekiir, kes siis, kui mina ei ole positiivne, nakatab mind oma positiivsusega ja siis, kui tema ei ole positiivne, jagan mina positiivsust temale. Ja see on jubehea tunne. Ta on mul siin viimase aja postitustes ka sees olnud ilmselt just seetõttu, et ta ongi osakene igast päevast :) Muah, Kätule.

See postitus algas siin üsna mõnusa hädaldamisega, mis tegelt mulle üldse ei meeldigi. Hea on vähemalt see, et lõpp läks positiivseks. Kui see kreisi aeg nüüd mööda saab, siis ma tulen siia jälle rõõmustama.

Seniks saupakaa.

Siiruviiru

2008-05-19T11:30:00.003+03:00

Oeh, astun hetkeks kiirrongilt maha, et oma blogis peatuda ja siis lippan jälle rongile tagasi. Alanud kaks viimast mai nädalat on hullupööra tegemisi täis. Kui ma pooleks ei lähe, siis midagi rebestan vist küll kuskilt ära.

Elu on imelik tegelt... kord on nii vaikne, midagi nagu ei toimugi ja siis läheb mürgel lahti. Väga palju vahvaid ja niisama asju on vahepeal juhtunud, polegi jõudnud muljetada.

Kätrini sünnipäev oli üks tähtsatest tegemistest, mis vahepealsesse aega mahtus. Pilkusel oli mõnus: ilus loodus, vahva seltskond, tants ja trall.
Kätriniga oleme vahepeal ikka veel tatsanud pidudel.. siia võikski seda kirjeldama jääda, kui armas on temaga aega veeta :)

Nädalavahetusel olin draiver ja sõitsin Tartust ära. Kõigepealt Vändrasse ja sealt edasi Pärnusse. Linnas ei märkagi seda, kui roheline kõik on... maal on ilus. Käisin vanaema ja Missyga aiamaal ning avastasin, kuidas kõik muutunud on. Tegelikult on hästi meeles, kuidas seal lastena jooksime..
Laupäeval käisime Haapsalu lähistel mingis K-tähega (?) kohas. Nimi meelest läinud, nagu näha. Grillisime ja olime niisama. Pühapäeva hommikuks ei olnud mehed muidugi kained ja pidin jälle draiver olema. Õhtul sõitsin edasi Tartusse. Üldse ei viitsinud.. ja siiamaani ma ei viitsi siin olla. Mõte sellest, et mul on nii kuramuse palju asju vaja teha, suurendab seda mitteviitsimise tunnet veelgi. Masendav lausa, ütleks :D Aga ei, ma ei lange masendusse, olen rõõmus ja positiivne edasi, sest nii palju põnevaid asju on teoksil :P

Seda enam olen mõttes nendega, kel Tallinnas lõputöö käsil ja kaitsmine ukse ees ootamas. Good luck teile :)

Naerul on võlujõud...

2008-05-07T15:32:00.003+03:00

... on mingi reklaamlause kuskil, aga see jäi mind kummitama. Mõtlen, et tegelikult ongi ju nii.. kui palju naeru, naeratusi ja naermist on viimasel ajal ka minu suu naeratama pannud.

Vahepeal on jälle palju toimunud, osa toimumistest juba ununemaski.
Manni sünnipäevapidu läks kõigi jaoks vigastusteta (vist), rahulikult möödus ka pühapäev, mis sellele järgnes.
Asjad, olukorrad, inimesed ja kõik muutub.. kuigi ma hoiaks muutumatuna nii mõndagi.

Eelmisel nädalal oli spa-päev. Võtsime Kätuga ette naistepäevakingituse (mis sest et kaks kuud hiljem:)) ja läksime realiseerima Dorpat Spa kinkekat. Kaks ja pool tundi mõnulesime seal, nautisime kehahooldust, massaaži ja soolakambrit. Oh kuidas ma käiks iga nädal sellistes kohtades :P
Eelmine nädal oli ühtlasi ka väga töine nädal. Lõpuspurt kuu viimastel päevadel..

Neljapäeval sõitsime Vändrasse ja järgnes kvaliteetaeg kodustega, vanaema ja vanaisaga. Nädalavahetusel olin natuke ka tubli töölaps. Nimelt sain üle pika aja olla Kõlvardil puuladumis-ja muruniitmisprintsess. Seekord tegi printsess murutöid murutraktoriga :) Luksus missugune.

Esmaspäev tõi mind tagasi Tartusse. Sellest hetkest sai minust ka autoga liikleja. Naine peab ometigi olema iseseisev ja suutma ka omapäi mööda Eestit liigelda :) Heh, mugavaks ma ei muutu ja käin võimalikult palju ikkagi jala. Aga hea, kui transport on omast käest võtta ;)

Ilmad on külmad ja meel on kuidagi nukker. See nädal toob endaga nii palju pidustusi. Neljapäev on sünnipäevalapsega klubipäev, laupäeval tuleb peale tööd sõita Pilkuse puhkemajja suurele juubelipeole. Nüüd tuleb veel vaid kuskilt leida see peotuju ja siis las minna.

Tegemisi on kuidagi jubepalju.

Kevad käes

2008-04-26T14:18:00.004+03:00

Väljas on nii ilus kevadine ilm. Mõnus. Tegelikult oleks juba aeg küll, et kevad tunduks kevadine.
See aasta tuli kevad teisiti..

Sain eile imelikke vihjeid, mis minu arusaamist mööda käisid selle kohta, et ma siia üldse ei kirjuta. Kõik halb ja väga hea pidavat olema üles märkimiseks. Huvitav jah, viimasel ajal kirjutan vähe.. ma olen just arvamusel, et on asju, mida ehk ei tasu kirjutada. Ja praegu on selliste asjade aeg. Need sellised asjad on jooksva elu taustaks... kuigi jah, tegelt kõigest jooksvast võiks küll kirjutada.. Nüüd! :)

Kuu on veel jäänud ja siis on üks semester (aasta kogunisti) koolis läbi. Koolis on kõik vanaviisi ehk mulle meeldib ja siiani on kõik olnud tehtav ka. Ja see on vahva, et kõige selle juurde käib nali ja naer. Kursusekaaslased saavad üha armsamaks ja nunnumaks.

Neljapäevases seminaris jäi ju jälle seesama tüdruk magama, kes eelmine kord. Sedapuhku siis Manni ettekande ajal :) Mann oli vapper, et ta oma naeru suutis ohjeldada, minagi üritasin seda Manni pärast teha. Kusjuures see tüdruk olevat maganud ka loengus. Mõtleja, nagu ma olen, mõtlesin, huvitav, miks ta nii väsinud on. Ta hilineb alati ja kõik ta liigutused on ka väga aeglased. Tundub, et ta ei ole väga linnainimene. Ehk peab öösiti maatöid tegema ja hommikul lehmi lüpsma, päeval käib koolis. No ja siis ongi ainuke koht, kus magada, psühhi seminar. Vot ei tea.. ja mina ei peaks ilmselt nii palju mõtlema :)
Kolmapäeval sai kommi, kommi sai tagant järgi veel neljapäevalgi. Nädal läks üsna ruttu, sest tegemisi oli võrdlemisi palju.

Arvake, mis saab järgmine nädal?
Koju saab :) Järgmisel nädalavahetusel saab pere üle pika aja jälle Vändras kokku. Nojah, ei saa tegelt öelda, et pere, sest üks liige on puudu. Osake perest siis. Ootan seda nädalavahetust ja natuke ei oota ka...

Täna on pidupäev. Või noh, IT-nummikud saavad üle pika aja kokku, eks ikka jah, pidupäev siis igas mõttes. Riidajas seekord. Ja nii möödaminnes tähistame ka seda, et Mann muudkui vananeb :) (tegelt ju ikka Mann meid kokku kamandas).

Muud põnevat ei ole, hoovis käib pidevalt grill-trall ja mina (nagu mõni mutike) ikka aeg-ajalt piilun neid kardina vahelt. Kui nad varem ei ole tantsu löönud, siis nüüd on reedeti siin veel ka tantsupidu. Vaadata on palju. Hakka või uskuma, et ongi miljonivaade :P

End of story

Ohoo, aprill

2008-04-10T19:24:00.003+03:00

Üks tubli nädal on jälle läbi saamas. Kui ma nädala algul tundsin, et lained löövad pea peal kokku ja enam ei suuda, siis nüüd on pea jälle lainetest väljas ning ikkagi suutsin :)

Täna on hea kerge olla, sest mitu asja sai selle nädalaga ühele poole. Palju asju on veel ees, aga täna ma sellele ei mõtle. Naudin seda, et olin tubli ja lebotan. Homme enam ei lebo siis..

Mis ma käisin siin viimati.. hmm märtsis vist. Pool aprilli ka varsti läbi. Tööl käisin umbes kuu aega tagasi ja homme lähengi üle pika aja taas. Oi ei oska vist ollagi seal enam.
Viimased nädalad on kool nõudnud suure osa ajast, üritan ikka trennis ka käia ja vahepeal Tartust ära olla. Nii ta praegu läheb.

Teisipäeval käisime kinos. No ei tea, mul ei või olla filmide suhtes mingeid eelarvamusi, sest alati on need olnud kasutud. Kenad näitlejad, armas sisu ja superhea film :) Mulle meeldis. Heh, film oli 10 000 BC ja ise ei oleks ma seda ilmselt vaatama läinudki.. läksin Marbsi pärast ja õigesti tegin. Arvasin, et mulle ei meeldi sellised filmid.. oeh, hea tundega läksin koju. Mulle nii meeldib, kui ma õigeid otsuseid teen :P. Ja kes see muu mind ikka kiidab kui mitte mina ise.. hih.

Vahepeal midagi pöördelist toimunud ei ole. Ahjaa, kes mäletab, siis kunagi ammu kirjutasin, kuidas lapsed hoovi peal oleva auto otsas hüppasid ja selle aknad ära värvisid. Paar päeva tagasi oli äkšioni jätk: üks purupurjus naisterahvas lõi selle auto kaks akent lihtsalt jalaga sisse. Vot mis naised meil siin käivad.. vastasmajatädi tuli temaga kobisema ka, aga ma usun, et see napsutanud preili ei saanud hästi aru sedagi, kes ta ise on.

No ja siis lisaks draamad Prankiga.. mulle ei meeldi, et ma pean seda Pranki siin nii palju mainima, aga see tõesti ei mahu mulle pähe, kuidas saab üks õppejõud selline olla. Kohutav.

Eelmine kord Mann uuris, kas ma ikka temast ka kirjutan. Väga armas oleks oma eelmist viga praegu korvata ja seda teha. Mannil läheb hästi, ma arvan (paranda mind, kui eksin :P). Kindlasti teate, et naermine peletab stressi.. täna tegime seda näiteks psühhi seminaris mitme nädala eest. Nimelt üks kaasvõitleja (naisterahvas) jäi lihtsalt nii armsasti tukkuma, et seda oli jubenaljakas vaadata .. hih. Eks ikka, kui üks ees, siis teine järgi ja nii me lõkerdasime. Aga Mann oli tubli, et ta seekord oma kajakanaeru ei teinud :) Muuseas, Mannil tuleb varsti sünnipäev. Viimane aeg on raha koguma hakata ;) Ja siis veel, ta on koolis ka jubetubli.. nüüd sai vist piisav lõigutäis Manni siia.

Ma ei tea, saabki vist jutt otsa selleks korraks. Tahaks veel tallinlastele tervisi saata ja 77. lennu nubinatele. Ma ikka mõtlen teie peale aeg-ajalt ja käin blogides tuhnimas.
Ja soome emmele-issile ka musud.

:)

Aga mõnnat nädalvahetust ja uusi nädalaid ka :P

Veel märtsikuus

2008-03-28T00:15:00.004+03:00

Jõudsin just oma Pranki ettekandega ühele poole ja tuli mõte siiagi kiigata enne, kui magama lähen. Ma ei ole väga midagi suurt korda saatnud.. ei, tegelikult eile näiteks lükkasin õue peal lund, mis mulle peaaegu et põlvini oli, ja seda ei olnud ma ikka oi, oi, kui palju aastaid teinud :) Hommikul hakkas kurb, kui nägin, et postiljon vastasmaja ukse juurde pääses kenasti, aga meie ukseni poleks ta kuivade jalgadega jõudnud.. nii ma läksin ja tegin talle tee ka meie postkastini. Ühtlasi tegin juba omale tee puukuurini ka. Nüüd on seljalihased nii valusad.. väike trenn ehk.

Homme sõidan Pärnusse. Algselt olin selle nädalavahetuse planeerinud koolitööle, sest seda on kuidagi lähiajal nii palju vaja teha, kuid siiski, siiski, on palju olulisemad asjad, mis tahavad tähelepanu. Isegi üllatun, et olen võimeline head nägu tegema väga kurval ajal.

Tegelikult on nii, et kõige raskemad ajad on veel ees.. kes teab, millest ma räägin, see teab.. kes ei tea, ju siis ei olegi vaja teada. Aga arvan, et nii raskeid aegu ei ole mul veel olnudki.. Sõprade olemasolu on väga tähtis, sest vanematele saab toetuda vaid mõttes.
Ohjah.. ma ei tahagi sellest tegelikult kirjutada, sest olen sellele juba liiga palju mõelnud. Kurbus on sees ja midagi pole parata.

Aga ärgem muutugem vastu ööd kurvaks, tuleb paha uni ja raske hommik. Ei taha siit nüüd sellise kurva tooniga ära minna, sest niikuinii läheb jälle omajagu aega enne, kui siia naasen.. seega peaks ütlema midagi ilusat :)
Näiteks seda, et homne hommik algab Rein Pranki praktikumiga ja siis läheb tuju jälle miinustesse :D aga sellest ma ei hooligi, sest tegelikult on ju palju ilusaid asju, mis tuju plusspoolel hoiavad. Haa.. ei läinud eriti hästi ikka see lõpp :) No mis seal ikka. Mõte loeb, nagu üks tark mees täna ütles.

Kena nädalavahetust..

Emakeelepäev

2008-03-14T22:44:00.002+03:00

Jälle on aeg mööda läinud ja minu käigud nii harvaks jäänud. Kui koguaeg on midagi teha, siis lähebki aeg nii kiiresti.. aga just nüüd reede õhtul tekkis mul selline moment, et siia tulla.

Mainisin juba ennist, et märts heateeninduskuu on ja viimased kuus päeva olen ametis olnud selleteemalise konkursiga. Nüüd on see läbi, üks tüütus oli. Samas usun, et üht-teist selle käigus ikka õppisin ka :) .. eks nagu ikka, igast asjast õpitakse.

Midagi huvitavat kirjutada justkui polekski, elan igavat elu äkki.. kuigi tegelt, mul ei ole igav :) huvitav, lihtsalt ei ole siis vist mõtteid, mida väga jagada.

Eile käisime Kätukaga klubitamas, vanainimesteklubis Maasikas, sest talle meeldib Maasikas. Mulle meeldib tegelikult ka, aga sealt on paras aeg kella kahe ajal tulema tulla, sest siis ei kannata seal enam olla (kuigi meie eile olime) :D või noh, mina ei kannata neid purjus kakerdisi, kes arvavad, et me olemegi seal klubis just nende jaoks. Hmm, ei ole.
Meil oli jälle väga vahva õhtu.. päris naljakas pidu oli seekord, sest umbes nii kella kahe ajaks oli järgi väga vähe rahvast ja peamine kontingent oligi sigalakkutäis välismaalased, kes vist enam ise ka aru ei saanud, et nad tegelt ka välismaalased on. Aga meie olime selle õhtu tantsulõvid ja see oligi kõige tähtsam.

Esmaspäev oli ju nii ilus soe päev ja minul on sellest päevast tagajärg käes :( Lippasin liiga paljalt väljas ringi, nüüd on tõbi majas. Aga kauaks ma teda ei võõrusta, varsti läheb tagasi sinna, kust tuli.

Koolis on endistviisi. Tööl polegi ammu käinud, homme lähen. Järgmisel nädalavahetusel saab Vändrasse, aga nii kaugele vist ei mõtle praegu veel. Enne seda tuleb palju tegemisi teostada.

Trenni see nädal ei jõudnudki :S oioioiaiaiai.. aga ennast peab ju hoidma. Ja sõpru peab hoidma.. ja kursusekaaslasi peab hoidma.. ja töökaaslasi peab hoidma. Siis on kõik rõõmsad :) Kokkuvõttes ongi nad kõik ju sõbrad ka.. hih

Päikselist laupäeva-pühapäeva-esmaspäeva .. jne

Õhtujutt

2008-03-04T22:45:00.003+03:00

Hakkasin pedagoogilise psühholoogia õpikut lugema, aga mõtted olid hoopis StudyWorksi juures ja seetõttu oleks tulnud juba loetu niikuinii uuesti üle lugeda. Aga et ma ei saanud SW faile ÕIS-ist kätte, siis tulin hoopis siia hängima..

Homme on tööpäev ja seetõttu läheb natuke kooliasjade jaoks mõeldud aega kaotsi. Aga ei ole vist hullu, ma loodan.
Märts on heateenindusekuu ja sel kuul peab eriti hea teenindus igal pool olema.. Mina olin 1. märtsil tööl nagu ehtne zombi - kena algus küll. No ehk läheb homme paremini.

Vahepeal on olnud kooli ja pidu ja tööd, märtsis saab seda kõike ilmselt veel omajagu.
Täna käisin jälle Kivide juures oma õpilase juures. Tegime matemaatikat ja füüsikat ja kiirelt ühe powerpoint-esitluse ka (ämblike kohta kusjuures). Õhtul trenn nagu ikka.

Mina ei tea, õhtuti ei tule und.. Pea on viimasel ajal igasuguseid segadusse ajavaid mõtteid täis. Olen üks mõttetark.. ja niimoodi ma siis ootan õhtuti tunde oma und. .. lõpuks ta muidugi tuleb ikka ka :)

Ega ma pikka juttu ajama tulnudki, lihtsalt viilima kõrvale tegevustest, mis lähipäevil niikuinii teha tuleb.
Varsti ehk jälle...

Lühidalt..

2008-02-23T11:43:00.002+03:00

Aeg on jälle mööda läinud, olen tasa olnud. Eks see annab tunda, et kool juba täie hooga käib ja sellest väga midagi muljetada ei ole. Esialgu tundub päris okei semester olevat, kui oma asjadega jooksvalt tegeleda. Sellest on kahju, et nüüd ei saa suvalisel ajal trenni lipata, peab klapitama aegu.. jamh

Eelmisel nädalavahetusel käisin Vändras, vanemad olid Soomest kodus ja sai veeta natukene kvaliteetaega. Missy on ka nii vahvalt paksuks söödetud, endiselt on ta nii armas. Ta on nüüd juba pigem vanaema-vanaisa koer ja tegelikult ongi hea, et ta neile seal seltsiks on. Vanaema ütles, et ta ikka koguaeg kallistab Missyt, muidu ei saagi.. ja Missy on kalli-ja musimaias :)
Puht kogemata sain massaaži minna, st sain isa aja endale ja oi, päris valus oli. Peaks ikka Tartus ka käsile võtma selle asja. Muudkui peaks ja peaks, aga oleks siis, et teeks ka...

Mis siis veel?
Neljapäeval oli väike kursaistumine (nagu Rita ütles) ja peab mainima, et päris väikseks on see kursus kahanenud. Muidu on kõik endised nummikud, kohati läheb asi isegi hullemaks :D Järgmisel reedel saab näha teisigi, keda juba kaua näinud ei ole. Jah, ma ei olnud üldse kedagi kaua näinud, aga ma ei ole ju eemale hoidnud.. kuidagi on läinud see nii. Äkki peaks töökohta vahetama..hmm.
Ootan seda järgmist reedet tegelt, sest siis tuleb Annikene ka Tartusse ja saamegi vanu aegu meenutada. Ja Kats ja Ets.. kahju, et Ergo Slovakkias oma luid murda eelistab, aga ta lubas mulle mõnel nädalavahetusel külla tulla, kui ma kutsun. Paistab, et ma ei ole väga kutsuja-tüüp siiani olnud.. olen mugav ja eelistan, et külalised tulevad ise :D

Sain ülesandeks kolme nädala jooksul vanematele arvuti osta.. keegi peab mulle seda aeg-ajalt meelde tuletama, sest mul hakkaski juba jälle meelest minema. Üleüldse mu ajus toimub mingi vananemisprotsess, midagi ei püsi meeles, olen nagu väike vanainimene.

Täna sõidan Vändrasse peale tööd, issi tuleb oma lapsele järele :) Saan veel kaks õhtukest kodus veeta ja siis sõidavad nad ju jälle kauaks Soome tagasi. Oeh selle peale..

Muud vist ei olegi lisada. Nalja näkku (tsiteerides Ergot) ja päikest põue :)

Emotsioonid

2008-02-07T00:24:00.000+03:00

Naudin oma vabu päevi suure mõnuga, isegi ei sõitnud ära kuhugi, lihtsalt olen. Teen trenni ja loen raamatut.

Hea on olla.

Esmaspäev oli tööpäev, aga kaaslased olid lemmikud ja seetõttu oli vahva. See on see, kui tööpäevade vahele tulevad pikad pausid, siis on väga piin olla üle pika aja 10 tundi seal. Tavaliselt on siis kella viieks peavalu oma meeskonnaga kohal ja annab märku sellest, et aeg oleks lõpetama hakata. Pidevalt tööl käies harjub sellega ära ja tavaliselt nad ei tule siis enam.. ühesõnaga, väga raske oli vastu pidada. Reede ja laupäev saab järjest tööl olla, ehk siis on sutike parem.

Käisime täna Kätuga kinos naistekat vaatamas.. mida muud naised ikka vaadata võiksid, eksole. Traagiline armastusfilm, minu meelest hullem veel kui Romeo ja Julia.. hmm, aga tegelikult oli kurb ja tõsine film, hea film, arvan ma.
Pärast istusime veel kohvikus ja ajasime naistejutte. Sellistel hetkedel mõtlen alati, no mille pärast ei tee ma seda tihedamini.. sest tegelikult on nii mõnus niimoodi istuda ja rääkida. Ja Kätukas oskab alati just õigeid asju ka öelda :) Igakord mõtlen, et seda võiks juhtuda sagedamini. Eks kõigil on elu nii kiire ka koguaeg..

Nüüd hakkan siin toidujuttu rääkima, seega ei ole enam väga huvitav :D aga avastasin enda jaoks paprika, võib öelda, et olen sellest isegi väikest viisi sõltuvuses. Olen neli nädalat iga päev ühe paprika suutnud ära süüa ja uskumatult hea on olla :) Lugesin, et tegelikult on see väga kasulik ja seetõttu on ka väga hea meel, et see mulle niimoodi maitseb.. ei ole väsimust, ei ole stressi, energiat on ja seetõttu on meel ka hea. Jääkski see nii :D

Näen viimasel ajal jälle imelikke unenägusid.. midagi on hingel vist :S Lisaks kõigele muule olen hakanud koeri unes nägema, tavaliselt suuri ja üldiselt on nad ka minu sõbrad olnud. Aga imelik ikkagi.. täna nägin üle pika aja jälle ka kodumaja. mjaaa

Homse vaba päeva jaoks ei olegi väga plaane, päeval lähen ilmselt trenni ja õhtul peaks oma õpilast külastama.

Ja enne veel, kui ära lähen, ütlen lihtsalt, et tõeliselt vahva teenindus oli selles kohvikus, kus täna käisime. Raekojaplatsis.. mitte Kuum tass, Suudlevad tudengid ega Maksuamet, vaid see, mis sealt edasi tuleb. Toredad poisid olid seal :)

Ja siis veel.. ma igatsen meie endise it-gängi partysid ja üldse kõiki, keda nendest ei ole juba mõnda aega näinud. Mhmh, oma kiire elu kõrvalt jõuan ma neid igatseda palju..

Selleks korraks jälle kõik

Siit-sealt

2008-02-03T01:11:00.000+03:00

Teen oma ülepikaajapostituse seekord siit Pärnust ja üsna hilisel õhtutunnil.. mõtlesin küll oodata uue nädala alguseni, aga siis ju tööpäevad ja jääbki äkki postitus tulemata.

Olen vahepeal Tartust eemal olnud ja päris hea oli. Homme naasen sinna taas pikemaks ajaks vana rütmi juurde tagasi. Sellest, mis vahepeal oli, nüüd..

Nädal tagasi laupäeval vedasin oma kimpsud-kompsud bussi ja sõitsin peale kreisit tööpäeva Pärnusse.. jah, see tööpäev oli kreisi, sest mitu tunnikest meie programm ei töötanud ja kõik töö tuli teha käsitsi ainult pea ja kalkulaatori abil.. ning lisaks veel üksinda, sest teised tellerid võitlesid vapralt muid tegemisi tehes. Siiski, siiski, lõpp hea, kõik hea.

Bussipileti hind on vahepeal jälle tõusnud (eks ma ei olnud väga ammu bussiga sõitnud ka, mugavaks muutunud :))

Pühapäeval sõitsime Pärnust Tallinnasse ja minu puhkus võis alata..
Taaskord ei õnnestunud näha kõiki, keda näha oleks tahtnud.. kurjam, see aeg läheb alati seal nii kiiresti. Vähemasti sain Annikesega taas mõnsatada ja suure aja sisustasime ära Liinuskaga.
Mis veel? Muidugi, muidugi, ei unustanud ma pealinnas oma viimase aja meelistegevust :) ja seetõttu külastasin ühte fatburningu trenni ning veetsin poolteist tundi isegi jõusaalis. Selle tagajärg annab tänasenigi tunda :D Ei tea, kas oli sel päeval infrapunasaun see või miski muu, kuid õhtuks oli minust välja pigistatud viimnegi jaks.. ei mäletagi, millal ma viimati nii suurt väsimust tundsin. Aga ega mul lastud seda väsimust kaua kannatada, kolmas korrus ootas ja seal läks jälle hiliste õhtutundideni. Hea on näha, et oleme küll kõik vanemaks saanud, kuid sellegi poolest on kõik endised vahvad nummikud. Nende kohta, keda näha ei õnnestunud, sai kuulda nendelt, kellega koos sai jutustatud.. ja hea, et siiani on kõigil ikka hästi või enam-vähem :)

Jäin selle nädalaga seal Tallinnas rahule, oleks võinud veel üks nädalake olla, siis ehk saanuks rohkem korda saata..
Nagu juba mainisin, homme ootab Tartu ja esmaspäev on valmis tööpäevaga lajatama.. ausalt, üldse veel ei tahaks :) Just hakkasin harjuma...

Ahjaa.. Vändras jõudsin ka selle aja sees korraks käia, oma tupskini sülle võtta, temaga jutustada, vanaema-vanaisaga vestelda, tupskinile vaprusemusi anda ja jälle ära sõita. Elu on selline.

Jälle üks tegin-seda-ja-teist-postitus, aga seekord pidigi see seda olema.. tean, et kaks suomi elanikku ootasid seda ilmselt juba kaua :)

Tervitusi neile, keda kaua näinud ei ole ja neilegi, keda alles nägime. Alati on ju hea jälle näha ja taas näha ja üle pika aja näha. Oeh.. ja veebruar on juba käes, kes veel märganud ei ole. Aeg lendab...

Tallinnatiirud

2008-01-20T19:23:00.000+03:00

Oi, oi, oi, kui külm on korter. Kütta ka ei julge, kui väljas niimoodi tuulab. Siis läheb suits valest otsast välja.. Ehk homme õnnestub jälle.

Olen viimasel ajal kuidagi palju pealinnavahet hänginud ja avastasin, et seal võib isegi meeldima hakata. Need kolm päeva, mis seal olin, läksid nii kiiresti.. nagu ikka. Esmaspäeval poodlesime Anniga linnas.. midagi muidugi väga osta ei õnnestunud.. nagu jälle ikka. Õhtul tegime poistele süüa ja veinitasime. Sellest on ju nii kaua, kui koos süüa tegime..
Teisipäeval tegelesin koristustöödega. Ühikatuba vajas naisekätt ja nii lendasid sealt tolmurullid ja igasugu muud rullid ka. Selle alla läks praktiliselt terve päev. Siis tegime väikese poetiiru ja kokkasime töömeestele õhtusöögi valmis.
Kõikse parem oli muidugi see, et me läksime uisutama. Uisud olid väga pahad ja jää polnud ka hea, aga ma ei hoolinud neist hiigelvillidest, mis tekkisid.. kaifin uisutamist niivõrd, et võiksin öö otsa seal niimoodi liuelda. Ohjah, nii hea ikka :)
Kolmapäeval tegelesin õppimisega, sest kõik tööinimesed olid tööl ja mina omapead. Sinna läkski päev. Õhtul pandi keeld peale, sest üks töömees oli väga väsinud ja seetõttu ei saanud me Anniga kolmapäeva õhtul enam kudrutada. Neljapäeval tulin juba Tartusse tagasi.
Mõned vanast ajast armsad ühikalinnud õnnestus üle vaadata, aga mitmed jäid vaatamata ka.. sellest on kahju. Aga mul on juba kindel plaan, et 27-31 jaanuar hängin jälle Tallinnas :) Äkki siis õnnestub plaan paremini..

Siis üks tööpäevakene oli ..

Eile oli Tavidi uusaastapidu, jällegi Tallinnas, restoranis Moskva. Erakordne oli see, et lõpuks olid kõik Tartu Tavidikad ühel peol koos. Sellest sai ka pilt jäädvustatud, sest mine sa tea, seda ei pruugi enam juhtuda :)

Aga reedel on eksam ja selleks peab õppima hakkama. Homme hakkan, täna ikka ei viitsi enam. Sellesse nädalasse jääb veel kaks tööpäevakest ka ja siis ongi kuu ju läbi.

Tahtsin vist veel midagi öelda, aga juba läks meelest.. vana aju peas.

...keegi ütles just väga huvitavalt, et ma olen nagu puzzle, mida ta tükihaaval kokku paneb.. aga keeruline puzzle, lihtsad puzzled ei pakkuvat huvi...

...ja veel..

2008-01-13T23:33:00.000+03:00

... superhea kontsert oli... Memory... mulle meeldis :)
Seda peaks tihedamini tegema hakkama (kontserdil ja teatris käima :)), hea positiivse elamuse annab.

Jälle natuke

2008-01-13T12:13:00.000+03:00

Mõni aeg on jälle mööda lennanud ja olen passiivne kirjutaja olnud. Vahepeal isegi oli mõttes, aga ei olnud kirjutamisesoolikas korras. Igatahes nüüd olen hetkeks taas vormis.

Olen vahepeal lihtsalt aja maha tsillinud, üks arvestus on tehtud ja üks eksam veel. Terve nädala võtsin hoogu, et alustada esseega, aga ei õnnestunud. Eks see on vist ikka nii, et kui teha on palju, siis lihtsalt teed ja kui vaja paar asja teha, siis ei saa kätte võetud seda :) Minu puhul on nii..

Leidsin ükspäev oma märkmiku.. või noh, teadsin koguaeg, kus ta on, aga nüüd oli seda ühel teisel otstarbel vaja. Seal märkmikus on paari aasta tagused kirjutised.. ja päris huvitav oli neid lugeda. Ma ei mäletanud muidugi pooli asju sellest, kuid mis eriti nunnu oli, oli luuletus, mille Edith mulle väidetavalt tol ajal tegi. Nii oli seal märkmikus kirjas. Olen ennegi siia talente välja toonud, ei saa sedagi toomata jätta. See oli omal ajal minu tuju tõstmiseks, ju olin nukker ..

Elas kord Marge,
keegi ei olnud temast targem,
ta on ilus, tark ja osav,
kunagi ta pole halav...
Ta armastab nalja ja naeru,
kunagi ta ei söö kaeru.
Sa teda tundma õppima vaevu,
siis tead, et näed sügavat kaevu! :D:D:D

By Edith

..oh, ma igatsen neid aegu, kui loengutes kihistasime ja lämbumiseni naersime :)

Mis siis veel?
Viisin elus läbi väikese muutuse ja loodan, et suudan oma muutust kauem kui paar nädalat järgida ka ;)

Hetkel ei ole mul üldse pühapäevahommikune tuju. Pea on mõtteid täis.. jah, kõigil on tegelikult selliseid hetki, kus tuleb kahelda, kas nii oli just kõige õigem. Teed mingi valiku ja siis pärast tekib kergem või mitte nii kergem tunne. Mina ei teagi, mis tunne mul on, aga siiani on läinud kõik nii, nagu minema peab.. usun seda ka edaspidi ja ütlen ikka, et ilmselt nii oligi vaja :)

Õhtul lähen teatrisse ja homme sõidan mitmeks mitmeks päevaks Tallinnasse.. eemale siit, kallite seltsi. Vahest on vaja tunda, et oled kellegi jaoks tähtis ka :)
Reedel rõõmsalt Tartusse tööle ja laupäeval Tallinnasse pidusse. Üks sõit siia-sinna tuleb, aga muidu olekski igav vist.
Okei praeguseks!

Kõik on uus....

2008-01-03T19:06:00.000+03:00

....jaanuarikuus... haa, tegelt ei ole midagi. Aint aastanumber on uus.. kõik muu on ikka endine. Olen Tartus tagasi ja bäk in bisness.
Puhkust oli umbes-täpselt nädala jagu.. eks ma tassisin oma kooliasjad kõik ilusti kaasa Vändrasse. Lahti neid muidugi ei võtnud..
Sain puhata, sain ülearu süüa ja sebisin Vändra-Pärnu vahet. Jõulud olid rahulikud, aastavahetus ei olnud nii rahulik. Olime koos lemmikutega Pärnus, vahva oli.. ja kipad pildid on ka.

Mõtlesin siin ka ükspäev oma eelmise aasta peale, milline see oli.. päris aasta kokkuvõtet ma ehk ikkagi tegema ei hakka, aga natukene võiks tagasi vaadata küll.
Eelmine kevad jääb meile, ititüdrukutele, kõige rohkem meelde tarkvaraprojektiga. Ja no tõepoolest midagi muud sellest ajast ei meenugi, kõik keerleski vaid selle ümber :)
Bakalaureus sai läbi ja suvi möödus töötähe all. Lapsi ma ei sünnitanud, abieluranda ka ei seilanud... sügisel läksin taas kooli ja kõik läheb tasapisi edasi. Vahe on muidugi selles, et õpitav on nüüd palju rohkem mõnu pakkuvam ja meeldivam.. hea on teha midagi, mis meeldib. Eelmine aasta oli hea aasta, arvan ma. Tõususid ja mõõnasid on alati, kuid kokkuvõttes olen ma tegelikult ju õnnelik, seega pidi see olema hea aasta.

Uuelt aastalt ootan vaid seda, mida ise oma panusega olen ära teeninud. Kõige tähtsamad on pere, sõbrad ja et ikka tervis oleks korras. Kui sellega on hästi, siis ülejäänu on kõik saavutatav.

Esmaspäeval on esimene arvestus, võtan praegu vabalt, pühapäeval olen paanikas :) Jaanuar tundub tulevat rahulikum kuu. Teagi, kas veebruaris suudan end jälle piitsutama hakata.. eks see selgub siis veebruaris. Senikaua tuleb jaanuar maha tsillida.

Soovin teile selleks aastaks palju ilusaid hetki ja õnnestumisi. Et te ebaõnnestumistest õpiksite, selja sirgu ajaksite ja vapralt edasi rühiksite.

Hoiame ikka üksteist oma tegemistega kursis :)

Jõuluaeg

2007-12-21T17:31:00.000+03:00

Tahtsin veel enne, kui Tartust ära sõidan, tulla siit ka läbi. Semester on ilusti läbi, tänane KT oli ka okei. Jõulud võivad tulla.

Pikka juttu ei teegi.

Hoidke üksteist, kallikesed. Ilusat jõuluaega kõigile ja et vana-aasta ikka meeldejäävalt ära läheks ;)

Uuel aastal näeme :) Pai

Reedepäev on tore päev

2007-12-14T20:09:00.000+03:00

Ahaa, nädalake veel ja hakkabki vaheaeg. Tõsi, vaheaeg on sisustatud koolitööga, aga no ikkagi :)
Ükspäev just arutasime Kristiga, kui jubepalju meil ikka vaja teha on ja see oli minu meelest nii armas, et jõudsime ühisele otsusele, et peame üksteisele toeks olema. Meil selline vahva tublide tulevaste õpetajate gäng ja nii peame koos vapralt lõpuni vastu pidama..
Mjah, tänasel kontrolltööl ma tundsin end küll kõige rumalamana, aga see pisiasi ei tohiks küll häirida.. Mis sest, et ma poole ööni üleval istusin ja koos kanadega ärkasin, et matemaatikaülesannetesse süveneda, seekord oli neid ülesandeid lihtsalt biljontriljonmiljon korda rohkem kui mul aega. Mhmh, ajast jäi puudu. Aga läksin kohale ikka ja andsin isegi töö ära, kuigi kahtlesin viimase hetkeni. Eks näis, mis sealt tuleb ja kas tuleb..

Vot niiviisi.

Lõpusirge paistab ja mõned-paljud asjad on veel teha. Kättevõtmise asi, nagu ikka.
Alustasin rõõmsates koolitoonides taaskord.

Aga tegelt on selle nädala teema hoopis elektrijuhtmed. Ei kujuta ettegi, kui mitu närvirakku ja pabistamissoont Mannikesel sel nädalal lõhkes, aga loodame, et tekivad asemele uued.
Nimelt, olen juba varemgi kunagi maininud meie kärssavaid juhtmeid. Nüüd neil sai ilmselt villand ja nad hakkasid meiega plõksima. Tõsiselt kohe, pildusid sädemeid ja särisesid nagu jõuluvorstid :) Üks õhtu istusime nagu koopaelanikud siin (Manni õeraas veedab oma praktikaaja ka meiega). Eile loobusime külmkapi tööst, et juhtmetele meelejärele olla..
Aga pilved lükkas päikese eest elektrimees, kes täna käis. Ei tea, kas ta tegelt ka meie paanikast aru sai, pistis vaid plastmassplönni kahe juhtme vahele ja läks minema. Mõnda aega ei pidavat nüüd kärssama enam :) No asi seegi, eksole.
Ma tegelt loodan, et see mõnda aega peab vastu kevadeni.. vana maja, vana süsteem, vanad juhtmed ja nii ta läheb...

Homme on taaskord tööpäev, nagu viimasel ajal laupäevadega ikka. Muuseas, pean mainima, et sündis suur jõuluime ja ma veendusin taaskord, et saatus tõepoolest eksisteerib. Tõsiselt hea meel on Kätrini üle :) Muud siia polegi vaja mainida..

Järgmisel reedel sõidan loodetavasti koju, vähe pikemaks ajaks.. Nädal tuleb kiire, nagu oli ka see nädal ja vot nii tahaks veel jõulusoove siia soovima tulla. Ehk õnnestub :)

Jõulukingid juba ostetud ja jõulurahu südames :D Aga vot päkapikud mul ei käi.. millega ma neid küll see aasta pahandasin :) Hihh..

Bäk ögen

2007-12-06T17:39:00.000+03:00

Ei ole mingi ime, et aeg on imekiirelt möödunud ja mina pole saanud mahti oma tegemistest kirjutada.
Mis ma olen vahepeal välja mõelnud, on see, et tegelikult lähevad asjad lõpuks ikka nii, nagu on ette nähtud ja kõik, mis teed (hea või halb), tuleb endale tagasi. Haa, aga see pole ka mingi uudis, eksole.

Jälle on mul üks tore uudis, et egas ma polegi midagi pöörast korda saatnud. Teen tasapisi oma kooliasju, millele mõtlemine tuletab mulle meelde, et järgmine nädal saab olema .. ohhh.. kui jube :D Ma ei teagi, kuidas läks küll nii, et ma olen nii palju tööl ja mul on nii paljud tähtajad ja KT ja asjad.. aga tegelt, ma ootan päris huviga, mis saama hakkab :) Saan tehtud või ei saa? Näeme..

Eile käisin pealinnas ja veendusin taaskord, et minule see linn ei meeldi ning elada ma seal küll ei tahaks. Eks kõigega harjub, aga ega mul ei ole väga põhjust sellega harjuda ka. Ah et mis pealinnas? Müügikoolitus oli tublidel Tavidi töötajatel.. sellest ma küll muljetama ei hakka, aga sain teada, et Karupoeg Puhhi tegelastest olen mina kõige Notsum :)
Kolmest oli meie koolitus läbi ja siis hängisin linnapeal, kuni töömehed töölt koju said.. jubeväsitav oli terve see päev.

Tänane hommik algas taaskord jubevara. Sander, tubli poiss, toimetas mind kenasti rongi peale ja nüüd olen tagasi Tartus. Muuseas.. pean selle ka ära mainima, et tegelikult on II klassis vist palju parem sõita kui äriklassis. Tulin seekord äriklassiga ja pidin terve tee vältima silmsidet enda vastas istuva mehega, kes arvas, et ta on ilmselt maailma kõige ärimehelikum üldse. Naine kudus tal terve tee.. enne muidugi pirtsutas, et oleks võinud vabalt teises klassis sõita, liiga palju rahvast olevat.. ja üleüldse.. minu meelest oleks nad tõesti võinud teises vagunis sõita (juba teist korda täna ma mõtlen, et olen õel??). Mitme sõnaga, polnud just kõige meeldivam sõit ja teenindus :)
Ah no mis pirtsutaja ma nüüd siis olen, onju. Tegelt on mul üsna ükskõik sellest, mulle meeldib, et ma viimasel ajal suudan paljude asjade suhtes nii mõelda. Ehk siis nende asjade, mis mulle korda ei tohiks minna...

Sain teada huvitavaid fakte inimeste kohta.. ei oskagi kommenteerida. Ma ootan põnevusega, mis on selle kõige lõpptulemus ja miks ma peaksingi toppima oma nina silmakirjalike inimeste ellu.

Vahva, et sai Annikest jälle näha.. naistejutte me muidugi puhuda ei saanud, sest mehed kuulasid pealt, kuid ehk saab seda teha veel enne aasta lõppu. Polegi ju enam palju jäänud seda semestriaega.. kaks nädalakest ja siis jalad seinale :)

Ma muidugi loodan, et jõuan enne seda veel siia ka. Nüüd aga olen rammunaine ja lähen puid tooma. Siis tuli ahju ja nina kooliasjadesse. Mõnna ju...

Mõtikesed

2007-11-27T18:26:00.000+03:00

Tegin asju, mis ei olnud varem minulikud. Olen vist muutunud.. jah,kindlasti olen. Kui sellel on nukrad tagajärjed, siis olen need ära teeninud, aga enne ju ei tea, kui järgi ei proovi. Kõnnin õhukesel jääl, ma tean...

Segane jutt? Mhmh..
Praegu jääbki nii. On asju, millest ei räägita.. või kui, siis õigel ajal.

Aga ma elan endiselt, kui kedagi huvitab. Hakkan harjuma, et pööraselt asju on teha.. täna lisandus veel omajagu. Päris naerma ajab, mihuke hunnik tegemata tööd ootab.. enne 21. detsembrit mingit muud elu endale lubada ilmselt ei saa. Kui, siis ainult natukene ja eelnevalt tehtud pingutuste tasuks. Vahepeal peab ju ennast premeerima ka..

Laupäev oli nunnu, pühapäeval nii hea olla ei olnud :) Ma ei ole vahepeal mingeid erilisi seiklusi seigelnud, mida teiega jagada, ja sellest on kahju. Viimased nädalad seda semestrit lähevad kindlasti ka kibekiirelt ja ongi käes jõuluaeg, kui ehk saab näha VG kallikesi.

Mul oli plaan ikka enne jõule Vändras käia, kuid tundub, et pean selle plaani esialgu sahtlisse panema. Tahaks küll väga, aga midagi parata ka ei ole..

Täna lähen üle mõne aja jälle oma õpilast õpetama. Või tegelt, nüüd on mul neid juba kaks ühest perest :) Aga mõnus, kui klapp on hea ja lapsed pingutama hakkavad. Ega see põhikool ju kerge ole (kõigi jaoks).

Mis seal ikka. Ei veereta oma juttu enam pikemaks. Loodan siia mõne aja pärast jälle naasta või käia siis teiste blogides kommentaarikaste risustamas :)
Nägens..

Seiklused Soomemaal

2007-11-19T18:13:00.000+03:00

Niinii, I am back. Kuidagi suur auk jälle sees minu käimistes, aga saan andeks äkki. Olen vahepeal usin olnud, juhtunud on ka üht-teist.. viimases teemas läbi jooksnud punastest bääd nujuusidest sai guud njuus ja kõik loksus nagu paika tagasi. Muidugi võib-olla oleks see teine suund olnud parem, kuid ma olen ikka arvanud, et asjad lähevad just nii, nagu minema peavad ja usun, et seekord pidid minema nii :)
Hea meel on, et sai armsaid Tartus laiali olevaid sõpru näha..

Aga oma nädalavahetuse ma veetsin taas Soomes. Eelmine kord ma oma käigust väga ei muljetanud, seekord isegi võiks. Sõit algas juba neljapäeva õhtul Tallinnasse sõiduga, bussiseltskond oli kirju nagu.. .... ei tule head sõna. Jõudsin hilja linna ja veel hiljem magama, ärgata tuli jälle oi kui vara. Laev sõitis hästi, põhja ei vajunud, nagu näha... uni oli väga suur, muud ma väga ei mäletagi (ei,ei,ma olin ikka kaine).

Oma reedepäeva ma detailselt kirjeldama ei hakkagi. Seda jäävad meenutama mõned fotod ja vahvad mälestused. Päev oli pikk ja enamuse sellest veetsin koolis, millel nimeks Isoniitun koulu. Tutvusin kooli, õpetajate ja õpilastega, vastasin paljudele küsimustele, mille nad minu jaoks valmis olid varunud, jagasin EESTI kommi ja olin lihtsalt ilus. Päris nunnu oleks teile kirjeldada, mis ja kuidas ma seal nägin, aga see on vist pigem kasulik info minu enda (kui tulevase pedagoogi :)) jaoks kui teiste jaoks. Ja ilmselt ei oleks teistele eriti huvitav ka..

Õhtul läksime osa saama pidustustest, mis avasid Soomes jõuluaja. Jõime klögi, sõime vorstikest ja nautisime ilutulestikku.
Muidu oli vahva, aga ilm oli jube külm ja seetõttu me seal kaua olla ei kannatanud. Hiljem ootasime Johanna (ongi see õpetaja :)) pool minu vanemate tulekut ja ühtlasi õpetasin talle ühe vahva kujundi voltimist (matemaatika võlud), mida nad õpilastega ehk kuuse kaunistamiseks tegema ka hakkavad.
Laupäeval tegelesime poetuuriga, veetsime aega perega ja oli niisama hea.
Pühapäev oli kojusõidu aeg ja umbestäpselt peale 22.00-li olin lõpuks ka Tartus. Mulle anti Tallinnas mingi 5-7 minutit, et vaadata üle mõned TTK ühika musulinnud. Jõudsin seda teha vaid Liinuska ja Kelluka näol, kuigi neid seal tegelikult palju rohkem on. Loodan, et teised ei olnud veel jõudnud ühikasse, sest muidu on küll kurb, et teistesse tubadesse ei saanud. Kuigi Liina arvas jah, et osa gängi Valloga alles Vändra poolt teel on. Aga ma mõtlesin kõigi peale, ausalt ja järgmine kord püüan juhtuda õigel ajal :)

Meie korter Tartus oli aga urrr kui külm, õudne :)

Täna kütsin ja vaikselt hakkab soojemat õhku ka liikuma siin. Pähh on mõelda, et kooliasju peab tegema, no üldse ei viitsi kohe. Oleks mu lebo kauem kestnud, siis ei suudaks end vist üldse käsile võtta.
Tõotab tulla töine ja kooline nädal. Aga selg sirgu ja ikka vapralt edasi :)

2007-11-12T21:40:00.001+03:00

..Bad news... :(

M nagu mardipäev

2007-11-10T21:52:00.000+03:00

Täna hommikul, kui tööle läksin ja omi mõtteid mõtlesin, kiskus mind mõtetest välja raamatukogu seinale kirjutatud "Vimm on sinu sõber".. mida veel, eks. Muide, kes treppidest alla Vallikraavi tänavale läheb, siis selle jaoks on seal ühe maja seina peal veel tige kloun, kes ütleb, et ära sodi plakateid :) Lihtsalt tuli idee see ära mainida juhuks, kui ma kunagi peaksin oma tööteed meenutama hakkama. Vahest on isegi hea teatud asju üles märkida, sest mõne aja pärast lugedes ei mäleta sellest pooltki ja siis on nii hea meenutada.. (ma ei pea hetkel silmas kõiki neid täis soditud seinu, millest ma mööda käinud olen ;))

Oma igas viimases postituses ma pean ikka mainima, et nädal on jälle läbi :D Aga on ju! Nädala sees ei teki kohe mitte ühtki hetke, kus oma mõtteid koondada ja kõik põnev kirja panna. Kui aga kirjutamise aeg tuleb, siis enam ei mäleta. Õnneks olen avastanud, et meie teised blogitajad ka enam iga päev postitusi ei tee.. mitte et see mulle meeldib, vaid siis ei tunne ma end ka nii kehvasti. Milleks muidu üldse see blogi, kui ma siia midagi ei kirjuta onju! Selleks ongi need nädala kokkuvõtted. Ausalt, mul ei olnud plaanis tänagi kirjutada, aga juhtusin ühte asja lugema ja siis tuli mõte, et ikka kirjutan.

Aga mis siis põnevat?
Praktikumid on antud, tagasiside on ka juba saadud ja täna lõpetasin viimaste tööde üle vaatamise. Neid tilgub kindlasti veel, kuid usun, et läheb ruttu.

Muuseas, täna on mardipäev, kuigi mardid vist jooksid eile. Ei tea, siia ei jooksnud keegi. Homme on aga isadepäev ja loodetavasti emme loeb ning küpsetab issile minu eest koogi näiteks :)

Uuel nädalal ei kujuta ettegi, kas ma siia üldse tulen, sest nädala lõpp, mis teatavasti on saanud sissekande tegemiseks, on hõivatud. Sõidan reede hommikul jälle Soome ja külastan seekord ka koolitunde ning tutvun sealse koolieluga. Loodetavasti siis jäetakse revolvrid ja asjad koju. Igatahes ma ootan seda huviga, sest see käik annab palju uut juurde :)

Aga elame näeme ja oleme happyd.
Täna on lõpuks ka aega raamatu jaoks.. mõnna

PS. Mul on tegelt ikka jubedalt vedanud küll, et mul on kõik see, mis mul on :)

Reede

2007-11-02T12:59:00.000+03:00

Tööl olen. Nädal jälle läbi. Kasutan vaikusehetke, et teha kiire sissekanne, sest õhtul ilmselt ei jõua. Sõidan Pärnusse täna.

Nädal läks jubekiirelt seetõttu, et koguaeg on mingid tegemised. Lausa imelik, kui kiire elu praegu on. Mõnes mõttes on see hea, et mul nii palju kohustusi ja tegemisi on, sest siis ei jõua mõelda halbadele ja kurbadele asjadele. Teisalt, elu läheb siis liiga kiiresti. Ükskord olen märkamatult 30 ja mõtlen, kuhu küll jäid eluaastad 21-25.

Hetkel olen asjade käiguga vist ikkagi rahul. Põnevad sündmused on ees ja ootan isegi huviga. See nädal tegin "oma õpilasele" matemaatika kiirkursuse. Üritasime nelja tunniga teha selgeks asjad, mida teised vist terve veerand on teinud :D Üsna lõbus oli siiani, eks näeb, mis tuuled uuel nädalal selles suunas puhuvad. Matemaatika on ju tegelt huvitav.. haha

Nädalavahetusel üritan siis natukene ka looduselaps olla ja puhast õhku endasse koguda. Kui vaid ei peaks mõtlema esmaspäevasele kontrolltööle.. :)

Esmaspäev

2007-10-29T22:16:00.000+03:00

Nii hea on ikka olla pärast trenni. Ja treener on ka nii nummi (mees muideks), hea on trennis olla :) Mõtlesin, et pean ikka rohkem aega investeerima sinna.. paningi end kolmapäevaks ka juba kirja.

Pühapäeval olime Manniga tublid, tegime oma PISA ettekande ära ja küpsetasime kookoseküpsiseid. Üldse oleme nii usinad viimasel ajal. Mannike andis täna oma esimese praksi ka ära. Jepii..

Homseks on kodused ülesanded mul tegemata.. mkm, mitte et ma laisk oleksin, üritasin küll, aga ma ikka vist ei oska väga palju teha neid. Uurin homme teiselt õppejõult vihjeid ja siis üritan uuesti :)

Üks kohustus on ka juures nüüd. Nimelt lähen järeleaitajaks nüüdseks juba 8.klassi noormehele. Mhmh, kevadel mässasime ka, aga nüüd on mingi must auk taas ja igas aines jänn käes. Homme lähen uurin, mis seis on. Jama, et nii kiire koguaeg on ja selle aja leidmisega raskeks läheb :( Aga teeme, mis suudame.

Positiivne on muidugi see ka, et inimesed, kellel mitte midagi teha ei ole, minust luulet loovad. Usun, et talenti peab teiega ka jagama. Minu sõbrake stiffu alias Tarmo kirjutas:
mupsu vaatab siia sinna silmad kõõrdi tahtvad minna
mupsu silmi pilgutab silmad justkui vilguvad
mupsu silmis onju säde
eeem a elektrik pole ta
vaid matemaatik rõõmuga

Ma muidugi lõin talle vastu kaherealise (ropu) luuletuse temast ka. Aga no ma olen andetu. Anniga koos olime luulesepad.

Nii, praegu vist rohkem ei tule midagi. Varsti jälle..

Ohoh, mina siin

2007-10-26T22:20:00.000+03:00

Oi oi, kui kiiresti on see nädal läinud. Ilmselt ka sellepärast, et olin 3 päeva tööl ...
Täna oli hea olla seal.. sest teadsin, et nädalavahetus on vaba ja saan kaua magada. Aga oh mind ullikest, poleks Lagle märganud, poleks ma ise teadnudki, et homme ka tööl olen :) Nii palju siis sellest, et mina oma töögraafikuga kursis olen.
Nõndaviisi .. olengi homme ka rõõmsalt tööl.

Homme õhtul tuleb Mann Tartusse juba tagasi ja hakkame oma PISA ettekannet tegema. Tegelt peaks muid asju ka tegema. Ja siis veel.. praktikume hakkame uuest nädalast andma rebasepoistele :) Üsna põneeev.

Mu postitused on ikka koleharvaks jäänud. Mariann ütles oma mingis postituses tegelt päris hästi, et tavaliselt on just siis isu kirjutada, kui mingi murekoorem on, mida tahaks jagada. Ja kui asjad hästi, siis ei kipugi seda väga siia hõiskama.. osa õnnest läheks siis nagu jagamisele :)

Tegelt on nii, et mul on vist hetkel selline periood, kus väga ei tunnegi, et tahaks oma eluasju jagada. Muutun kinniseks äkki veel? ;O
Ei, ei, üritan siiski mitte.
Ei toimu midagi hullupõnevat, vot milles on asi.

Muide, sain omale teisipäeval tööl olles hõbedollari :P Selle üle on küll hea meel. Kollektsionäärid oleks selle üle veel õnnelikumad muidugi. Tegemist on hästi vanade dollaritega.. minu oma on aastast 1935. Üks tädi müüs selle.. ja mina ostsin kohe omale. Haruldus toob ikka õnne :)

Ja siis veel võiks kuulutada, et kui keegi tahab vabatahtlikult tulla meile puude tuppa tassijaks, siis vabalt võib seda teha. Ühiskondlikult kasulik tegevus.

Nüüd lõpetan, linnuke kirjas ja paar päeva muretu ;)

Pealkirjadega on ikka üks jama

2007-10-19T15:01:00.000+03:00

Viimasel ajal mulle meeldivad reeded.. isegi siis, kui reede ja laupäeva pean tööl olema. See on vaheldus kooliasjadele ja märk sellest, et üks tihe nädal on jälle rõõmsalt läbitud.

See reede meeldib mulle veel rohkem, sest täna ma sõidan koju. Millal ma viimati nüüd käisingi.. kuu aega tagasi äkki. Ei mäletagi täpselt.
Kindlasti läheb see aeg seal megakiiresti ja oleks vaid nii, et saaks lubada ühe nädalavahetuse koolitöövaba. Ei saa veel noh!

Postitused jäävad ka harvaks ja sisuvaeseks, sest põhjalikult koolist kirjutada ei oleks mõtet. Aeg-ajalt lihtsalt käin ja näitan, et ikka mõistuse juures veel olen.. kui see muidugi paistab üldse välja :D

Kujunebki vist nii, et reeded saavad olema nädalakokkuvõtete tegemise päevad. Päris hullumeelne nädal oli, aga ma panustan ikka sellele, et jaanuaris on siis lebokuu.
Tegelikult on praegu nii palju öelda, aga ma ei saa neid asju öelda. Ehk saan nädalavahetusel kodus :)

Mõnnat nädalavahetust, kullakesed!

Lõpetuseks

2007-10-14T19:52:00.001+03:00

Eile oli tore. Ausalt mul ei olnud alguses usku, et minust peale tööpäeva veel välja minekuks asja on, aga olen nii tänulik endale ja Kätrinile, kes mind ikkagi välja kutsus.

Peale tööd läksime kohe kohvikusse, sõime väiksed salatid, jõime kokteilid ja läksime kinno. Georg oli. Marbs oli minus väikse eelarvamuse selle filmi suhtes tekitanud, sest ta jutustas väga veenvalt, kui igav ja magama panev see film oli olnud. Siiski läksin seda vaatama ja ei kahetse, olen jälle targem ja ei haigutanud ka kordagi seal.. kui, siis lõpus ja õige pisut :)
Peale kino olin mina juba kojuminekuvalmis, aga sain hurjutada, et mis ma ikka magan koguaeg ja läksimegi kohvikusse tagasi. Tegime veel väiksed kokteilid ja kohvid ning jutustasime... see õhtu muutis minu mõtlemises ühtkomateist ja pani mind ühte inimest veel rohkem hindama, tänu talle endale :)

Koju jõudsin umbes kaheteistkümneks.. ehk siis pikk laupäevane tööpäev oli :) Kooliasjadetegijat minust siis enam polnud.. raamatulugejat ka mitte, jäin tasakesi tuttu.

Täna olime Kristiga raamatukogusõbrad, 11-17 ikkagi. Aga asjad edenevad ja hea seegi. Raamatukogu ette on vahvad purskkaevud vms tekkinud, hea koht romantika tegemiseks äkki..

Algav nädal nõuab minult nii palju kooliasju, et ma lähen vist praks katki vahepeal. Ehk siiski mitte.. sest nädala lõpp on preemiaaeg, sest ma lähen üle saja aasta koju, näen vanemaid, vanavanemaid ja oma väikest printsessi- Missykest. Uus nädal nõuab jälle uusi asju, aga sellele ei mõtle veel, onju.

Muide, täna on vanaema 70-s juubel ja jutustasin temagagi veidike telefonis. Neil on kõik okei ja Missyl ka :) Selle üle on küll hea meel.

Olen väsinud, aga rõõmus. Oli see vast nädal... uhhh

Hommik

2007-10-10T09:13:00.000+03:00

Tänane päev algas väga vara, käisin arsti juures. Tegelt ma kirusin end küll, kuidas ma selle aja ikka nii varajaseks suutsin panna, aga vähemalt on käidud.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin hoopis seda öelda, et vaatamata ebameeldivale arstile, oli hommik ikkagi tore, tähendab taksojuht, kes mind koju tõi, tegi selle toredaks. Algul vagurana tundunud onu, hakkas väga äkki igasugu naljakaid küsimusi küsima mu käest. Arutasime selle üle, miks noortel närvid läbi on (noored siis vanuses 16-20 :)). Taksojuht pakkus välja variandi, et äkki neil suhteprobleemid on. Siis juba sujuvalt uuris, kas ka minul on suhteprobleemid. Ei, ei, minul ei ole, teavitasin teda. Rääkisime ülikoolist ja matemaatikast ja sellest, et see on raske. Ja lõpuks tegime järelduse, et ma olen tark tüdruk. Vot see oli küll hea järeldus :D Ma muidugi üritasin õigustada, et tüdrukud peavadki targad olema, aga ta arvas, et kõik ikka ei ole. Ja lõpuks ta saatis mind päeva veetma sõnadega: "Nii hea oli ikka targa inimesega hommikul vara rääkida, tunnen end ka kohe targemana". Mina vaid naeratasin ja lipsasin taksost välja.
Tegelt on jutu mõte see, et vahest võib ju öelda küll inimestele asju, mis neid rõõmsaks teevad (eestlane seda väga teha ei armasta), ja minu meelest on see päris suur kompliment, kui arvatakse, et sa tark oled. Jah, mõned arvavad, et liiga targad naised pole ka head, aga vot minul poleks midagi selle vastu, kui ma oleksin liiga tark, seda ma ilmselt paraku ei ole ka. Aga küll ma saan :)

Uurisin netiseisud üle, kirjutasin emmele-issile pika kirja ja nüüd on just paras aeg magamata jäänud tunnid täis magada. Ja siis Lea Lepmanni ainesse maagilisi kujundeid joonistama.

Ilusat päeva :)

Väike mõte

2007-10-08T23:04:00.000+03:00

Olen enda üle uhke, sest läksin täna BodyPumpi trenni. Oi, kui kaua ma olen end selleks kogunud. Homme olen ilmselt igalt poolt haige, aga reedel tahaks küll uuesti minna juba.

Ja tõsiselt, ma tegelt ka ei taha olla paha kellegi vastu... alati ei ole nii, nagu välja paistab.
Aga nüüd voodisse, hommik on õhtust ikka helgem :)

Omaette

2007-10-08T14:35:00.000+03:00

Oeh, jõudsin oma toimetamistega täna vist ühele poole ja blogiga võiks punkti panna asjatamisele. Kuigi, kuigi, usun, et õhtul, kui tarkust täis Mann ka kodus on, siis asjatan veits veel selle kallal, mis praegu lahtiseks jäi. Segane, mhmh..

Nädalavahetus möödas ja ei saanud arugi, et mingi vahetus üldse oli. Reede ja laupäeva lõbustasin end töö juures. Õige jah, reede oli see suurpäev ju, kui kõik sissesõidud raekoja platsi ümbruses blokeeritud olid.. kuninganna jaoks. Muidugi mina olin sel hetkel kuskil kaubahalli comarketis, kui kuninganna Tavidist mööda jalutas ja seega ma teda ei näinudki. Aga nagu üks mees ütles, keda see pensionär ikka huvitab .. ma väga ei kurvastanud sellepärast.

Laupäeva õhtul olin tubli kodukoristaja ja üritasin ühtlasi meie väga edukat tõuaretust (koiliblikate, kes veel ei tea) hävitada. Tundub, et isegi õnnestus, juurde neid nii väga ei teki enam. Õhtul võtsin vastu külalise kaugelt ja oli niisama vahva.

Pühapäev kulus miskipärast poodides käimisele. Arvasin, et läheb ruttu, aga terve päev läks raisku (raisku selles mõttes, et mul olid tohutud plaanid, kuidas ma kõik kooliasjad ära teen tulevikuks ette. Ei teinud midagi!). Aga see selleks.

Iseenesest on hea vahelduseks inimeste hulgas olla, keda kaua näinud ei ole, ja kuulda, kuidas teistel läheb. Olingi juba unustanud, mis tunne see on :)

Nüüd tuleb uni vägisi peale ja veitsaks võib seda vist endale isegi lubada. Matemaatika olümpiaadide ülesanded on tehtud ja tark tunne on :D

...

2007-10-05T09:20:00.000+03:00

... eile ma pettusin kohe väga tõsiselt!

Muud öelda polegi

Hädaldamine ja muu

2007-10-03T20:37:00.000+03:00

Selline ma siis olengi.. olen oma roosa maailma unarusse jätnud. Päeval ma mõtlesin selle peale, et midagi ei ole kirjutada siia. Elan igavat elu ilmselt. Või siis ei ole tunnet, et tahan seda kellegagi jagada.

Tegelikult on nii, et ma igatsen Annit.. ja Edithit igatsen ka. Vaatasin just ennist vanu pilte ja siis tuli selline suur tahtmine aega tagasi keerata. Natuke kurb.. samas taolisi hetki peab ju ka olema.
Aga selliseid tegusid ja olemisi ja sündmusi, nagu meil Anniga oli, ei tule ka enam. Selles olen üsna kindel. Õnneks on meil pildid, mida vaadates on neid aegu kipa meenutada. Ja kokkuvõttes oleme teineteisel alati olemas, ükskõik, kus ilma paigas. :)

Muideks täna avastasin Kroonikat lehitsedes, et mul on veel enne käesoleva kuu lõppu võimalik saada 527 850 krooni. Päris hea, eksole! Tuleb vaid lahendada "Kuldruudu" saladus (mis on mingi, ma ei kujuta ette, viienda klassi tasemega), see ümbrikku panna, lisada kaasa 3 postmarki ja see Esmeraldale saata. Ja Esmeralda teebki rikkaks. Lisaks saab veel 48 tunni jooksul vastates tasuta talismani ja aastase ennustuse kauba peale. Liiga hea, onju? Aga see pole veel kõik, kui leida üles viimane "maagiline" 7-täheline sõna, saab kahekordistada võidušansse. No lisaks tuleb vastata mingitele küsimustele a la kas oled õnnetu?, kas töötad?, kas on rahalisi probleeme?, kas tunned ennast üksikuna? jne.
Mured lahendatud. Kas Esmeraldad on seepites tavaliselt head tegelased? Aga loodame, et varsti on Eestis kõik rikkad ja siis ei ole tööandjatel enam tööd ning ka nemad kirjutavad Esmeraldale, kes teeb tööandja ka õnnelikuks. Big happy family :)

Ma annaks teile veel ülevaadet Kroonikast, aga netist saab ka lugeda. Lähebki muidu paljuks ühe korraga. Kopsik olen!

Nii, meenutame nüüd sündmusi, mis olnud... tahaks ilgelt klatšida siia, aga ma olen hea tüdruk, ei klatši.
Ahjaa, mingi huvitav nähtus on tekkinud. Meie korter on koiliblikate aretusühing. Ükspäev nad ründasid Manni, kui ta julges kapist leiba/saia võtma minna. Koid on suured, lendavad aeglaselt ja nottida on neid üsna lihtne, riideid nad veel ei söö.
Sorry, Marbs, aga ma olen su Potteriga juba mitu tükki teise ilma saatnud... :(

Meil Manniga küpseb juba mitu aega mõte, et hakkame ka nukkuma nagu liblikad. Miks? Nojah, nüüd jääb mulje, et me üritame kõigist kohustustest, mida meil on roppu moodi, kõrvale hiilida. Ei, tegelikult mitte, aga ma arvan, et me nukkuks päris nummilt.
Siiski, siiski, me ei tee seda veel, sest Halloween`i ajal pidime end kõrvitsateks tegema ja matemaatika olümpiaadide praktikumi minema. Ja võib-olla veel mõned tähtsad tegemised enne seda.

Nõndaks. Olen päris palju mulisenud siia täna, üllatav. Ehk mulisen üsna ruttu jälle :) Nädalavahetus tuleb Tartune, siis kindlasti satun siia ruumi ka. Pakaa!

ETKNRLP

2007-10-01T22:26:00.000+03:00

Appiii...

Soomes oli hääää..

Ja jälle on uus nädal. Segadust on nii palju. Visake mind nüüd palun mõnele Vahemere saarele.

Mhmh, aitäh!

PS. Varsti saab lehtedes hullata

Taasnägemisrõõm

2007-09-27T20:01:00.000+03:00

Ahaa... kadusingi ära mõneks ajaks. Oijah, mis kool minuga teeb. Meie (mina ja mann :)) igapäevane osa päevast on mõtlemine sellele, mis konkreetsel päeval kindlasti vaja ära teha on, ega midagi ununenud ole, kas peaks millegi pärast paanitsema ja niiii edasi. Ühesõnaga mõtleme me iga õhtu sellele, mida oleks vaja ruttu ära teha.. Üks suur sagin ja segadus on pidevalt, et ma ei olegi aega saanud siia tsekata ja üleüldsegi märgata, et juba jälle on koolinädal läbi saamas..
See muidugi viitab faktile, et palju hullemad tähtajad muudkui lähenevad.

Et mis ma siis teinud olen... mjaa, seda ei ole eriti raske arvata ja ma ei hakka sellest ka kirjutama. Aga hullult oleks mingit partyt vaja, nagu päriselt head :(

Homme on reede ja ma sõidan Soome. Vähemalt plaan on selline, aga oh hullu häda, enesetunne on praegu nii kehv, et haigusepoiss vist vägisi tahab mu kaissu tulla.. See on tegelt üsna jama, sest emmed-issid juba piletigi ära ostnud ja muud aega mul lihtsalt ei tulegi, et sinna sõita. Ja mesi sai ka otsa... küüslauku on ainult veel. Igatahes ma nii loodan, et see on mingi valehäire ja ma ei ole homme palavikus.
Üleüldsegi ei saa mingit haigust küll lubada.. lõbu lõbuks, aga töö ja kool ka veel ju.

Tahaks jubedalt midagi veel kirjutada, aga ei tule mitte meelde kõiksugu põnevad asjad ja punutud intriigid. Aju on häälestatud ühele lainele ainult.. jah, ma tean, et ma olen nii igav, kui ma sellist juttu ajan.

Aga ma ei veereta enam seda, mida siin veeretada polegi :D ja otsad kokku viuh-viuh. Homme Soome ja pühapäeval tagasi. Esmaspäeval tööle ja teisipäeval kooli, kõik kordub taas ;)
Ja ehk midagi kordub veel ;).. niuks

Lõpuks veel

2007-09-21T19:27:00.000+03:00

Lubasin, et tulen täna veel tagasi.. tulingi.

Ülevaade minu reedepäevast:
Üsna varsti peale seda, kui olin jõudnud esimese hommikuse pooltunnikese arvutitaga uimerdada, helistas Ergo, mis tegelikult oli meeldiv üllatus :) Tal muidu oli asja ka, aga meie vestlus viis selleni, et pidime hiljem linnas kokku saama. Ma ei olnud ju Ergot üle kuu aja näinud kaaa..

12-14 omandasin koolis uusi teadmisi ja kogusin juurde koduseid ülesandeid ning peale seda tõttasingi linna. Lõunatasime ja tsättisime Ergoga ning peale seda tegin väikse toidupoetuuri. Võib arvata, et Ergoga kohtumine üle pika aja oli liiga hea sündmus selleks, et head sündmused jätkuda võiks ning ma jäin suure vihma kätte :) Kükitasin puu all mõnda aega ja lippasin edasi (vihmavarju mul muidugi ei olnud).
No ja siis ma jõudsin veel paanikasse minna, et olen telefoni taskust ära kaotanud.. aga kui ajusagarad omavahel uuesti koostööd tegema hakkasid, mõistsin, et olin telefoni teise taskusse paigutanud.. vältimaks selle ära kadumist. Mjah.

Hea oli kuivadesse riietesse pugeda :) Viisin lõpule endale võetud kohustused ja peale seda jäigi parasjagu aega raamatu jaoks.
Nüüdseks olen korda sättinud kooliasjad, et siis nädalavahetusel alustada töödega, mis ees ootavad. Homme muidugi lähen tööle ka veel ju..

Lõpuks saatsin Ergo kalliga rongi peale pealinna pidutsema.. meie kõigi eest siis seekord :)

Sellest tuli jälle mõnus tegin-seda-ja-teist-postitus :) vähe mõtteid, rohkem tegusid..

M&M-le

2007-09-21T10:32:00.000+03:00

Arvestades seda, et täna ei ole tööpäeva ja kooli on vaja minna alles kaheteistkümneks, olen ma siin väga varajane. Jah, mul ei olnudki plaanis tegelikult nii vara siia midagi kirjutada, seda enam, et ärkamine oli kurvemapoolne, aga...

...peale seda, kui ma olin lugenud kahe neiukese postitusi, hakkas kuidagi soe :) Minnike jutustas armsalt sellest, mida oleks praegu juba pimedatel õhtutel igaühel vaja ja Mariann pani lihtsalt mõtlema oma sõnadega. Mida ma küll tegelikult teeksin teieta :) .. nii hea ikka, et te lõpuks jälle tagasi olete. Mu hommik võttis teised toonid kohe. hih :)

Selle postituse võtan kokku sellega, et loodetavasti tulen siia veel täna tagasi ja jutustan midagi veel..

Rahulikult

2007-09-19T15:30:00.000+03:00

Siin ma siis nüüd olen, uue nädala keskpaigas uue sissekandega.
Täna on Edithi sünnipäev :P ja ühtlasi ka üks teine tähtpäev ;)

Nädalavahetust lühidalt kokku võttes ütleks vaid seda, et ega see palju ei erinenud eelmistest koduskäikudest. See aeg läheb alati nii kiiresti seal, et väga palju korda saata ei jõuagi. Jutustasin vanematega, vanavanematega, nunnutasin Missyt ja käisin tiiru ka Pärnus.

Kuna argipäevad on üsna ühetoonilised, siis sellest midagi muljetada ei olegi. Eile käisin kinos Sügisballi vaatamas, hea film oli tegelikult (hea seltskond muidugi ka). Kõik elemendid, mis filmil olema peaksid, sellel ka olemas olid. Tegelikult on hea, kui saab vahelduseks muude asjadega tegeleda :)

Täna olen enamuse päevast kodus veetnud, lõuna ajal käisin koolis ning mõtlesin trennigi minna, kuid leidsin, et ahju kütmine on vist siiski olulisem tegevus. Seega tassisin puid ja üritan sooja tekitada siia. Homseks on graafide ülesanded vaja teha, aga vot jäävad vist tegemata seekord :S Samas, õhtu on veel ees :P (haha)

Väike unemati tikub ka külla, tundub, et võtan ta ikkagi vist vastu ja veedan ta seltsis paar tunnikest.

Muud ei meenugi.. (teatavasti meenub hiljem)

Ahjaa.. ja hea, et tantsijad Itaaliast tagasi on ning taas midagi lugeda saab ;)

Rrrreedeee

2007-09-14T17:28:00.000+03:00

Ongi käes see kaua oodatud reede. Uskumatu ikka, kui kiirelt on see nädal minust mööda lennanud ja uskumatu, kui palju asju on vaja teha lähima nelja kuu jooksul.

Enne, kui asun selle nädala juurde, tuli mulle meelde üks fakt, mida tahtsin juba eelmises postituses mainida, kuid mille lihtsalt ära unustasin. Kunagi kirjutasin sellest, kuidas lapsed õues seisva auto aknaid värvivad.. nüüd tuleb sellele loole väike järg:
Tegelesin oma igapäevaasjadega, kui kuulsin mingit kolinat õuest. Kogu see lastepande oli vallutanud auto ja tegi mingit sõjatantsu selle peal, kaks katusel ning kaks kapoti peal. Sellega seoses tuli mulle meelde, kuidas ma ise kunagi väikese tirtsuna oma vennaga vanaisa Datsuni katuselt liugu lasin ja seal peal tantsu lõin. Meie muidugi saime riielda pärast, aga siin hoovi peal mängivate laste tegemistega ei ole vist keegi väga kursis. Igatahes see auto on nüüd mõnusalt lohkus, must ja kole.. vanarauaks siis ilmselt vist.

Hmm.. see nädal. Tegelt ma ei tahaks üldse siia kirjutada seda, kuidas koolis käin või mida mingis loengus teen, ütlen vaid, et mulle meeldib see. Oleks vaid imeinimene ja jõuaks selle kõik ära teha, mida kõik need targad tädid-onud meilt nõuavad. Elu selle kõrvalt väga elada vist ei jõua.. Mul seisab seinal positiivsuse lehel suurelt punkt: leia aega sõprade ja hobide jaoks. Aga selle esimese pärast olen ma juba riieldagi saanud :(
Mingi hetk tuleb ilmselt õppida lihtsalt aega võtma ka muu jaoks.. senini pingutan niikaua, kuni enam ei jaksa.

Raamatuga sain ühele poole ja võtsin järgmise osa käsile :)

Kujutan ette, et selle semestri vältel leidub siin blogis palju postitusi, mille üheks osaks on hala selle kohta, et mul ei ole aega või oo mai gaad, kuidas selle küll valmis saab. Ma püüan teid teadlikult sellest päästa ja kirjutada siia siis, kui tunnen, et minusse on jälle liiga palju välja ütlemata jäänud mõtteid ja tegusid kogunenud (muidugi kõiki mõtteid siia ka ei tule :) ). Loodan, et enamasti saavad need olema positiivsed, sest vingupunnid ja virikollid ei meeldi ju kellelegi :)

Kuid mis kõige tähtsam, täna on HOMETIME :) ja mul on selle üle kõige parem meel maailmas.. nurrr

Uus nädal, uued mõtted

2007-09-10T11:22:00.000+03:00

Täna on vaba päev, ainuke vaba esmaspäev sellel semestril. Sätin end lõunasele treeningule ja mõtlesin pooltunnikese, mis selleni aega, sisustada uue sissekandega.

Mhmh, hiljuti olnud mitte head mõtted on peast pühitud :) Issid-emmed lugesid, et laps on kurb ja nii me jutustasimegi telefonis mitmeid mitmeid minutikümneid. Ja tegelikult juba selle nädala lõpus saame kõik Vändras kokku ka, on, mida oodata.

Nädalavahetus läks jubekiirelt, laupäeval olin tööl ning õhtul lugesin raamatut. Tänu sellele on see ka kohe-kohe läbi ja saab järgmise osa juurde asuda :P
Eile koristasin elamist, lugesin veel natukene raamatut ja olin usin koolilaps ning alustasin vaatlusprotokolli kirjutamist. Aga oh seda häda, minu word on hakanud pipardama ja ei salvesta enam töid.. ikka peavad olema mingid hädad! Aga sain nipi kätte, kuidas ma ikkagi oma töö tehtud saan ja õhtul hilja saatsin selle ka ära.

Õhtul saabus printsess Mann oma õega ja sain isegi värske õhu kätte veidikeseks, käisime Massit bussi peale saatmas. Tagasitee oli põnev :P Keegi oli otsustanud väheke jaanituld teha ja pannud kaubamaja juures asuvas pargis põõsastes oleva prügikasti põlema, mis põles kohe suure suure leegiga. Olles veendunud, et sellisel puhul võib tuletõrjesse helistada, me helistasimegi :D .. ja pärast jäime ise kaugelt jälgima, mis toimuma hakkab. Hetkeks tekkis tunne, nagu oleksime ise selle seal põlema pannud ja pärast kõrvalt äksionit vaadanud.
Ootasime ja ootasime.. prügikast hakkas ka vaikselt ära kustuma. Mõtlesin, et kena küll, nad jõuavad kohale, lõket pole ja mind pannakse vangi valehäire pärast :)
Aga ei, auto tuli, kuid jäi väga kaugele seisma, lootuses näha seda suitsu, millest ma rääkinud olin, kuid mis selleks ajaks oli muidugi vaibunud. On ikka rumalad! Oleksime äärepealt ise läinud neile ütlema, kus see pürgikast asub, kuid õnneks üks tädike, kes just sealt pargist läbi tuli, ütles neile ise. Kaks tüüpi läksid asja uurima ja, järeldades sellest, et nad autost vett tooma läksid, seal midagi ikka veel põles, jumal tänatud. Peale seda võisime rahuliku südamega koju minna.
Tegelt.. üsna tühine asi, eks, aga ma ei oleks ilmselt rahulikult olla saanud, kui me poleks helistanud. See oli ikka nagu tõrvik ju :)

Niiviisi siis möödus minu esimene koolinädal. Selle nädala lõppu on aga põhjust oodata, ojaa :)

Mitte head mõtted

2007-09-08T12:11:00.000+03:00

Olen koguaeg püüdnud mitte sellele mõelda, kuid eile ma murdusin...

Tegelikult on nii, et kui hoiad mõtted muus tegevuses, siis ei lähe need ka uitama sinna, kuhu minna ei tohiks. Või noh, isegi muidugi tohiks, aga sel juhul on need ainult enese piinamiseks.
Eile avastasin, et ma nii kohutavalt tunnen puudust lähedastest. Jah, ka eelmistel aastatel käisin kodus paar korda kuus, aga see tunne on ikkagi teine, kui sa tead, et vanemad on sinust vaid vähem kui 200 km kaugusel.
Ja piisas vaid soovist, kui võisin sõita neid vaatama. Nüüd on nad teises riigis ja käivad siin heal juhul kord kuus.

Viimati nägin neid augusti esimesel nädalal. Ei oskagi seda tunnet kirjeldada. Tean, et nad on mul olemas, kuid ma ei saa igal ajal nende juurde minna. Kojusõidud tuleb klapitada nende omaga sobivaks.. ohjah. Mõtlete, et mida ma siin halan eks, kõigil tudengitel on nii, et kodust ollakse eemal? Aga vot mina olen kurb, et oma vanemaid niivõrd harva näen :(

Suures ahastuses mõtlesin, et pingutan küll ja käin tööl, et end elatada.. harin ennast, et kuhugi jõuda ja isegi tunnen, et ma tõesti tahan seda teha, mida ma õpin, kuid minu jaoks on nii oluline mitte tunda end üksi... ja tunnistasin reaalsust, et tegelikult on mulle kõik kallid inimesed minust niivõrd kaugel, et vahest ma tunnengi end väga üksi.

Samas on muidugi telefonid, kuid ma ei tea, mulle ei piisa sellest..

Ja ma leian, et alati ei olegi vaja teha vaprat nägu ning näida tugeva ja kindlana, sest kõigil on õigus oma nõrkadele hetkedele. Minul jõudis see hetk eile kätte ja nüüd tuleb jälle selg sirgu ajada ning edasi minna.

Võib-olla on stress mu sõbraks saanud.. ja see kõik on sellest.

Täna...

2007-09-04T20:52:00.000+03:00

... oli koolipäev. Jah, nüüd tekib lisaks tööle siia veel ka kooliteema. Igav, eksole :)

Enamuse päevast veetsin täna koolis, oleme Manniga ahnitsenud omale 28 AP eest aineid, millest siis osad tuleb maha regada, aga selleks peaks piiluma, mida miski endast kujutab. Täna ma mõtlesin ühe asja peale: kõik need kolm bakalaureuse aastat olen vältinud aineid, kus peab tegema mingeid ettekandeid või muud moodi aktivist olema ja nüüd olen puht vabatahtlikult tulnud õppima asja, milles KÕIK ained on sellised.
Tegelt puudub meil praegu kindel ülevaade, mida meil täpselt vaja teha on, aga hakkan vaikselt taipama.

Tahaks küll kõikides ainetes ilusti kohal käia, aga ma ei kujuta ette, kas õnnestub. Raha peab ju ka teenima :S

Muidu on päris põnev, lihtsalt kättevõtmise asi, aga ühes arvestusega lõppevas aines peame me näiteks lisaks loengutes ja praksides osalemisele külastama umbes kahte informaatikatundi mingis Tartu koolis, andma umbes kolm praktikumi meie teaduskonnas, tegema ühiskondlikult kasulikku tööd (mingid arvutimuuseumid, veebitoed jms), osalema veebikursuse loomises, tegema artiklipõhise ettekande ja veel hunniku kodutöid. Jessuke küll!!

Jah, ma jõudsin täna vinguda palju.. samas, teate, kui hea tunne on vinguda.. lased kogu selle vingu endast välja ja palju kergem hakkab (tean, tean, sõnakordused ajavad hulluks). Vaene Mann, mul on endal ka endaga vahest päris raske. :)

Tahaks küll, et aega oleks rohkem enda jaoks, raamatu jaoks ja trenni jaoks. Aga see nädal on küll kiire.. hoolimata väsimusest läksin täna ikkagi stepi trenni, mis teatavasti nõuab suurt koormust. Samas, kuidagi peab selle vaimse pinge vastu võitlema, pole midagi teha.

Ahjaa, ma käisin täna pangas lõpuks ära. Mulle meeldib sundida end kokku võtma.. passisin muidugi vähemalt pool tundi järjekorras (ühispangas ei ole see vist mingi ime, sest see on korduv nähtus), aga sain oma asjad aetud, vähemalt selle kuu lõpuni :) Ühtlasi ühendasin oma käigu kooliasjade hankimisega (kooliasi=üks vihik). Aga tegelt on ju õhtul jubehea tunne, kui oled päeval olnud usin ja kasulik enese ning veel parem, kui ka teiste jaoks.

Kell on õhtus ja aeg tudumaale minna :)

Suti

2007-09-02T17:38:00.000+03:00

Eile oli Priidiku ja Raidoga vahva, päriselt :)

Täna söön riisi ja loen Potterit, mmm.

Homme lähen tööle. Ilusat algavat koolinädalat koolilastele ja töönädalat töömesilastele!

Nii sõnaosav olengi :P

Kõige tublim laps laupäeval

2007-09-01T16:20:00.000+03:00

Just nii ongi! Olen täna nii tegus olnud, et isegi pai ära teeninud :) (kes see ikka ennast kiidab kui mitte ise)
Koristasin korterit, pesin põrandad ja pesu ja ennast. Nüüd istun ja ootan, et küüneõli ära kuivaks. Tegelt Manni ootan ka. Mann pidas kodus isa sünnipäeva ja tuleb täna tagasi, et koos Gerdi sünnipäevale minna saaksime.

Hommikul (mis tegelt vist oli juba mõne jaoks lõuna :)) lõbustasin ennast hoovi peal toimuvaga. Huvitav, kus kohast neid lapsi siia nii palju tekkinud on? Anniaegadel oli üks-kaks neid siin heal juhul, aga nüüd on õuele liivakast tehtud, mis lapsi täis on. Jäin hetkeks vaatama, mis nad seal teevad ja avastasin, et üks neist urgitseb värvitünnis. Vastasmaja trepi ette on pandud mingid lauad ja värvitünn, kus isegi pintsel sees, ilmselt mingist remondist jäänud. Ja see pätakas teostas värvitöid seal omast arust. Ma kujutan ette, et ega tal ei oleks lubatud seda teha, kui keegi näinud oleks, sest teatavasti ei jää nii väikestel riided sugugi mitte puhtaks. Okei, värvis planku, aga siis tuli natukene suurem, haaras mingisuguse suurema rulli ja kukkus õue peal iidamast-aadamast seisva valge auto aknaid värvima :D Päris hea! Auto seisab siin tõesti algusest peale ja on pilgeni mingit kola täis topitud, aga mina ei usu, et see värv akendelt enam maha tuleb. Ausalt öeldes oli mul päris naljakas..

Ja siis on neil veel väike kutsikas siin kellelgi. No küll on see vallatust täis, ühel püksisääres ja teisel, näksab siit ja sealt :) Lapsed on nii väikesed ka, et need on päris hädas selle paharetiga.

Avastasin, et täna on üsna tuulevaikne ja ehkki küll viitsimist ei olnud, võtsin end ikkagi kokku ja kütsin ahju. Terve suvi ei ole keegi kuuris käinud ja üsna häbi, kuid meie kuuriukseesine oli täiesti heina kasvanud :D Õues mängiv lasteaed tervitas mind sada korda, päris armas :)
Aga kuuri juurde.. et seal keegi liikunud ei olnud ammu, olid kõik kohad võrke täis ja peale esimese puu liigutamist vupsas peitu rasvane ämblik. Oi kuidas ma oleks tahtnud, et Mann oleks minuga seal olnud ja seda minu eest teinud. Koputasin kõik puud enne läbi, kui puudevedamise riide peale panin, tuppa ma neid elukaid ometi viia ei tahtnud ju. Hirmufaktor mul jälle siin..

Kokkuvõttes oli tõesti tegemisi täis hommikupoolik ja lõunaaeg. Süüa mul ka õnneks ei ole siin eriti midagi, seega puuduvad ahvatlused. Varsti tuleb Mann ja siis on partytime :)

Hoplaa..

2007-08-31T20:40:00.000+03:00

.. ja jälle on reede käes. Seekord ma isegi ootasin reedet, sest minulgi oli normaalse inimese kombel reede viimane tööpäev sel nädalal ja nädalavahetus toob endaga puhkepäevad. Muidu ei ole nagu eriti vahet, mis päev on, kui nädalavahetusel tööl peab olema.

Kolmapäeval oli väga raske tööl olla, halvasti magatud öö ja eelmisest õhtust kõhtu tekkinud burger alles keeras end seal.. see-eest neljapäev ja reede olid üsna lõbusad. Eks oleneb ka sellest, kellega ja mis tujus parasjagu tööl olla.

Tööpäevadest eriti midagi kirjutada ei olegi, sest tegelikult on nad kõik nii sarnased, samas aga nii erinevad. Peale tööd jutustame ja naljatame tavaliselt Manniga, kuni uneaeg kätte jõuabki.

Koguaeg lükkan edasi oma minekut Ühispanka. Lootsin, et teen seda homme, aga ma olen 99% kindel, et seda ei juhtu. Täna tegin töö juures mingit testi tahtejõu kohta ja sealt selgus, et mul on tahtejõudu ülearugi ja tavaliselt teen asju südamega ning korralikult. Aga vot näed, panka ei saa mindud noh..

Homme saan kaua magada, muidugi, kui kõrvavärdjas lubab. Täna näiteks oli musatund peale seitset sutsuke. Mannil tuli hea idee talle kiri kirjutada, kui tänulikud me oleme, et ta meid oma muusikaga õnnistab ja millist rahulolu see meile pakub. Ehk saab see idee ka kunagi teoks :)

Viimased tunnid viimast augustikuu päeva kahe tuhande seitsmendal aastal...

Sügis käes sügis käes..

2007-08-28T14:35:00.000+03:00

Väljas on nii külm, nagu oleks päriselt juba sügis käes. Minul aga ei ole üldse sooje riideid kaasas, dressipluus vaid. Jah, olen Tartust eemal, Pärnus hetkel. Õhtul hilja jõuan lõpuks tagasi Tartusse.

Tänane päev on suhteliselt lebotamiseks ja seetõttu võtsingi aega, et teha siia sissekanne. Homme istun juba tööl ja siis on kindlasti osad asjad ununenud ka. Minu vabade päevade marsruut on/oli Tartu-Pärnu-Vändra-Tallinn-Vändra-Pärnu-Tartu. Praegu asun siis eelviimases punktis ja õhtuks jõuan oma teekonna lõppu :)

Pühapäeval käisime Kõlvardil ja vabatahtlikult olin nõus poistele heategu tegema ja ise natukene muru niitma. Leidsin, et niimoodi põletan ma ka ju ühtlasi pekki ja kulutan kaloreid.. hahaa. Tegelikult oli tuul päris jahe ja nüüd on tulemus käes - nina vesistab ja nohu tahab vägisi võimust võtta.

Esmaspäeval olin Vändras. Käisin oma Missyga jalutamas ja kooli juures tulid igasugu vanad ajad meelde... hetkeks tundus, nagu ei olekski vahepeal ära olnud. Tegelikult on aga kõik nüüd ju teistmoodi. Mälestused jäävad vähemalt alles, neid ei saa keegi võtta :)
Esmaspäeval käisime tiiru Tallinnas. Sassil ja Maidul oli vaja mingi praktika asi tuua ning nad võtsid ka mind kaasa. Väiksed shoppingud Kristiine keskuses, lõunad ühika kohvikus ja õhtuks tagasi Vändrasse, kust siis omakorda veel Pärnusse.

Täna (teisipäev) oli see päev, kui külastasin Pärnu haiglat. Kokkuvõtteks sellest nii palju, et kõik läks hästi. Tahtsin hoopis muljetada oma tagasijõudmist Rohu tänavale. Haigla juurest on sinna vaid kaks peatust, aga et ilm nii külm oli, siis sõitsin selle maa bussiga. Haigla juures ootas lisaks minule bussi veel neli vahvat vanatädi, kes ilmselt olid üksteisi jaoks ka võõrad, kuid seal oodates juba tutvust teinud. Hetkeks tundsin end seal päris naljakalt, noor näitsik ootamas vanade memmedega.. Mutikesed arutasid, mis buss kuhu läheb, kuid enne seda jutustas kõige blondim neist, kuidas ta taevas käis. Ka mina jäin seda huviga kuulama, muidugi neile ma seda ei näidanud, et huviga kuulan. Anyway, ta oli vist kuskil kokku kukkunud ja siis nägi, et on taevas. Järgmine hetk aga oli juba Haapsalus haiglas.. kahju, et ma loo algust ei kuulnud. Nagu mingis filmis :) Ja buss tuligi.. kõik oli üsna normaalne, välja arvatud hetk, kui minu kõrval seisev onu otsustas talle haiglas pandud vatte ninast välja võtma hakata. Seda toimingut ma aga vaadata ei tahtnud ja pöörasin pea ära.. veidike veel ja olingi tagasi Rohu tänaval, kus mind ootas teine memm, kes ilmselt lihtsalt ainult suhelda tahab.. ja siis veel suhelda ja veel suhelda :)

Muide laupäeval Pärnusse sõites sattusin ühe väga meeldiva bussijuhiga bussi. Ei tea, miks mul küll nii palju veab :) Igatahes ei ole see just väga sagedane juhus, kui bussijuht soovib oma sõitjatele "kõike head". Just seda see bussijuht aga tegi.. ja veel südamest. Nii armas!

Kell viis lähen juuksurisse ja siis õhtul kunagi, kui poiskad vabad, sõidangi tagasi Tartusse.

Viimane argipäev

2007-08-24T19:48:00.000+03:00

Preemiapäev :)

Ja nii ongi.

Postitus ei tule pikk, sest eluke kulgeb tööpäevade rütmis. Homme on siis kolmikust kolmas tööpäev, peale mida võtan oma kompsud kaasa ja põrutan Pärnusse (ei, ei, mitte lõbutsema). Külastan loodetavasti viimast korda arsti ja loodetavasti mitte viimast korda juuksurit.. ma loodan vähemalt.

Juba teisipäeval olen Tartus ja kolmapäeval taas töönaine. Kuu lõpp ja kooli algus juba paistavad :) Kus mina küll olin, kui suvi külas käis? Jälle magasin maha...

Uudiseid ei olegi, aga hoian kõiki kindlasti kursis, kui tulevad :) Pai kõigile, kes neid ka loevad..

Natuke midagi

2007-08-21T15:17:00.000+03:00

Peale suuri mõttetoiminguid leidsin, et mulle on parem, kui ma ei hakka taaskord oma kahel vabal päeval Tartust ära sõitma. Mul ju täna ja homme vaba taas ning siis kolm päeva tööd. Tegelikult on ju nii, et kui need päevad lihtsalt maha sõita, siis ei saa ma kunagi arugi, et mul tegelikult lebopäevad on. Tartus puhates tunnen seda aga kindlasti.. ja pealegi tuleb kolm vaba päeva alates pühapäevast, siis sõidangi alles :)

Tänu sellele olen ka üsna tegus olnud. Nädalavahetuse koristamistoimingutest juba kirjutasin, täpsustan veel vaid seda, et siiski siiski, selle veini ma avasin. Aga ei joonud palju, ausalt :) Pühapäeval ma aga kahetsesin, et vähe jõin, sest olin uue dilemma ees, kas jätakata sealt, kust laupäeval pooleli jäi või mitte. Võtsin ühe klaasikese ja teate... seda on veel järgi!!! Aga vein pidi ju olemagi kasulik, kui seda iga päev natukene juua.. iga päev ma kindlasti jooma ei hakka, aga selle raasukese millalgi lõpule viin.

Lisaks sellele tegin nädalavahetusel paar eksperimenti ja lõbustasin ennast selle tulemustega. Ma täpsemalt sellest siia ei kirjuta, sest usun, et te saaksite sama tulemuse :D

Eile, suurel pühal, käisin tööl. Pühapäeva meenutav tööpäev oli.. mingil hetkel tundsin, et aitab juba.. rahulik päev teatavasti ju venib jubedalt. Aga vahva oli!

Oma tähtsal vabal päeval pesin pesu :) Tegelikult oli mul plaan minna 12-sele treeningule ja siis veel õhtusele rasvapõletusele, kuid kuna ma magasin kaua, jäi 12-sele minek ära. Õhtusele lähen kindlasti.
Homse vaba päeva kohta igasugused plaanid puuduvad.. lebotan, lösutan, mõnsatan ilmselt niisama. Mingi ajani on selline tegevus tegelt kõige parem üldse :)

Ja nii hea on, kui keegi tunneb rõõmu väikestest asjadest, mis sa tema heaks teed :) mmm

. .

2007-08-19T17:02:00.000+03:00

Üks hea ja ilus lugu Mindy Smith`ilt :)

"One Moment More"

Hold me
Even though I know you're leaving
And show me
All the reasons you would stay
It's just enough to feel your breath on mine
To warm my soul and ease my mind
You've got to hold me and show me love

Give me
Just one part of you to cling to
And keep me
Everywhere you are
It's just enough to steal my heart and run
And fade out with the falling sun

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more
You've got to hold me and keep me now

Tell me that someday you'll be returning
And maybe
Maybe I'll believe
It's just enough to see a shooting star
To know you're never really far
It's just enough to see a shooting star
To know you're never really gone

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more

Oh, please don't go
Let me have you just one moment more
Oh, all I need
All I want is just one moment more
You've got to hold me and maybe I'll believe

So hold me
Even though I know you're leaving

Aeg iseenda jaoks

2007-08-18T17:45:00.000+03:00

Lõpuks ometi..
Kõik vabad päevad on läinud millegi muu jaoks kaotsi ja nüüd siis tekkis kaks sellist päeva, kui saan olla omaette.

Tänane päev möödus meie häärberit koristades. Uskumatu ikka, kuidas me niimoodi siin elame.. ma ei hakka parem täpsemalt kirjeldama, mis siin kõik vaja teha oli. Jäägu parem ikka hea mulje meist :)

Olen päris uhke enda üle, et suutsin ühiskoridori puhtaks teha. See oli minu jaoks paras hirmufaktor, sest kõik kohad olid suuri võrke täis ja ilmselt ka ämblikke. Higistasin, mis ma higistasin seal, aga puhtaks ma kõik sain. Proovisin mitte süveneda võrkude sisusse, vaid hävitasin neid kiirelt ja tegin sama ruttu ka minekut sealt. Nüüd vähemalt ei arva altnaabrid, et meie koridori ei koristagi... ma loodan, et nad millalgi ikka tulevad koju ja näevad ka seda.

Päris hea on olla nüüd, kui kõik on korras. Võtsin aega teha ka korralikke iluprotseduure, sest viimasel ajal ei ole viitsinud üldse pingutada selle nimel. Värske ja mõnus on.

Hetkel olen dilemma ees ega suuda otsustada, kas avada vein, mis mind kapi peal ootab, või mitte. Alkohooliku esimene tunnus pidavat olema üksijoomine.. aga üks kord, ma arvan, seda väidet ei kinnita. Ilmselt ma ikkagi teen selle veiniga veel täna tutvust.

Poodi ma kahjuks ei jõudnudki. Mõtlesin minna oma kinkekaarti kulutama, kuid ei arvanud, et koristamise peale nii palju aega kulub. Võtan selle käigu ette siis ilmselt homme. Vähemalt loodan..

Ja taaskord on pea igasugu mõtteid täis.. ka mõtteid, mida seal olla ei tohiks võib-olla. Selle kallal peab töötama..

2007-08-17T09:24:00.000+03:00

"Sometimes when I'm angry I have the right to be angry, but that doesn't give me the right to be cruel." ~Author Unknown

Tööpäev

2007-08-16T11:51:00.000+03:00

Enesetunne on ikka jube halb hetkel.. ei jõua tänase tööpäeva lõppu vist ära oodatagi. Mõtsin, et ei jõua siia enne nädalavahetust, aga hetkel mingi vaikne moment ja olengi siin.

Nägin eile öösel nii halba und, et hommikul oli ka veel halb sellepärast. Minule üks kalleimaid inimesi sai autoõnnetuses surma ja see tundus nii reaalne. Üldse ei osanud olla enam.. ja ilmselt ei oskaks päriseltki, aga õnneks oli see vaid uni.. ptüi-ptüi-ptüi.

Eile külastasin Pärnu linna ja nende bussidega on ikka vahva lugu küll. Seekord sattusin nii hoolitseva bussijuhiga bussi. Kontrollis, et mulle ikka piisavalt õhku tuleks ja oli üldse selline sõbralik (mis tegelt bussijuhtide puhul on suht imeasi). Kihutas ka kui ralliäss :)

Ma ei saa sellest aru, miks tihti juhtub nii, et igasugused arstid ja muud taolised asjapulgad peavad olema nii kurjad ja tõredad. Mina sattusingi ühe ebameeldiva onu juurde, kes oli kõigele muule lisaks veel nii napisõnaline ja tulistas mind kui robot oma kolme sõnaga. Teada ma muidugi midagi ei saanud, vaid mingi morse, mida aint arstid mõistavad.

See-eest Tartusse sõit oli lõbus. Poiskad tõid mind ära. Tulime marsruudil Pärnu-Vändra-Venevere-Tartu. Vändras musitasin hetkeks oma Missykest ja siis läks sõit lauluga edasi. Pole ime, et mu hääl enam tagasi ei tule..

Aga nüüd taas töömellu.. oeh

Möödunu...

2007-08-13T21:28:00.000+03:00

Olengi aasta vanem jälle.. mõlgutasin eile mõtteid ja imelik, et inimesed soovivad õnne selle puhul, et me vananeme. On siis nii, et palju õnne, et veel ühe aasta vastu pidasid? Sel juhul on ju jah tore. Aga üldiselt ei ole ju hea, et muudkui aastaid juurde tuleb. Nii 20-aastaseni võiks jah õnnitleda ja siis juba võiks kaasa tunda :D Kuigi tegelt, mis ma räägin, õnnitlused on armsad ja vahvad ja muidugi on tore neid saada. Lihtsalt palavus on hakanud mu ajusid sulatama ja siis sulavad tobedad mõtted rakkudest välja.

Viimased päevad on nii kiire olnud, ega ei viitsinud tänagi kokkuvõtteid teha, aga muidu tuleks liiga pikk vahe vist sisse ka. Seega ikka peab...

Reede

Olin tööl. See oli see päev, kui torti ja kommi sai :) ja lilli sai. Teate, kui ilusa kimbu sain: rohkelt roosasid ja valgeid lilli ühte punti pandud, rohelised võrsed ja lehed kaunistamas. Nii ilusa, et koju minnes nõudis vastu tulnud kaak, et talle selle kimbu ära äriksin. Tõsimeeli tahtis, et ma maha müün oma kimbu.. muidugi muidugi. Õhtul läksin reipal sammul töölt korterisse, sest ees oli ootamas Vändrasse sõit. Oi ma olin enda peale vihane, kui avastasin, et olin unustanud tordile järgi minna ;O Järgmisel päeval oli seda ju vaja ja mina pidin ometigi poole tunni pärast Tartust minema sõitma. Koht, kust tordi tellisin, oli aga juba suletud. Õnneks oli Raido nõus selle laupäeval Vändrasse tooma. Uskumatu, mis mu peas toimub.. midagi ei püsi seal enam.

Laupäev - pidupäev

Pool päeva möödus askelduste rütmis. Pidid ju tulema kursakad Vändrasse, kelle jaoks mu peokene oligi. Natuke kurb, et hilinejaid oli nii palju ja see, mille pärast hilineti.. aga hea, et ikka kohale jõuti. Suur aitäh Mannile, kes abiks oli :)

Tegelt oli vahva ja hea oli neid üle pika aja näha, keda kaua näinud ei olnud. Ei olnudki ammu nii palju naernud, kui sel õhtul. See tähendab hetkel, kui mind aiatooliga õhku tõsteti. On vist ikka nii, et naised on meestest tugevamad, sest Etsu tõstis ühelt poolt nii agaralt, et Raido ei saanud vastu ja nii kaduski tasakaal ära. Eks ma muidugi olen päris raske ka, aga ma ei saanud end seal toolil ka kuidagi kuuldavaks teha, sest olin ju lämbumas..

Jään seda õhtut ilmselt kauaks meenutama. Meie üritusi võiks rohkem olla.

Pühapäev...

...möödus koristades. Pidin ju õhtul sõitma Tartusse ja peo tagajärjed oli tarvis likvideerida. Ahjaa, kaks Londoni suvitajat oli mul ka õue peal.. tõsiselt kipa oli neid vaadata ja loodan, et ka neil oli seal mõnus :) Tartusse jõudsin õhtul hilja, näljase ja nõrgana, kuid vähemalt jõudsin. Palavus on ikka jube praegu!

Täna käisin tööl ja ei oskagi muud öelda kui seda, et nii palav mulle ei meeldi. See võtab ära jaksu ja ei lase öösel magada.. :(

Kindlasti on teil ka ette tulnud seda, kui lihtsalt on keegi, kelle käitumine jubedalt häirib. Lihtsalt ei saa seda mainimata jätta, aga mulle ei ole kunagi meeldinud kahepalgelised ja silmakirjalikud inimesed... kellel jutt räägib ühte, teod aga hoopis teist. Usun, et ma ei ole mitte ainuke, kellel silmad peas on, ja seetõttu on märkajaid ka teisi. Ja kui see inimene siis natukene enda ümber ringi vaataks ja näeks, et midagi on viltu, siis ta saaks ehk ise ka aru, et nii ei tehta!

Alanud nädal tuleb päris kiire. Üks vaba päevake, mis kolmapäeval on, tuleb sisustada sõiduga Pärnusse radioloogiasse ja taas tagasi Tartusse. Sõit palavaga väsitab tegelikult kõige rohkem.

See-eest tuleb nädalavahetus vaba ja kes teab, äkki ma ei jõuagi siia muljetama enne seda.. eks näeb seda asja

PS. parim kink - Brad Pitt

Pärnu

2007-08-09T20:35:00.000+03:00

Järjekordne nädal on lõpule jõudmas. Ei olegi saanud mahti sel nädalal veel siia targutada...
Nädal algas töiselt ja kolmapäeval võtsin suuna Pärnusse, sest neljapäeval kell kaks oli vaja uuringul olla. Olin enda meelest päris kaval ja läksin juba kolmapäeva lõunaks linna, lootuses randa minna, aga mul ikka ei vea kohe üldse ja vastupidiselt selgele Tartu taevale oli Pärnus taevas puhta pilves. Ei mingit randa ühesõnaga!

Plaanid nurjunud, lõin niisama aega surnuks ja käisime Maidu emaga tiiru haiglas, et oskaksin järgmine päev õigesse kohta minna. Teatavasti on mul vahest probleeme orienteerumisega ja selline asi tuli ainult kasuks :) Õhtu möödus rahulikult.

Täna sebisin mööda linna ringi. Peale hommikusi vereandmise protseduure võtsin suuna randa, ilm oli ju jubepalav täna. Loomulikult magasin õige bussi maha.. (oi mulle ei meeldi see ühistranspordivärk). Sain liivas vedeleda paar tundi, kui pidin end üles ajama ja haiglasse minema. Siis olin juba kavalam ja võtsin takso. Üllatus-üllatus, kui ükskord tagasi randa hakkasin minema, sõitsin jälle sama taksojuhiga. Hambaid tal muideks ei olnud ja kihutas ka kui pöörane, napilt pääsesime külje peale sissesõidust. Muidu oli ta üsna hoolitsev, pani minu jaoks muusika mängima ja küsis, kas vaja aknad sulgeda.. no et tuul mul juukseid minema ei sasiks.
Rannamõnusid sain nautida kella neljani, sest Toomaselt oli antud käsk sel kellaajal Tartusse sõitma hakata :)
Kogu minu Pärnuseiklused..

Tegelt tahtsin veel muljetada oma teekonda Pärnusse. Sattusin Taisto bussi peale, kus ei olnud mingisugust õhu liikumist. Õnneks mina olin esimeses pingis ja sain vahepeal tunda rõõmu uksest õhkavast tuulekesest. Viljandis ma ärritusin.. mingi kari mutte ummistas ukseesise nii, et inimesed ei saanud enam maha bussi pealt. Üks tädi nähvas maha ronivale mehele: eluga, eluga! Ma ei saa aru, kas nad tõesti arvasid, et buss sõidab seda kiiremini minema, mida kiiremini nemad bussi peale saavad või? No ei sõida ju, kell käib ikka oma aega.. Eks see palavus ka mõjutas minu meeleolu, aga tõesti, on ikka nõmedaid olemas!

Homme lähen tööle ja siis Vändrasse :) Ees ootamas üht-teist vahvat..

Päevad Vändras ehk Vändra päevad

2007-08-05T22:53:00.000+03:00

Mõtlesin küll, et lähen kohe tuttu, kui Tartusse jõuan, aga näpistasin ikkagi oma uneaega, et vabad päevad kokku võtta. Vabad päevad lähevad alati nii kiiresti ja tegelt ei ole üldse indu juba jälle tööle minna. Samas nüüd on kaks tööpäeva ja siis jälle kaks vaba vahele..

2-3. august olid Vändras Vändra päevad ja ühtlasi oli 3-4. august VG 85-s juubel ja vilistlaste kokkutulek. See tähendas aga seda, et üle pika aja sai näha neid, keda näinud ei olnud, ja kuulda neist, kellest kuulda ei olnud vahepeal. Kõik on igal pool linnades laiali ja klassijuhataja tundi jõudis meist vaid väike osa. Naljakas on see, et kaua ei olnud küll näinud, aga midagi väga muljetada ka ei olnud, sest jooksvalt ikka oli kuulda, kuidas kellelgi läheb. Meenutasime vaid vanu aegu ja sõime kommi.
On nii hea teada, et kõigil ikka hästi läheb ja vahva oli tähistaeva all istuda ja naljatada... nagu ei olekski kolme aastat vahepeal. Kõik on ikka endised :)

Need üritused olidki põhilised vaba aja sisustajad. Jõudsin käia ka Pärnus poodides ja niisama kodus olla. Ühe pluusiga jätsin ka hüvasti, sest mu väike nummu otsustas kättemaksuks selle eest, et teda üksi jäeti, närida pluusile kõhu peale suure suure augu. Huvitav jah, et ta ainult minu ja vanaisa asju närib. Vanaisal on kaks paari pükse õhuauke täis. Nüüd tõstab vanaema kõik asjad võimalikult kõrgele. Eks see vist nii ole, et neid, keda ta kõige rohkem hoiab, ei taha ta lasta enda juurest ka minema ja jonni märgiks teeb siis pahandust. Kusjuures ise poeb pärast peitu ja saab aru küll, et lollusi tegi. :)

Ja massaaži sain lõpuks ometi, millest selgus, et tegelt peaks käima iga kuu vähemalt korra massööri juures. Leiaks Tartust mingi normaalse, siis vist isegi käiks. Aga enne tuleb üks asi korda ajada, mille puhul massaaži üldse teha ei tohigi :(

Rohkem põnevat ei meenugi. Eks kui meenub, lisan millalgi hiljem. Nüüd on tööinimestel küll uneaeg!

Hõissassaa

2007-08-01T20:54:00.000+03:00

Teadmine, et homme saab koju ja ees ootamas 4 vaba päeva, teeb tunde nii heaks. Täna töölt koju tulles mõtlesin, et kuidagi kerge tunne on. Juulikuu on läbi, mis tegelikult oli töö juures päris tõsiselt proovile panev kuu.. Internett on ka tagasi ja kergendatult võib hingata ka selles suhtes, et kaks aastat on sisustatud kooliga. Päris palju häid asju on ikka.
Augustikuu esimene tööpäev oli päris pöörane, aga kahekesi ongi tavaliselt tegemist rohkem. Heatujuliste töökaaslastega on alati vahvam päeva veeta ;)

Algavalt augustilt ei oskagi midagi oodata, eluke veereb töörütmis ilmselt edasi. Selgus tuleb majja ühe suure mure koha pealt ja muud vist ei olegi.

Muljetasin täna Mannile vahvaid seiku töö juurest ja tegelikult on juhtunud päris naljakaid asju, millest võiks siiagi kirjutada, samas, ei tea, kas ikka tohib.. kunagi oleks kindlasti hea lugeda neid.

Pidime minema täna Kätrini ja Manniga kinno, aga ei läinudki. Lükkasime edasi oma ürituse, kuna film, mida vaadata tahame, jookseb järgmine nädal ka. Lähme ehk siis..

Ahjaa, üks asi veel.. tegeleme siin hoogsalt ennustamisega ja Pille ennustas, et mul tuleb 3 last, kõigepealt poiss ja siis kaksikud pealekauba. Päris naljakas. Ennustasin siis Mannilegi järelkasvu ja selle kohaselt sünnivad Mannil kuuikud - 3 poissi ja 3 tüdrukut. Nalja nabani..

Tahtsin juba varem panna ühe väljavõtte meie vestlusest, panen siis nüüd.

.:manni:. says: mis sa vipeale:Dhastad kogu aeg t
.:manni:. says: mis sa vihastad kogu aeg ta peale:D*****
mupsu says: päris hea lause,mann
.:manni:. says: ma tean
mupsu says: selle peaks blogisse panema
.:manni:. says: tammsaare (Y)
.:manni:. says: ära pane:D

Nagu näha, Mann ei lubanud mul seda siia panna, aga kas Mann pole mitte andekas kirjanik? Minu meelest küll on ja tahtsin oma rõõmu teiega jagada :D tegelt on meil koos päris naljakas. Täna näiteks olin vaevalt töölt koju jõudnud, kui suutsin sügavkülmiku ukse ära kangutada ja ei saanud seda enam tagasi ;O Tuli siis Mann oma hella käega ja pani ukse lups tagasi. Läksin mina jäätist võtma, uks jälle eest ära... aga vot siis ei saanud Mann ka seda enam tagasi :D Nalja peab ju saama, muidu oleks päris kurb!

Homme sõidan Vändrasse ja olen seal pühapäevani. Senikaua jääb siia ka vaikus...

Kokkuvõtvalt

2007-07-30T18:39:00.000+03:00

Ohjah, internett otsustas hüljata Tiigi 82-8 korteri ja seetõttu kasutan viimaseid töölolemise minuteid, et teha kiire sissekanne.

Reedene tööpäev läks üsna tavaliselt, innustasid mind ees ootavad kaks vaba päeva. Ja pealegi olid vanemad tulnud Tartusse ja istusin nendega Kivi`de juures veidike.

Laupäeval sõitsime Paunkülasse Talteri suvepäevadele. Kokkuvõtvalt oli üsna normaalne, nalja oli, tantsu ja tralli oli ka. Me oleks võinud veits varem kohale jõuda, siis oleks saanud ka oma võistkonnaga olümpial võistelda. Aga läks siis nii hoopis.. Ilmaga vähemalt vedas, ei sadanud.

Eilse päeva lebotasin ja magasin maha ning õhtul kulutasin närvirakke netijama peale. Mina ei saa aru, mis siis nüüd häda on selle Elioniga. Ja ilma netita ma olla ei saa!! Vot mis..

Järgmised kaks päeva tulevad ilmselt väga töised, kahesed päevad taaskord. Ja siis mitmeks päevaks Vändrasse. Igav sissekanne, aga mis mõttelendu siin tööl ikka olla saab :) Ehk tuleb nett koju tagasi varsti :(

Tagasi

2007-07-26T20:18:00.000+03:00

Nii, nagu ma oletasin, nõnda ka läks. Vabad päevad möödusid imekiirelt. Jõudsin käia ema-isaga Pärnus, natukene lebotada, grillida ja oligi vsjo. Missyt sain ka muidugi musitada nii palju, kui tahtsin :)
Ega pikemalt sellest midagi pajatada polegi.. ülihea, et Annit üle pika aja korrakski näha sai. Tänu sellele, et isad leidsid põnevat, mille üle arutleda, saime ka meie natuke kauem juttu ajada. Augusti alguses saab ehk rohkemgi veel.

Täna olin üle pika aja tööl jälle. Kusjuures päris hea oli, ei tekkinud isegi seda julma väsimust, mis päeva lõpuks alati tekib. Võib-olla oli oma roll Starteril, mille Pille mulle tõi, ei tea. Täna oli kõigil kuidagi unine päev ja siis jõimegi energiajooki. Üldse veider päev ja veidrad inimesed, minul joppas eriti hästi ennasttäis täkkudega, kes kõik minu jutule sattusid. Väga ei oskagi sellistega käituda ja komplimentide eest tuleb ju ometigi tänada.. samas, miks sellistega üldse viisakas peab olema, kui haridustase on null ja aju asemel hernepõld vohab. Aga eks issanda loomaaed on kirju, eks... ja nüüd ma räägin juba nagu mõni vanainimene, elutarkust täis. Heh..

Eile õhtul käisime kursakate Tartu gängiga kinos Visa hing IV vaatamas. Ausalt, mul ei olnud eriti usku sellesse filmi, läksin rohkem seltskonna pärast. Aga väga hea film oli, mulle meeldis päris palju. Istusime viimases reas, õhku seal eriti ei olnud ja jubepalav oli, kuid film kompenseeris selle. Tegelt ma ei ole üldse seda laadi filmide huviline, aga vaat, mis kõik välja tuleb :)

Ja siis veel... täna käisime Manniga magistrisse saamiseks kutsesobivuskatsel ning olemegi ametlikult magistrandid sügisest. Päris vahva.. vastik on see pabistamine, mis enne mingit vestlust või muud esitlust on, aga tegelt oli komisjon päris vahva. Ma loodan, et kõik õppejõud ka sellised hakkavad olema :D (Jee rait nad on)

Homme jälle tööle ja siis nädalavahetus vaba. Või noh, mis vaba ta ikka on, lähen teedevalitsuse suvepäevadele. Mis ma sinna kaotasin? Paar teedeehitajat, vot :P

Ja juba on 26-s juuli, varsti suvi läbi ju ;O

Laupäev-tööpäev-kojuminekupäev

2007-07-21T11:05:00.000+03:00

Täna istun rõõmsalt kolmandat päeva tööl.. hetkel on vaikne, aga see on vaikus enne tormi, nagu tavaliselt ikka.

Eile oli vahva, päris vahva kohe üle pika aja jälle näha osakestki meie gängist :) Kõik on ju nii armsad tegelt!
Ja nalja sai.. ja naeru.. ja koera kakat sain ka jalanõuga kaasa, aga põhiline oli ikkagi grill-tsill.

Õhtul sõidan ära koju ja jään sinna kolmapäevani, pikem paus tuleb ja saan oma Missyga jälle koos tududa mõnda aega... ja massaaži saan minna ja vanematega saan olla ja.. nii hea. Tegelt see aeg läheb kindlasti väga ruttu, aga niikaua olen siit eemal.

Eks pärast jutustan, kuidas ma hästi elasin see aeg. Pehme pai seniks teile, kes mu boksi külastate :)

Vaba vol2

2007-07-18T21:48:00.000+03:00

Mina ju kardan äikest.. lapsik küll jah, aga ikkagi ei meeldi mulle see. Kuid öösel oli ju jube äike ja mina olin täitsa üksipäini siin korteris. Ei olnud hea.. üldse ei olnud!

Teine vaba päev ka möödas nagu linnutiivul. Olin jällegi üsna asjalik, lõbustan oma uut kaaslast -hularõngast- nüüd pidevalt. Tahaks päris näha, kas sellest mingi kasu ka on. Koristustöid teostasin täna natukene ja üritasin tekkinud paberisodi põletada. Aga oh jama, täna oli ju tuul nii tugev väljas ja meie ahi ajab sellisel juhul sisse. Ajaski sisse nii leeke kui ka tossu, väike paanika oli, kuid sain oma asjatoimetused tehtud :)

Õhtul läksin täitsa üksi rulluisutama, mõtlesin, et proovin järgi, kui jätan oma plätud kuhugi raja äärde ja ise uisutan, siis kas keegi pätsab ära mu asjad. Ei pätsanudki! Nii annab isegi käia ka üksinda uisutamas. Oleks mul ainult iga päev viitsimist Tamme staadionile kõndida. Tegelt see ei ole üldse kaugel, üle raudtee saaks kohe päris otse, aga ma olen vist ikkagi korralik tüdruk ja käin ilusti mööda jalakäijate valgusfoore, uisud näpus. Mõtlete, et miks ma küll sinna ei uisuta siis juba? Aga igasugu mäed ja sõiduteed vahepeal, ma ei saa pidama kahjuks siis ilmselt.. Ja kusjuures, täna sõitsin juba 20 ringi, umbes 50 minutit trenni päris hea..

Ahjaa.. ja pesu pesin täna, uskumatu. Minu meelest üsna asjalik olin küll.
Nüüd olen ise ka pesus käinud ja sätin end mõnusalt prison break`i vaatama. Homme peab küll vara tõusma, aga und pole niikuinii veel.

Kolm tööpäeva veel ja siis kojuuuu.. niu

Vaba vol1

2007-07-17T20:03:00.000+03:00

Esimene vabadest päevadest on läbi nagu naksti. Olen üsna rahul, et suutsin üht-teist ka ära teha.
Hommikul ärkasin põdedes ja mõeldes, miks ma küll Pärnusse ei sõitnud, et randa minna. Hetk põetud, hakkas realist ja optimist minus kõnelema ning jõudsin järeldusele, et sellisel juhul oleksin oma vaba aja lihtsalt maha sõitnud seejuures puhkust tundmata.

Hommikused seriaalid vaatasin ilusti ära ja sättisin linna. Kuigi mul ei olnud aimugi, kas üldse selliseid asju kuskilt saab, tahtsin osta ikkagi hularõnga. Viitsisin külastada ainult Rademari ja sealne valik ei sobinud kohe mitte. Seega jäi ost kahjuks sooritamata. Niipalju siis sellest...

Ei teagi, kuidas see päev küll nii kähku möödus. No üsna palju aega läks Kroonika lugemisele ka, mille tagajärjel tekkis mul uni (oh seda häda) ja mõtsin, et tukastan veidi. Olin just mõnusalt end sisse seadnud, kui helistas isa. Üllatus missugune, aga emme-issi olid oma lapse juurde tulnud. Nad käisid mul nimelt Sillamäel ja tulid tagasi Tartu kaudu. Väitsid, et viivad oma vaese lapse söömagi vähemalt kuhugi :) Saime jutustada, näitasin neile pilte ja teate, juhuslikult astusime sisse spordipoodi, kus ka hularõngad mulle vastu naeratasid. Issi ostiski lapsele selle rõnga ja nüüd see mure ka lahendatud.

Õhtul läksin Gerdiga sportima. Et Gert meil pereinimene on, siis tahtis ta enne oma naise Tartusse jõudmist ära käia, seega läksime üsna vara. Väljas ju nii jube palav ja nii jube piin oli rullitada, kuid seekord jõudsin isegi mõned ringid rohkem teha. Rasvapõletus parasjagu.

Nüüd on kell üsna vähe ja ei teagi kohe, mis oma ajaga peale hakata. Eks vist lebotan niisama ja lõõgastun, nautides teisel pool seina elava kõrvavärdja muusikamaitset. Nii ongi :)

:)

2007-07-16T21:10:00.000+03:00

On ikka nii, et kui olukord tundub nii lootusetu ja ise ka ei usu, et selline asi juhtuda sai, tuleb päike välja ning kõik laheneb iseenesest. Just eilse suure masendusega nii läkski. Tekkinud probleem leidis juba hommikul kõigi jaoks hea lahenduse ja viimane tööpäev algas rõõmsalt. Tegelikult möödus terve päev päris rõõmsalt, sest kaastöötajad olid täna vahvad ja teadsin ju, et ees ootab kaks vaba päeva ning kolmepäevane maraton taas lõppemas on.
Ja kuna ma olin nüüd tööl mitu päeva, siis muud mul kirjutada ju polegi, tööst ma ometi siia täpselt midagi pajatama ei hakka. Kõik on muutusteta seal!

Võib-olla siis see tähtis fakt ka, et Mannil hakkas puhkus ja ta hülgas mind 25nda juulini. No õnneks sõidan ka ise 22. juuli siit ära, aga ühe nädala pean vaikuses olema. Mitte, et Mann siin lärmaks väga.. aga saate aru küll, mis ma mõtlen :)

Ja seda peab ikka mainima, et unenäod on endiselt käest ära ja üha enam mõistan, et puhkust on hädasti vaja. Samas tööd peab ka tegema, sest arved vaja maksta. Surnud ring.. aga ei, küll tuleb hetk ka puhkamiseks (ma loodan).

Tänaseks vist kõik siis...

:(

2007-07-15T20:28:00.000+03:00

Hetkel on lihtsalt nii masendav olla, et ei tahagi olla. Villand, villand, villand on sellistest asjadest..

13. juuli...

2007-07-13T13:38:00.001+03:00

.. on minu nimepäev :P Uskumatu jah, et isegi minu nimel päev olemas on.
Täna, reedel, 13ndal, külastasin mina ühte eriarstidest. Hea päeva valisin ikka, eks :) Aga nüüd on nii hea olla jällegi. On kergendav teada, et kõik mõne asjagagi korras on, onkoloogiavastused tulevad küll mõne aja pärast, aga arst oli üsna kindel, et ka need korras on.
See andis kinnitust, et kõik mu hädad ikkagi ühest ja ainsast asjast põhjustatud on ning seda alles hakatakse uurima. Sellega siis niimoodi.

Koju jõudes avastasin suureks üllatuseks, et minu plaanid koridori koristada on nurjunud. Mul oli suur mõte hakata täna küürima ühiskoridori ja ühtlasi ka puhastama seda võrkudest. Mõtlete, et olen eriti julgeks tüdrukuks hakanud, et nüüd juba ise ämblikuvõrke hävitan? No tegelt ostsin ma selleks spets pika varrega harja ka..
Nagu ütlesin, nurjusid need plaanid, sest altnaaber või ma ei teagi, mis heategija, oli koridori ära puhastanud ja pesnud ja ühtegi võrku ka ei olnud... ning mis veel kõige parem, meie korteri ukseni välja oli ta põrandad ära pesnud. Päris kena temast. Ma vist andestasin isegi selle, et ta minu Kroonika postkastist ära pätsas. Igatahes ma kavatsen talle mainida, et see oli väga kena temast koridor korda teha :)

Unenäod kisuvad viimasel ajal käest ära.. paar viimast päeva ei ole ma hommikul mäletanud, mis öösel nägin, aga öösel olen teadnud, et pahad näod olid :(

Ja teate, ma tahtsin siia üles panna paar luuletust.. ükspäev lugesin oma vanu kirju ja avastasin endale kirjutatud luuletused. Mõtlesin, et jagan paari neist teiega ka.. need on sõjaväes kirjutatud (sellepärast ka mitte eriti rõõmsad) ja mitu aastat tagasi :P Vaatan, et teised siin riputavad ka üles igasugu laulusõnu ja asju, ma paneks hoopis midagi, mis päris minu oma nüüd. Ja siit nad tulevad :)

Aeg on lõputu lõhe
ja ta seisab me vahel
Jäises vihmas on kõhe
lasen näkku peksta rahel

Märg, külm ja pime
olen sündimata ime
Tühjus ümber ja valu
mind enesega kaasa palu

Olen väike hirmunud laps pimedas metsas ...
... ja vihma sajab

Üks selline natuke teistmoodi ka:

Istun üksinda akna all päike siramas vastu
kui poleks seda müüri, siit minema astuks
ei peataks siis enam mind ükski raskus
su juurde tuleks ja põlvili laskuks

Võib tekkida mõte, et sellised asjad on isiklikud ja miks neid üles riputada, aga ei riputanud ma siia ühtegi isiklikku luuletust, vaid täiesti tavalist ja päris andekat minu meelest :) Ja miks midagi head ainult endale hoida..

Kena tööpäeva jätku kõigile, kes siia vahest eksivad ja toredat algavat nädalavahetust neile, kellel puhkepäevad ees :)

Puhkepäev

2007-07-12T14:57:00.001+03:00

Kolm tihedat tööpäeva on jälle käidud ja naudin oma kahte vaba päeva. Siis uue hooga kolm päeva tööd. Nende kolme päeva kohta, mis olid, ütleks vaid kokkuvõtteks, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Kui tugevam ma nüüd olen, ei oska öelda, aga raskused on võimalik ületada ja ülearune muretsemine ei aita sellele eriti kaasa.

Täna viisime Manniga paberid magistrisse saamiseks ära. Eile istusime kahekesi laua ääres ja mõtlesime, milline valik on elu jaoks kõige õigem :) nimelt ei suutnud me kindlaks teha oma valikute tähtsuse järjekorda. Kaalusime ja jõudsime ikkagi ühisele tulemusele ja eks nüüd peab ootama ja vaatama, mis saab.

Viimasel ajal olen niisama ka mõelnud ja avastanud uusi külgi inimeste juures. Kes mind teavad, teavad ka seda, millised asjad mulle eriti meelt mööda käitumises pole, kuid ikka käituvad niimoodi. Tuleb ennast lohutada sellega, et kõik hea ja halb, mis igaühe elus on, on täpselt oma käitumisega välja teenitud. Kes on õnnelik, see on ilmselt ka hea, kellel asjad pahasti, see siis mõelgu, mis ta valesti teinud on. See aitab paremaks inimeseks saada ka :)

Muide täna võtsin karbist välja ka oma uue cd-mängija (kõlaritega ja puha), mis nüüd rõõmsalt rõkkab mul siin. Hommikul äratas mind kõrvavärdjas, kes elab teisel pool seina. No muidugi, mul on ju täna vaba päev ja siis ometi kaua ei magata ju. Sellest pole kasu, kui ma taon vastu seina, ma usun, et ta ei kuule oma mõtteid ka, veel vähem seda, et minul lambid värisevad ja keegi hädiselt vastu seina taob. Võib-olla olen ma halb, aga ma mõtlesin talle tagasi teha siis, kui tema magab (öösel). Katsetan ka, kui võimsalt minu muss möirata suudab. No kaua võib!

Õhtul võtame Manniga ette WC-sse tekkinud ämblike häärberi. Neil on seal ikka tõeline paradiis loodud, üks suur elukas elab ülemistes võrkudes, keskmine on hakanud tasapisi laiendama oma pesakest ja kõige alumine, eriti pirakas, lebotab põranda lähedal. Minule ei meeldi enam, et nad end seal nii hästi tunnevad, aga üksi ma tegutsema seal ei hakka. Ootan, millal abivägi töölt koju jõuab :)

Mann on nii nunnu, teeb süüa, kui mina töölt tulen ja teeb niisamagi meele rõõmsaks :)

Loodame, et Gerdil jalg ei jonni täna enam ja ta sportima minna tahab. Eile oli küll nii mõnus, tahaks ju tänagi :)

Sombune esmaspäev

2007-07-09T21:23:00.000+03:00

Täna oli jälle täiesti töine päev ikka. Ei mäletagi, millal ma viimati mõtlesin, et hea oli tööl olla. Poolest päevast külastas minu boksi tugev pingepeavalu, mis enam ära minna ei otsustanudki. Uskumatu, et ma niimoodi suutsin adekvaatselt tööd teha, tundsin end küll nagu mingi vati sees. Igatahes väga kehv oli olla. Homme oleme Laglega taas kahekesi ja ilmselt tuleb jälle rabama hakata. Ohjah!

Eilne päev möödus vaikselt, jutustasime Maidu emmega ja valmistusin Tartusse sõiduks. Käisin vaatamas uut ilmakodanikku - õelast. Nii nunnu ikka, kui väike ja kerge ja pehme ta oli, pigistas vahvalt mu näppu ja tudus rõõmsalt. Muide nimeks sai Pärbel, mjaaa :)

Tartusse tulime Vändra kaudu ja vaatasin ka oma väikse pätaka ära. Miks peab olema nii, et ei saa olla koos nendega, kellega hea on ja neid näeb nii harva, kes tegelikult nii armsad ja kallid on? Kurb ja raske on niimoodi, aga samas elu ei peagi ju kerge olema. Hea, et nad vähemalt kuskil olemas on ja neile igal ajal helistada võib, kui igatsus peale tuleb. Loodan vaid seda, et tuleb aeg, kui enam ei pea üksteisest nii kaugel olema.

Muud juttu vist täna siia ei tulegi. Üks mõte küpseb peas, aga sellest kirjutan siis, kui jaksu ja aega rohkem on. Täna seda ei ole!

07.07.2007

2007-07-07T23:49:00.000+03:00

Maagiline päev oli tegelikult täis kõiksugu tegemisi. Hommikul tervitas mind porikärbes, kes (ma arvan) minu sõbraks ei saanud. Muide, Pärnus ärkasin täna hommikul.
Kui hommikuprotseduurid tehtud, läksime linna. Sain omale ostetud kõik vajaliku, mis plaanis oli, lisaks sellele ostsin ka oma väiksele kutsule nänni. Oli teine ju sünnipäevalaps eile.

Peale poetuure sõitsime Kõlvardile, kus sain üle pika aja olla puutöötüdruk ja tegelt on hea niimoodi vahelduseks vaimset pinget täis tööst saada eemale maale (kunagi mainisin, et hingan end siin värsket õhku täis ka).

Õhtul läksime kinno. Kiikasin juba varem, et oh õudukas on, vahva oleks vaadata. Kinos olles ma aga kahetsesin, et tulin. Mägedel on silmad II oli film rõveduste vallast, ma ei olnudki ammu sellist filmi vaadanud. Esimest osa ma näinud ei olnud, aga nüüd olen kindel, et kolmandat ma näha ei taha. Kolmas aga ilmselt tuleb, sest lõpp oli (nagu ikka sellistel filmidel) poolik. Ma ei olnud varem ka kunagi kinos olles tundnud, et tahan sealt ära tulla enne lõppu, seekord seda aga tundsin, huvitav, mis mind küll nii hellaks tegi.. aga vastik film, ma ütlen!

Väljas läheb ju nii hilja pimedaks alles ja me jõudsime peale kino käia veel Audrus vaatamas hüljest. Seal on väike bassein, kus ta elutseb. Et aga kell üsna hiline oli, siis saime vaadata ainult seda, kuidas ta nummilt basseini ääres magas ja end sügas. Sügas ta aga nii kipalt, krats-krats nina pealt ja krats-krats kaenla alt.

Tegelt ma jäin tänase päevaga päris rahule.
Nüüd aga mõnsalt tudule :)

Neljapäev

2007-07-05T20:55:00.000+03:00

Nii väsinud, nii väsinud, natuke kuri, aga ülihea meel on, et Kätrin sõidueksami edukalt sooritas ja ka nüüd autojuht olla võib :)

Igas päevas ju peab midagi head ka olema :P

Mjauu

2007-07-04T22:18:00.000+03:00

TÕELINE BOYFRIEND:

1) Teab kuidas sind naerma ajada, kui oled kurb

2) Proovib sinu läheduses salaja su juukseid nuusutada, kuid sa alati märkad

3) Seisab su eest, aga austab su iseseisvust

4) Annab sulle telekapuldi mängude vahepeal

5) Mängib su juustega

6) Hoiab alati su käest kinni

7) On armas, kui ta tõesti midagi tahab

8) Pakub sulle palju massaaže

9) Tantsib sinuga, isegi kui ta tunneb ennast siis nohikuna

10) Tuleb su seljatagant ja paneb oma käed su ümber

11) Ei saa kunagi armastusest sinu vastu tühjaks

12) On naljakas, aga oskab olla tõsine

13) Saab aru, et ta on naljakas, kui tuleks olla tõsine

14) On kannatlik, kui sul läheb terve igavik enda valmis sättimisele

15) Reageerib armsalt, kui sa lööd teda ja see on tõesti valus

16) Naeratab palju

17) Planeerib romantilisi asju, isegi kui need talle ei meeldi

18) Hindab sind

19) Aitab teisi

20) Sõidab 5 tundi, et sind korrakski näha

21) Teeb sulle alati põsepeale musi, kui te üksteisest lahkute, ka siis, kui ta sõbrad näevad

22) Laulab, isegi, kui ta ei oska

23) Omab head huumorisoont

24) Vaatab sind nii armsalt

25) Helistab ilma põhjuseta

26) Ei peta!

27) Armastab sind, ja ütleb seda sulle

28) Jääb igas olukorras iseendaks

29) Austab sind

30) Teab, et sa tahad vahest sõbrannadega koos olla

31) On mõistev, igas olukorras

32) On armukade, aga ainult teatud piirini

Kellel on, sellel veab, kellel pole, see ehk saab kunagi :P

Juuli, neljas

2007-07-04T14:29:00.000+03:00

Naudin täna oma teist vaba päeva, samas on jube mõelda, et homme tõotab tulla väga nõme päev. Kuid mis ma ikka üle mõtlen, tuleb see, mis tulema peab.

Mis ma oma kahel vabal päeval korda saatnud olen siis lõpuks?
Eile võtsin ette käigu linna, sest tellitud lõpupiltidest üks ei olnud mitte pilt, mille olin tellinud. Õnneks sain selle suure vaevata õige vastu vahetatud. Kuna eilseks ei olnud mu palk veel tulnud, jäid tegemata ostud, mida tegelt hullult vaja teha oleks. Eks sooritan need siis nädalavahetusel Pärnus :P
Õhtul läksime Manniga jalutama peale seda, kui olin vingunud, et ei saa jooksma ega rullitama mindud. Jalutasime mäkki jäätist sööma (selle asemel, et sportida... õudne, eksole). Tagajärg oli minu kõhuvalu ja Mannil halb enesetunne. Hiljem võtsin ette käigu inimese juurde, keda ei olnud kaua näinud. See käik venis aga hiliste hiliste hiliste õhtutundideni. Mjaaa

Täna olen ainsa asjaliku toiminguna suutnud aknad ära pesta, need on tõesti puhtad nüüd. Ülemisi väikeseid ruute ei julgenud üksi pesema hakata, kes teab, turnin ja kukun alla ka veel. Seda vist vaja ei ole...
Ahjaa.. igasugu mõtteid olen ka mõelnud, mõtteid on palju.

Tegelt ei tahaks siia enam nendest elektrijuhtmetest midagi kirjutada, kuid eile õhtul oli terve koridor mingit imelikku kärssa täis. Väikese nuuskmise ja kuulamisega tegin kindlaks, et naabritel vist pesumasin taga oli, seega polnud ime, et pinge juhtmetes suur. Ei hakanud nende uksele koputama, sest mis nad oleks siis pesupesemise katki jätnud või? Ei usu. Eks ma vaatan seda asja, üks kärss veel üleval on, siis peab nendega ikka rääkima. Ei tahaks põlema veel minna...

Muide, täna on emme sünnipäev. Ameerikal on iseseisvuspäev ka täna. Ja Missy saab reedel aastaseks. Aeg ikka lendab küll. Päriselt!

Böööö

2007-07-02T22:32:00.000+03:00

Täna oli täiesti hullumeelne päev.. ausalt. Lõuna ajaks ma vihkasin (vihkamine ei ole tegelt päris õige sõna) seda päeva juba ja ei tahtnud enam olla tööl.
Arvake, mis kell ma üldse lõunat sööma sain hakata.. .... .... mkmm
Kell neli ei olnud ma saanud seda veel teha.. ehk siis mingi poole viie ajal alles. Kusjuures ega ma mingi hetk ei saanudki enam aru, kas mul kõht on tühi või mitte, tundsin, et olen zombi ja lihtsalt raban tööd teha. Ja kui siis veel teatud inimesed teevad tööl oleku lisaks sellel rohkem ebameeldivaks, siis no tõepoolest.. mingi hetk mulle aitab igatahes.

Õhtul läksin suurest väsimusest hoolimata rulluisutama. Sõitsin 15 ringi ja see oli tegelt päris hea trenn, ma küll ei tea, kui pikk üks ring oli, aga päris km ei olnud, äkki 700-800 meetrit. Nüüd olen nii väsinud ja ehk tuleb ka hea uni :)

Tänane päev on ikka üle mõistuse olnud küll. Homme uus päev, uued mõtted ja uued teod :P

Pühapäevane päev

2007-07-01T20:38:00.000+03:00

Teate, täna ma püüdsin natukene jälle koristada, see seisnes küll ainult tolmutõmbamises kappidelt ja põrandalt, kuid siiski..
Vaatasin, et pliiti oleks ka vaja puhastada ja selle käigus nägin muudki rokast - seina, mis pliidi taga või täpsemalt neid plaate. Kuid kes on meil käinud, see teab, et need plaadid seal seinas natukene lahti on ja ilmselt ei olnud hea mõte neid küürima hakata. Taipasin seda muidugi siis, kui olin suutnud terve pliiditaguse seina kokku varistada :( Nagu daaa... kes paneb plaadid otse puu peale, loogiline on, et need seal ei seisa. Tegelt on remont siin lohakalt tehtud ja pole minu süü, et kõik laguneb. Aga kole on küll see pilt nüüd. Mann arvas, et äkki peaks ise kuskilt ehitustarvete poest mingit möksi hankima ja need tagasi panema.... heh

Ja siis on meil veel selline lugu siin, et elektrijuhtmed ei kannata võimsust. Algusaegadel seda muret ei olnud, kuid viimasel ajal tundub, et asi läheb ainult hullemaks. Ma ei saa aru, kas naabritel mingi hiigelvõimas instrument on voolu taga, kuid nii, kui mina tahan elektripliidiga vähe rohkem midagi teha, on kärsakas kohal. Ja nüüd on see kärsakas kuidagi eriti tugev. See ei ole vist eriti naljaasi ka enam, minul oli täna igatahes päris hirmus.

Õue peal käib mingi grillfest jälle, rahvast nagu laulupeol. Kass on paelaga kuuriukse külge pandud, punase paelaga muide. Mõtlesin enne, et mina küll ei tahaks olla see kass seal peres.. ega ka ükski laps nendest. Imelikud mõtted mul, ma tean.

Täna oli üks vaba päev, homme olen tööl jälle. Siis on kaks vaba päeva ja tahaks lõpuks aknad ära pesta, et naabritele parem vaade võimaldada ;)
Oleks hea meelega täna rullitama läinud, kuid üksi ei viitsinud. Huvitav küll, kus see Gert ringi jõlkus, oleks küll sportida tahtnud.

Manniga panime leivad neljapäevast ühte kappi, seega on see ametlikult nüüd meie kahe korter ja minu üksinduspäevad on möödas :P

Oligi juba viimane aeg ka!

Täna hoopis siuke asi

2007-06-30T21:37:00.000+03:00

Arvutasin oma saatusenumbri välja ja tulemus oli järgmine:

Inimene, kelle saatusenumber on kaks, peaks oma elus pürgima selle poole, et paremini mõista inimesi ja maailma enda ümber. Number kaks annab selle kandjale oskuse teiste inimestega suhelda. Sinu saatus on olla vahendaja ja rahusobitaja ning selles suunas kasvades muutud sa teiste tunnete suhtes vastuvõtlikumaks ja suudad keerulisi situatsioone diplomaatiliselt lahendada.
Sul on suur hingeline potentsiaal. Sul on võime inspireerida ja olla karismaatiline juht. Kaasasündinud sisemine jõud võib sinust teha suurepärase õpetaja, sotsiaaltöötaja, filosoofi või nõustaja. Sul on tugev intuitsioon.
Paljuski oled sa sõltuv teistest ja tegutsed kõige paremini kellegagi koos või grupis. Vanemaks saades muutud sa järjest tagasihoidlikumaks ja peaksid suutma ennast tunda mugavalt ka sellises situatsioonis, kus sa ei saa oma töö eest tunnustust. Sageli võib juhtuda, et sinu ideede eest pälvivad tunnustuse teised, aga see ei tohiks sind morjendada. Oled koostööaldis ja teistega arvestav.
Sul on võime töötada ja suhelda inimestega samamoodi, nagu sa tegeled eri detailidega – sul ei jää enamasti midagi tähelepanuta. Kui sa käitud vastavalt oma saatusele, suureneb sinu populaarsus tänu sinu taktitundelisele ja sõbralikule käitumisele. See võib ka olla sellest, et sa oled rohkem rahul, kui sinu töövahend on raha asemel ideaalid.
Saatuse numbril kaks on vahel ka negatiivne pool. Sa võid olla ülitundlik, kergesti haavatav, häbelik ja ebakindel. Mõnel võivad esineda pidevad närvipinged. Sa võid kalduda unistamisele ja olla pigem unistaja kui tegija. Fantaasia ja tegelikkus võivad sul vahest segamini minna ja sa kaotad praktilise meele. Sa tahad jagada oma tarkuse jumalikku valgust teistele, hoolimata sellest, kas nad seda tahavad või mitte.

Vot sedaviisi siis :)

Muide, homme hakkab juulikuu juba....